reede, 13. jaanuar 2017

Mõtteid mesindusorganisatsioonidest

Head mesinikud, mesilaste- ja meesõbrad. Nagu mõned teist teavad, siis olen viimastel päevadel teinud pisut tööd selle nimel, et nii Eesti mesindussektorile laiemalt kui ka EKMÜle konkreetsemalt mingeid tulevikuperspektiive seada ja selleks praktiline kava välja töötada. 

Teadupärast on sel kevadel vähemalt põhikirja järgi ka EKMÜ juhatuse plaaniline valimine. Et vältida tavapärast olukorda, kus koosoleku päeva hommikul osad seltsimehed ja -naised veel aimatagi ei oska, et nad õhtuks juhatuses lõpetavad. Mõtlesin teha varakult üleskutse kõigile liikmetele ja miks mitte ka hetkel veel mitteliikmetele kes sooviksid pühale eesmärgile kaasa aidata, et mõtleksime varakult ühiselt olukorra parima võimaliku lahenduse suunas. Iseenda jaoks sõnastasin mõned eesmärgid ja tegevused, mis minu jaoks olulised oleksid ning koostasin nimekirja inimestest, kes minu arvates võiksid mesindussektorile EKMÜ juhatuses enim kasuks olla. Kui sain aru, et lahendust vajavate probleemide hulk ja raskusaste on üsna suur ning tõsine, siis kujunes ka nimekiri lausa 9 liikmeliseks. Tõsi, ise ma ei poolda väga suurt juhatust kuna vastutustunne kipub pöördvõrdeliselt lahjaks jääma, aga tugeva juhtimise all ühtse meeskonnana on suurema juhatusega siiski parem võimalus midagi ära teha kuivõrd ühtegi töötajat ei olegi. Juhuslikke nimesid kokku liites oleks tulemus parem ilmselt väiksemal aktiivsete liikmetega juhatusel. Minu vabas vormis öösel kell 1 kirjutatud eesmärgid ja väljakutsed olid esmapilgul sellised:

     1)      Saavutada riigiga suhtlemisel reaalseid eesmärke, millest on kasu sektorile (haigused, taimekaitse, toetused, regulatsioonid jne)
      Ääremärkusena ütlen, et saan ise ka aru, et selle punkti sõnastus ja eesmärk on sisuliselt paras kukesupp, aga ma ei suuda ikka ära imestada kui vähe mesinike esindajad on saavutanud arvestades sellele tegevusele kulutatud ajaga. Me oleme ausaltöeldes päris saamatud.
     2)      Ühendada mesindussektor tervikuks
     3)      Viia mesindussektor ühtse katuse alla või konsolideerida organisatsioonid.
     4)      Luua meeskonnana toimiv kontor, kus töötab programmi alt 2 inimest, lisaks tegevjuht ja projektijuhid.
     5)      Valmistada ette järgmise programmiperioodi tegevuskava ja programm ise.
     6)      Järgmise programmi vahendid suunata sektori tervikliku ja jätkusuutliku arengu tagamiseks, selleks panustada ka mesinduskeskuse rajamise ideesse.
     7)      Kirjutada projekte, et tuua sektori manageerimise ja sisulisele poolele lisaraha
         Ääremärkusena ma saan aru, et manageerimise jaoks keegi raha ei anna, aga kui kontoris on rohkem inimesi, siis on ometi lihtsam kõike korraldada ja saab pisut koormust jagada. 
     8)      EKMÜ viia finantsiliselt teovõimelisemasse olukorda, selleks kasvatada liikmete arvu nt. 200ni. 
           EKMÜ ei pea olema intiimse õhkkonnaga reisiklubi vaid tugev erialaorganisatsioon.
     9) Pakkuda liikmetele koolitusi ja koolitusreise. Tugevdada igapäevast suhtlust ja arutelusid veebis.

