laupäev, 25. juuli 2015

Aidates mesilast, aitad ennast ja tulevasi sugupõlvi

OÜ Loodusvägi pressiteade:

Mahetootja OÜ Loodusvägi korraldab täna mesilaste kaitseks aktsiooni "Aita mesilast, aitad ennast"
Täna 24. juulil korraldab Eesti mahetootja OÜ Loodusvägi Tallinnas Rotermani kvartalis tasuta ökosmuutide jagamise aktsiooni, millega  ettevõte soovib tähelepanu pöörata viimastel aastatel nii Eestis kui mujal maailmas aset leidnud laialdasele mesilaste hukkumise probleemile. Mesilaste suremise täpne põhjus ei ole veel teada, kuid erinevate uuringute andmetel peitub see mitmete tegurite koostoimes, sealjuures ka taimekaitsevahendite liigkasutamises.
OÜ Loodusvägi poolt aktsiooni kaasatud vabatahtlikud jagavad linlastele tasuta laiali kaks tuhat ökosmuutit. Ühtlasi jagavad vabatahtlikud flaiereid infoga, mis kajastavad mesilaste kadumise põhjuseid ja sellega seotud probleeme. 


„Soovime laiemas plaanis toetada Eesti mahepõllunduse ja mahemesinduse arengut ning kitsamas plaanis pöörata suuremat tähelepanu kemikaalide kasutamisele toidu kasvatamise juures.“ põhjendas Loodusväe juhatuse esimees Kristjan Õunamägi Tallinnas korraldatava aktsiooni vajalikkust.

Õunamägi rõhutas, et mahepõllumajanduses on kemikaalsete taimekaitsevahendite kasutamine keelatud. „Meil kõigil on aeg teadvustada, kuidas täna põllumajanduses valesti kasutatavad kemikaalid meie elu ja loodust mõjutavad. Sest see pole enam ainult tervise- ja keskkonnakaitse-, vaid ellujäämise küsimus. Probleem pole tingimata kemikaalides endis, kuivõrd nende väärkasutamisega kaasnevates riskides - nagu nt. mesilaste suremus. ”  lausus Õunamägi.
Smuutide jagamisega tahab Loodusvägi rõhutada, et mesilaste olulisus bioloogilise eksistentsi  säilimisele on märkimisväärne, ütleb Õunamägi. “Filosoof  Rudolf Steiner ütles juba 1920-tel aastatel, et kui kaovad mesilased planeedilt maa, siis umbes 30 aasta pärast kaovad ka inimesed.”


"Ühe lahendusena näeme samuti sellel aastal Eesti Arengufondi Eesti arenguidee konkursi võitjaks osutunud ideed "Organic Estonia". Toetame kogu hingest seda ideed ja loodame, et see pälvib ka laialdase avaliku toetuse. " lisas Õunamägi

Eesti Mesinike Liidu andmetel on viimastel aastatel hukkunud 25-30 protsenti mesilasperedest. Mesilaste massiline hukkumine on liidu hinnangul märk keskkonnasaaste tugevast tõusust, iseäranis pestitsiidide kasutamisest, mis ohustab nii mesilasi kui inimesi.
Eesti Maaülikooli poolt sel aastal avaldatud uuring väidab, et pestitsiidid põhjustavad mesilastes mitmeid füsioloogilisi muutusi, mis korraga toimides võivad mõjutada nii isendite kui ka perede stressitaluvust.

Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) poolt läbi viidud mitmetes uuringutes on välja toodud, et taimekaitsevahendites kasutatavatel kemikaalidel  (neonikotinoidid, tiametoksaamid ja imidaklopriidid) võib-olla suur mõju mesilasperede heaolule ja ellujäämisele.

Mesilaste probleemidele tähelepanu pöörav sündmus toimub Rotermanni kvartalis täna 24ndal juulil kell 13-15.

Kommentaarid:
Mart Kullamaa (Eesti Roheline Liikumine – juhatuse liige, Eesti Kutseliste Mesinike Ühing – juhatuse liige, OÜ Muhe Mesi – mesinik/juhatuse liige):
Mesilasperede kõrge suremus agrokeemia tõttu on küll juba pikaajaline probleem, kuid mesinike ühenduste ja keskkonnaorganisatsioonide aktiivne dialoog ametkondadega mitmete aastate jooksul pole selles küsimuses oodatud tulemusi andnud ei Eestis ega laiemalt. Muutused ei toimu enne kui selleks laiem ühiskondlik surve tekib. Seetõttu on eriliselt hea meel tänase OÜ Loodusvägi korraldatud aktsiooni üle, mis näitab, et mesinikud ja keskkonnaorganisatsioonid pole oma muredega üksi. Isiklikult ei tunne ma ühtegi inimest, kes ütleks, et ta ei poolda keskkonnaküsimustes ja toidutootmises ettevaatlikku ja jätkusuutlikku lähenemist. Ometi kollektiivselt käitume viisil, mis ei järgi neid põhimõtteid, eirates kohati isegi Euroopa Toiduohutusameti soovitusi. See on tõsine mõttekoht!

