neljapäev, 23. oktoober 2014

Mesindusriik

Minu viimase postituse peale on tõstatunud vana põhjendatud küsimus, et palju siis Eestis ikkagi mesilasperesid on? Ekspertide arvamused on seinast seina alates 40st kuni 60 tuhande pereni. Fakt on see, et kohustuslik on mesilaspered prias arvele võtta ja sinna on neid registreeritud ca 10000. Järjekordse eksperdina puusalt pakkudes ütleks ma, et meil on ca 30000 mesilasperet, aga õnneks tulevad siin numbrid appi ja puusalt tulistamine pole üldse vajalik.
Üsna loogiline on, et lattu mett ei toodeta ja samuti ei ole meil teadaolevalt märkimisväärset eksporti. Kui on üksikud mesinikud, kes teatud tagavara hoiavad, siis see ei ole statistiliselt märkimisväärne osa ja ei ole kumuleeruv. On ka mõned eeskujulikud ettevõtted, kes on alustanud eksportturgudele laienemist, kuid mahud pole veel kümnetes tonnides.
Eestis on inimesi 1,4 miljonit, kelledest igaüks sööb ca 0,7 kg mett (Tabel 1.1, kui keegi leiab uuemad andmed, siis palun andke teada), mis on umbes Euroopa keskmine. Kuna mee tarbimine on tugevas korrelatsioonis elatustasemega, siis oleme selle näitajaga päris tublid ja pole erilist põhjust selles numbris kahelda. Niisiis kõiki näitajaid pisut üles ümardades saame Eesti aastaseks meetarbimiseks 1000 tonni. 
Ametlikult! imporditakse viimastel aastatel Eestisse 200-250 tonni mett, mis teeb meie omatoodanguks ca 700-800 tonni. Lihtne tehe, toodang jagatud toodanguga pere kohta, annab meile nüüd perede arvu.
Toodang ühe mesilaspere kohta on muidugi keeruline teema. Läbi on käinud numbreid alates 20 kg/pere kuni 300 kg/pere. Samas ei maksa seda viimast väga tõsiselt võtta vaid pigem huumoriks pidada. Igaüks kes mee tootmisest midagi teab võib parimal juhul uskuda numbrit 150 kg/pere kui kõik tingimused ideaalilähedased on. Tänavust meeaastat võib keskmiseks või pigem kehvemapoolseks (viimase viie aasta kontekstis) pidada ja kutseliste mesinike loetletud andmete põhjal tean, et ca 4000 mesilasperet tootsid ca 200 tonni mett. Kui me nüüd omakorda selle 200 tonni, mis on registreeritud andmed, maha lahutame esialgsest, jääb järgi 600 tonni, mis oleks vaja jagada mesilasperede peale laiali. Kui võtta eelduseks, et Eestis on 64 tuhat mesilaspere, siis 60 tuhande keskmine peaks olema 10 kg/pere kohta. Kui eestis oleks ca 34 tuhat mesilaspere, siis selle aasta kontekstis oleks 30 tuhande keskmine 20 kg/pere.
Reaalsuses ma aga ei arva, et kutseliste tootjate ja ülejäänute keskmine toodang nii kardinaalselt lahku läheks ( eriti arvestades asjaolu, et minu kogutud andmed on vaid osalised) ja pakuksin üleüldiseks Eesti keskmiseks meetoodanguks pere kohta  vähemalt 30 kg . See annaks meile 27 tuhat mesilaspere. Loomulikult on kogu minu jutu alatooniks see, et kaugeltki mitte ei ole selle sektoriga asjad hästi ja pikas perspektiivis ei aita probleemide lahendamisele kaasa nende ignoreerimine!

esmaspäev, 20. oktoober 2014

Müüa mett ???