Tagantjärgi tarkusena ma mõistan, miks ei jaganud sellesse inimeste nimekirja sattunud minu eufooriat ja indu "veelkord üritada midagi ära teha". Just "veelkord" ja "üritada" iseloomustavad minu poolt seda idee tasandil ettevõtmist kõige paremini, sest üks kuni mitu korda on mul kogu sellest mesinduse ühiskondlikust ja organisatoorsest poolest kopp ikka täitsa ees olnud. Siiski olen loomult idealist, kes tahab kaasa aidata ja midagi "ära teha". Oma praeguse ristiretke "Eesti Rohelise Liikumise" juhatuse juures näen ma paremini kuidas saab üks MTÜ ka täiesti edukalt ja teiste organisatsioonidega koostöös toimida. Aga kui ma sügavale enda sisse vaatan, siis keskkonnakaitse on küll mulle hingelähedane ent mul puudub selleks tõsiseltvõetav teoreetiline taust ja praktiline kogemus. Niisiis olen ajutiselt leppinud, et ma olen kõigest ja ainult mesinik - nii traagiliselt kui see ka ei kõla.
Ühesõnaga, võttes ette oma järjekordse nimekirja ja hakates inimestele helistama jõudsin poole peal arusaamale, et ei mängi ikka vist välja. Senistest kontaktidest oli laias laastus 50% positiivset tagasisidet, mõned 100% nõus kaasa lööma, mõned 50/50 ja mõned "kindel ei". Ma ei pane kellelegi midagi pahaks, aega on kõigil sama palju ja prioriteedid erinevates kohtades. Seda enam mõistan ka sektoriväliste partnerite (Ministeeriumid, Riigikogu, erinevad ametid ja asutused) tahtmatust meiega (mesinikega) mingeid asju ajada, kui me tegelikult ise ka ei taha endaga asju ajada ja meil on kopp ees. Taaskord, see ei ole etteheide ühelegi tublile inimesele vaid minu enda reflektsioon sellest, mis ma ise vahepeal arvan. Kahjuks või õnneks ei ole ma aga hobimesinik kes aeg-ajalt ülikonna selga ajab ja saab ennast tähtsalt tunda kui ministeeriumi uksest sisse läheb ja seal natuke esineb. Suur osa minu elust sõltub otseselt mesindusest ja mesilastest, ehkki see on tööna minu jaoks suur nauding (enamasti), siis olen ettevõtjana huvitatud ka võimalikult soodsast mesinduskliimast nii regulatiivses, keskkonna kui ka turu mõttes. Ma ei tee sügisel otsust, et hakkan järgmine aasta mesinduse asemel hobi korras hoopis puslesid kokku panema või midagi taolist. Seetõttu olen ma tinglikult ka selle olukorra pantvangis, mida võiksime tinglikult kutsuda "mesindusmaastikuks" ja otseselt huvitatud selle hea käekäigu eest. Rõhutan, et ma ei julgustaks kedagi, kes on samas olukorras, lootma jääma sellele, et keegi kolmas tema eest selle hea käekäigu eest hoolt kannab. Kellelgi ei ole mingeid kohustusi ja tehakse nii palju kui viitsitakse või tahetakse. Samas kui selle tegevuse käigus võetakse mingeid "positsioone" ja seda võrdlemisi pikaks ajaks, siis on loogiline, et inimestele ka teatav vastutus langeb. Pikk jutt lühidalt, siis praeguse olukorraga ei saa kaugeltki mitte rahul olla ja vaja on kardinaalseid muutusi. Seda just organisatsioonideüleselt, sest Eestis pole hetkel ühelgi organisatsioonil iseseisvat võimekust kvalitatiivselt vajalikule tasemele jõuda. Väga täpselt numbreid ei tea peast, aga eelarveliselt näiteks on kõigil kamba peale kokku alla 40 tuhande euro.

See kõik viib mind arusaamale, et niigi väikeste ressurssidega sektoril nagu seda on mesindus, ei ole võimalik suuri eesmärke saavutada ilma tõsise koostööta ja väheste vahendite koondamiseta. Veelgi enam ei ole võimalik midagi saavutada vastandudes. Kahjuks on senine olukord organisatsioonide vahel olnud just selline. Viimasest koostöökatsest on piisavalt aega möödunud ja suuremad kired ehk lahtunud, et asjaosalised võiksid taaskord peeglisse vaadata ja endalt küsida: kuidas edasi? Kas mõndedel mesinduse aktiivi kuuluvatel isikutel on kindel visioon, tahtmine ja energia realiseerida häid ideid, mida nad ei ole suutnud senise aasta, kahe, viie või kahekümnega veel realiseerida? Miks? Seetõttu võiksid asjast huvitatud inimesed veelkord kokku tulla, mõtteid vahetada ja ideaalis ühiselt edasi minna.