Toetan igati ka Organic Estonia ideed. Otsime pidevalt innovatsiooni ja arengut kõikvõimalikes valdkondades, kuid põllumajanduses on see ju ilmselge - mahetootmine loob töökohti, suurema lisandväärtuse, puhta keskkonna ja parema tuleviku meile kõigile!

Mõtteviis, et mahetootmisega pole võimalik maailma toita on iganenud. See väide kummutati juba 2007 a. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon Mahepõllumajanduse ja Toiduohutuse konverentsil.
Aidates mesilast, aitad ennast ja tulevasi sugupõlvi. 


Tago Holsting (Eesti Mesinduse Koostöökogu koordinaator):


Mesilaste hukkumine taimekaitsevahendite tõttu on alati halb ja sellele tuleb alati ka tähelepanu pöörata.
Eestis on praegu täheldatavad mõningad positiivsed tendentsid: a) alates 2014. aastast on taimekasvatajatele kohustuslik integreeritud taimekaitse põhimõtete järgimine; b) põllumeeste organisatsioonide esindajate sõnul kaob taimekaitsevahendite ülemäärase kasutamise probleem põllumajanduses koos nende taimekasvatajate pankrotti-minekuga, kes taimekaitsevahendeid oskamatult kasutavad - põld ei talu lörtsimist. Negatiivset on muidugi ka: riigipoolne võimekus teostada operatiivset ja tõhusat järelevalvet taimekaitsetööde teostamise üle on endiselt väheefektiivne. Kohati jääb mulje, et järelevalveasutuste arvates on kõik kõige paremas korras ja mesinike mure on laest võetud. 

Käesoleval aastal on meie teada aset leidnud vähemalt üks juhtum, kus on põhjust kahtlustada 40 mesilaspere kahjustamist taimekaitsevahendi väärkasutuse tõttu. Kui varem olid taolised juhtumid enamasti seotud rapsipõldudega, siis nüüd on uue "ohtliku" kultuurina mängu tulnud põlduba. Suure tõenäosusega on siinkohal tegu oakasvatuse lastehaigusega Eestis - häid ja turvalisi taimekaitsevalemeid oakasvatuseks Eestis pole veel välja töötatud ja nii lähevad mängu kartulil rakendatavad meetodid ja vahendid. Aga see tähendab, et mesilastele atraktiivseid õitsvaid taimi töödeldakse vahenditega, mis on sellistes tingimustes rangelt keelatud.

Loomulikult on mesinduse seisukohalt parim põllumajandus mahepõllumajandus - see taandab riske mesilastele ja tõstab nende toodangu turuväärtust (mesi vs. mahemesi). Samas on arusaadav, et kannapööre mahepõllumajanduse suunas kogu Eestis ei toimu üleöö. Praegu oleks hea sellise olukorra saavutamine, kus kõik taimekasvatajad peavad keemilisi vahendeid kasutades kinni Eestis kehtivatest reeglitest, sest reeglid ongi kehtestatud riskide vähendamiseks. Tegelikult usume, et valdav enamus Eesti põllumeestest seda teebki ja probleemid tekivad ainult nendega, kes on reeglite järgimiseks kas liiga ülbed või liiga rumalad - kui Põllumajandusamet ette ei jõua, tegeleb nendega looduslik (turujõudude) valik.

Paari viimase aastakümne jooksul on maailmas ja ka Eestis palju juttu olnud mesilaste kadumisest. Globaalses mastaabis (ja ka Eestis) on viimaste aastate jooksul olnud siiski täheldatav mesilasperede arvu kasv. Raske öelda, kas kasvu taga on mesinike jõupingutused, keskkonnatingimuste mõningane paranemine või lihtsalt mesinduse geograafilise/demograafilise struktuuri muutumine. Mesilaste hukkumise võimalikke põhjusi vahepealsetel aastakümnetel uuritakse siiani ja kindlat süüdlast nimetada ei saa. Küll aga on loetletud rida tegureid, mis seda koosmõjus põhjustada võisid, ja taimekaitsevahendid on üks nende seas. Ka ühe ohuallika eemaldamine muudab olukorda kindlasti paremaks, aga teistega tegelemist ei tohi unustada: alles hiljaaegu hukkus Uus-Meremaa paaris maakonnas kuni 95% mesilasperedest ja põhjuseks peetakse varem tundmatu mesilasparasiidi "mängutulekut".
ERR (alates 4:14)

Soovin veelkord tänada OÜ Loodusvägi häid inimesi ja vabatahtlikke, kes väga õilsa eesmärgi nimel vaeva nägid!