Eesti mesindus on kentsakas sektor. Paljud mesinikest, kes on keskmise suurusega tootjad justkui arvavad, et meil on ületootmine. On koguni hinnanguid, et Olustvere TMK mesiniku eriala avamine oli suur viga, kuna sealt ei ole muud kui uusi konkurente oodata. Lühidalt öeldes on tegelikuks probleemiks aga realiseerimine. Keskmise mesiniku mugavustsoon on see, et ta toodab mingi x hunniku mett ja suudab selle käest ära müüa nii, et keegi eriti mingeid küsimusi ei esita. Pole vaja ei mesilaste registrit, veterinaarametit, priat ega maksuametit. Isegi paari tonni mee realiseerimine annab eesti mõistes viisaka elustandardi ja sellega võikski ju asi piirduda. 
Probleem seisneb selles, et just see "otse mesinikult" realiseerimise sektor meeturul on üleküllastunud. Igal eestlasel, kes seda soovib, on juba oma mesinik, kui mitte kaks. Poodides aga laiutab importmesi ja ekspordist ei saa tõsiselt rääkida, kuna reaalsuses on meil alatootmine.
Teen üleskutse suurendada Eestis meetoodangut praeguselt ca. 700-900 tonni pealt vähemalt kahekordseks. Kui hiinlased juba ostma hakkavad, siis meile endale niikuinii ei jätku, nii et soovitan tarbijatel tagavarad üle vaadata! Kui nüüd mõnele jäi ebaselgeks, et kas olen tõsine või mitte, siis tegelikult arvan, et eestisse mahub ca 100000 mesilasperet ja keskmine toodang selle juures võiks jääda 35-45 kg/pere kohta. Hinnang, et meil hetkel on 60 tuhat mesilasperet keskmise toodanguga 25 kg pere kohta on ilmselgelt täielik jama, mis teenis eesmärki saada mesindusprogrammi jaoks suuremaid toetusi. Arvestades ka importi tähendaks see, et eestlased on maailma suurima meetarbimisega rahvas. Kahjuks me pole piisavalt rikkad.
Minu tagasihoidliku arvamuse põhjal on selline lähenemine nagu selle oksa saagimisega. Paberil
üritame ennast näidata palju suuremana ja tugevamana kui tegelikkuses, kuid selle tõttu ei tekigi soodsat pinnast sektorit sisuliselt arendada. Justkui pole vajadust?
Keskmise suurusega tootjatele on mul kaks soovitust:
1) tootke rohkem
2) tootke rohkem ja tehke koostööd (kui vaja, siis moodustage tootjarühmasid)
Hiinlased:
http://english.gov.cn/ministries/2014/08/23/content_281474983038818.htm

Mul tõsti ei ole selle jutu illustreerimiseks väga teemakohast pilti ,aga sellel pildil on kuus väga tubli eesti mesinikku, kellest teised mesinikud võivad häbenemata eeskuju võtta ja kelle mett ma ise ka sööks! Iga äraarvatud nimi annab ühe punkti!



pühapäev, 19. oktoober 2014

Kõige parem töö, mitte!

Kõige laiemas plaanis on mesindus muidugi meeldiv töö. Loodus, värske õhk, vaheldusrikkus, loovus jne. Siiski on erinevate mesinduslike tegevuste seas ka vähemmeeldivaid töid. Tagantpoolt esimene meeldivuses, minu subjektiivsel skaalal, on vaieldamatult vahasulatus. Ega siin polegi midagi väga lisada: rutiinne, räpane ja igav. Sel aastal mõõtsin täpsemalt üle ja leidis kinnitust, et kaanetisevaha tuleb veidi üle 2% mee massist. Kui kaanetise saime kahekesi sulatatud päevaga, siis 12-tuhande raami sulatusega läheb veel ca. 4 päeva. Sulatusse lähevad kõik talvepesas olnud raamid, tumedad raamid, suiraraamid ja muud prakeeritud raamid.
Tegelikult võiks lihtsustusena võtta, et pool suve mesinik laiendab mesilasperesid ja siis teise poole võtab mett ning koondab peresid - paras rutiin? Mesilasperede hooldamisel siiski nii labast rutiini ei teki, kuna kõik pered on erinevad. Iga pere avamisel algab protsess jälle otsast peale: tuleb teha kiire analüüs olukorrale, vastu võtta parimad otsused ja tegutseda. See nõuab keskendumist, loovust ja mõttetegevust. Meevõtt on muidugi omaette teema. Üksluine ja füüsiliselt väga raske, kuid ei saa öelda, et ebameeldiv.

teisipäev, 14. oktoober 2014

EML tegevjuht palub kaasa mõelda Liidu 2015.aasta tegevuste planeerimisel

Tere Marianne,
Vastuseks Sinu kirjale „EML tegevjuht palub kaasa mõelda Liidu 2015.aasta tegevuste planeerimisel“.

Lisaks seltsitegevusele sooviksin EML liikmena näha rohkem mesinduskeskkonda ja looduskeskkonda arendavaid eesmärke ja tegevusi.
Omaltpoolt pakun lühidalt välja järgmist:
     1) Kaasaegse mesinduskeskuse rajamine aastaks 2018. Selles peaks olema nii EML kontoriruumid, loengusaal, labor, mesinduspood, ühiskonnale suunatud infotuba ja vajadusel muud toetavad tegevused.
     2) Eesti meetoodangu mahu suurendamine kaks korda aastaks 2020. See kataks Eesti omatarbimise ning saaks rääkida mesindusest kui majandussektorist, mis annab tööd ja täidab ka riigikassat.
     3) Ühiskondlike hoiakute jõukohane suunamine keskkonna- ja mesilastesõbralikuma Eesti poole. Selleks välja töötada programm, mida saab ühildada väikses mahus koolide õppekavaga kas biloogia või loodusteaduse ainetes.  
     4) EML kui organisatsiooni juhtimise läbimõtestamine ja jätkusuutlikuma ning avatuma mudeli poole pöördumine. Ainult ühe keskse liidri võimekusele toetudes läbi aastakümnete on saavutatud küll rahuldav tulemus, kuid pikas perspektiivis pole see jätku- ega arengusuutlik.
     5) Samuti on mesinduse jätkusuutlikkusele väga oluline ka majandusliku tasuvuse aspekt, mis eeldab turgu, kus ei ole ruumi odava meetaolise toote müümisele mee sildi all ning õigesti on sildistatud ka mee päritolu.  

Heade soovidega,
Mart Kullamaa

Mesinik, EML liige

reede, 10. oktoober 2014

Hinnad

Mee hinnast:
Rahvusvahelisel meeturul paistab olukord mesinike jaoks soodne olevat. USA suur nõudlus kvaliteetse mee järele rebib ka muu maailma hinda üles. Mõned allikad, mida jälgida tasub: USA turuülevaade ja hinnastatistika. Suures plaanis ennustatakse lõunapoolkeral 2015. saagi 10-20%list hinnatõusu vs 2014.

Huvitav on jälgida arenguid ka ühe peamise sisendi, talvesööda hinna ümber. Mõned mesinikud tormasid suhkrut ostma juba kevadel, sest hind paistis soodne olevat ja teised arvasid augustis, et siit pole enam kuhugi kukkuda. Võib juhtuda, et neil on õigus, aga samahästi ka mitte.Tehke omad järeldused: reaalajasfutuurid ja ajalooline.