7 kommentaari:

  1. Suured valed, väikesed valed, eesmärk pühendab abinõu!

    Mesilaste suremise põhjus on enamasti teada. Vaata veelkord üle Renno küsitlus. Palju peresid hukkub suvekuudel, millal kogu taimekaitse tehakse?
    Mahepõllumajanduses on lubatud kasutada naturaalseid keemilisi taimekaitsevahendeid, mis paljudel juhtudel on toksilisemad sünteesituist.
    Steiner pole Einstein.
    EML-i väited põhinevavad millel, kohvipaksul?
    Mahetootmine tegelikult ei toidaks maailma ära: http://croplife.intraspin.com/Pesticides/pdf.asp?id=466&filename=Trewavas_2004.pdf
    Või võtame Eesti näite, kus kogu põllumaast on ca. 15% mahemaad mis annab mõned protsendid kogu Eesti põllumajandustoodangust?
    Kimalaste uuring- ei saa neile helistada ega kinni panna: http://www.pikk.ee/upload/files/PKT_elurikkus_18_06_2013.pdf
    Lugemiseks: http://scientificbeekeeping.com/pesticide-issues/

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tere Taavi, kui sinu väitel on Eestis on mahetootjate produktiivus 500-600% väiksem tavatootmise omast, siis see on kindlasti tõsine probleem mida peab põhjalikumalt uurima. Ehk peaksime mahetootmise arendamisse ka läbi koolituste rohkem raha suunama? Maailmapraktikas peaks tootlikuse vahe olema ca 19% ja uuemad uuringud väidavad, et see on võimalik viia 9% peale. Samas ei tohiks unustada ka jätkusuutlikkust ja keskkonnamõju, mis tervikuna teevad mahetootmisest väärtuslikuma tegevuse. Samas tänu kõrgemale toodangu hinnale on ka tootja kasum võrreldav või kohati kõrgem tavatootja omast.
      http://bioscience.oxfordjournals.org/content/55/7/573.full.pdf+html
      http://news.berkeley.edu/2014/12/09/organic-conventional-farming-yield-gap/
      Eks neid artikleid võib ju lõputult välja kaevata mõlema poole argumentideks, aga lõpuks ma usaldan FAO arvamust:
      http://www.fao.org/organicag/oa-faq/oa-faq7/en/
      Soovitan ka: http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/uudised/emeriitprofessor-taunib-taimekaitset?id=71690747

      Kustuta
    2. 6000 aastat mahepõllundust pole mulla jaoks kuigi jätkusuutlik olnud, Anne Luik vehkis mullaraamatuga( Montgomery "Muld") telekas, ise aru saamata selle sisust.

      http://www.forbes.com/sites/henrymiller/2015/07/29/why-organic-agriculture-is-a-colossal-hoax/


      Kustuta
  2. taavi kirjutas "Või võtame Eesti näite, kus kogu põllumaast on ca. 15% mahemaad mis annab mõned protsendid kogu Eesti põllumajandustoodangust?"
    mitu protsenti on "mõned?
    arusaadav, et mahepõld ei anna välja saaki nagu intensiivne väetamine ja mürgitamine aga kas saagid peavad olema nii suured?

    heimar

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mõned % on: http://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/arengukava-mahepollumajandus-2014.pdf

      Mahepropaganda muidugi vaikib selle koha pealt.

      Kustuta
  3. taavi kirjutas: "Mesilaste suremise põhjus on enamasti teada. Vaata veelkord üle Renno küsitlus. Palju peresid hukkub suvekuudel, millal kogu taimekaitse tehakse?"

    sellest jääb mulje, et mürgitamise korral hukuvad pered kohe ega saa olla võimalust, et mürgitamine nõrgestab peresid või mõjuvad mürgid pikema aja peale. mesinikel ei ole selle kohta küll labori analüüse aga sama mesiniku samade töövõtete puhul on metsagruppides pered paremad ellujääjad kui agara põllumehe maade ligidal.

    heimar

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Pole laborianalüüse, aga põllumees on igaks juhuks seina äärde pandud? Ma olen täiesti nõus, mürgitamine nõrgestab mesilasperet, keelame alustuseks lestatõrje.
      Metsagruppide mesilastel on mitmekesisem toidulaud.

      Kustuta