Bayer

7-8.10.2014 külastas EKMÜ (Eesti Kutseliste Mesinike Ühing) grupp mesinikke, Bayer OÜ kutsel, Bayer AG asutusi Leverkusenis ja Monheimis Saksamaal. Kõige üldisemas plaanis on mesindus ja Bayer muidugi väga vastuoluline kooslus. Omast kogemusest võin öelda, et kui Euroopa komisjonis oli päevakorras neonikotinoidide keelustamine, siis minu vastavasisulisele pöördumisele Põllumajandusministeeriumi poole palvega mesindussektori huvidega arvestada ja hääletada neonikotinoidide keelustamise poolt, tuli vastu kaks pöördumist. Üks neist oli EPKK poolt ja teine just OÜ Bayeri poolt. Tol ajal ma olin ka EML juhatuses, mispeale ma tegin ettepaneku EML`il EPKKst välja astuda, mis aga ei leidnud toetust kuna EML rendib oma kontorit just EPKK käest. Bayeri suhtes polnud loomulikult erilist üllatust, aga panin isiklikesse märkmetesse kirja.
Tahan öelda, et otsus külalislahke kutse vastu võtta ja külastada nende asutusi ei tulnud mulle isiklikult sugugi kergelt. Etteruttavalt olgu öeldud, et kälalislahkus oli 40 miljardi eurose müügiga ettevõtte vääriline. Loomulikult sai üheks peamiseks motivaatoriks Bee Care Centeri külastamise võimalus.
Tegelt mõtlesin sellest pikemalt kirjutada, aga vahepeal helistas Aivar Raudmets ja palus sellest Jänedal mesinike sügispäevadel väikse ettekande teha. Kuna päris halb on esineda inimestele, kes ühe korra on juba sama juttu kuulnud või lugenud, siis praegu jätan selle teema siinkohal katki.

Olgu niipalju öeldud, et paljude Bayeri erinevate tegevusvaldkondade ja ajaloo kohta sain palju uut ja huvitavat teada ning ettevõtte tervikkuvand minu silmis paranes kõvasti. Kriitika osas probleemsete pestitsiidide osas edaspidi siiski hinnaalandust oodata pole. Pean siiski kiitma ka Bayer OÜ tublisid esindajaid, kes suutsid mind veenda omapoolses motivatsioonis tõsta Eesti põllumeeste teadlikkuse taset agrokeemia reeglitepärases kasutamises, mis aitaks edaspidi suuremat kahju keskkonnale, sh mesilastele ära hoida.
Tänan toredaid reisikaaslasi seltskonna, Aimarit piltide ja OÜ Bayerit reisi korraldamise eest!
    Õpetaja Jaanus ja õpilane Mart koos sponsoritega.


    Grupipilt 8.10.2014

neljapäev, 9. oktoober 2014

Vana kiri

Otsisin postkastist ühe teist vana kirja, aga sattusin hoopis sellise asja otsa:
Lgp. Hr. Rõivas, Hr. Mikser, Hr. Padar ja Pr. Pentus-Rosimannus

Eesti mesinike nimel õnnitlen Teid koalitsioonileppe sõlmimise puhul!
Hea meel on tõdeda, et leppesse on saanud kirja nii mõnedki punktid, mis annavad lootust rohelisema ja keskkonnasõbralikuma Eesti suhtes!
Koalitsioonileppe „Loodushoid“ p. 10 põhjal loodame, et selliseid vigu nagu tehti maisiliini 1507 autoriseerimise toetamisega, hoolimata mesinike vastuseisust, saab edaspidi vältida kaasates ka mesinike esidajaid keskkonnaalaste otsuste vastuvõtmises (koalitsioonilepe: „Keskkond“ p.1).


Samuti oli mesinike esindajatel saadud nõusoleku  lahkuvalt põllumajandusministrilt mesilaste tarutoetuse sisseviimiseks. Loodetvasti leitakse endiselt vahendeid selle väikse, kuid vajaliku tegevuse tarvis. Kuna järjepidevalt on ministeeriumist selgitatud, et tegemist on poliitilise otsusega, siis vajadusel oleme omaltpoolt valmis andma täiendavaid selgitusi ka uuele ministrile.

Lugupidamisega,

Mart Kullamaa
Eesti Kutseliste Mesinike Ühing
juhatuse liige
tel. 55568723
Küsimus (1 punkt): Mis te arvate, kas keegi on ühendust võtnud?
Teemaväline lisaküsimus (2 punkti): Kes oli viimane Eesti riigi palgal olev mesinik aastal 2001, kes sai palka mee tootmise eest?