Eelnevast tulenevalt võtsin vastu otsuse taaskord astuda ka EML liikmeks, et selle puudusi mitte ainult kõrvalt markeerida vaid võimalusel ka nende lahendamisel abiks olla. Liikmeks astumise avalduse saatsin just täna 13.01.2017

Head koostöövaimu soovides!
NB! Mis puudutab eesolevat  EKMÜ juhatuse valimist, siis kutsun kõiki liikmeid üles varakult teada andma oma huvist organisatsiooni arendamise juures. Teen ettepaneku pidada arutelu kas maililistis või FB lehel. Seda minupoolset blogipostitust pidage vaid üleskutseks ja minu isiklike mõtete väljenduse kanaliks organisatsiooni lihtliikmena.

PS! Ma ei tee saladust sellest, et kui aasta pärast veel jaksu ja tahtmist on, siis kandideerin veelkord EML juhatusse ja seda mitte senise kursi jätkamiseks! Eestile ei ole tegelikult vaja mitut mesindusorganisatsiooni ja kui senised takistused ületatakse, siis ma ei näe põhjust, miks neid peakski mitu olema. Peab tunnistama loomulikult, et mu populaarsus EML liikmete seas pole teab mis suurepärane ja agiteerimine suurtele muutustele seda olukorda vaevalt et parandab....

PPS! Panin siin hiljuti paar puslet kokku, üllatavalt normaalne tegevus:




neljapäev, 8. detsember 2016

Mahemesilaspere toetuse väljamaksmise kord

Võtsin täna pooltunnikese ja tegin midagi, mis ammu kripeldanud. Ise olen rahul.

Lugupeetud hr. Lemetti,
Kirjutan Teile ühest spetsiifilisest kuid teravast ja absurdsest probleemist. Loodan, et teie majas on keegi, kes saab sellele pilgu peale visata ja olukorrale leitakse mõistlik lahendus, kasvõi Läti Vabariigi näitel.

Nimelt on mahemesilaspere toetuse väljamaksmise aluseks küll kõrgeim hektaripõhine ühikmäär, kuid sellest hoolimata olen olnud sunnitud 400 mahemesilaspere jaoks rentima ca 40 hektarit püsirohumaad ja tegema seal mesilastele heina, mida nad sugugi ei vaja. Lisaks halduskoormusele pean tegelema veel alaga, milleks mul puudub igasugune kompetents ja sisuline vajadus. Üks asi on maa rentimise komplitseeritud temaatika, aga põllumajandustehnika puudusel on mesinik sisuliselt põllumeeste meelevallas, kes kord saavad niitma tulla ja siis jälle ei saa ka. Saan aru, et see võib olla vaid ühe kildkonna spetsiifiline probleem, mille tõttu ei hakata põllumajandustoetuste väljamaksmise korda muutma, aga see läheb minu hinnangul otseselt vastuollu MAK-i põhieesmärgiga hoida põllumajandusmaad aktiivses kasutuses.

See sama mure puudutab järjest rohkemaid mahemesinikke ja julgen arvata, et just selliste iseäralike keerukuste tõttu jääb nii mõnelgi mesinikul "mahesamm" astumata. Saan positiivse eeskujuna tuua Läti Vabariigi, kus mahemesilasperede toetuse väljamaksmise aluseks on samuti põllumajandusmaa, kuid mesinikele on tehtud erisus, mille alusel piisab 1 hektari olemasolust ükspuha kui suure mesilasperede arvu tarvis.

Tervitades ja Teie mõistvale suhtumisele lootma jäädes,
Mart Kullamaa
Eesti Kutseliste Mesinike Ühing
tel. ...

Sain ka kiirelt tagasisidet.

Tere!
Võtame küsimuse arutada ja anname teada, mis seisukohale jõudsime.
Tervitustega
Illar Lemetti

neljapäev, 1. detsember 2016

8.03.2016 vol 2

Märtsis käisid mesinike esindajad riigikogu keskkonnakomisjoni istungil. Mäletan, et saime Tagoga napilt komisjoni istungi lõpuni olla kui läksime Toompealt lennujaama, et Malmösse EPBA aastakoosolekule jõuda. Uhke värk. Igaljuhul küsiti mult täna tolle päeva esimese poole protokolli. Huvitav, et keegi varem pole seda küsinud! ja ma olen üllatunud, et see mul üldse leida õnnestus. Nimelt said EML, EKMÜ ja EMÜ enne Riigikogu Keskkonnakomisjoni istungit kokku, et jutupunktides kokku leppida ja millegipärast sattusin mina protokollijaks. Tavaliselt ma väldin seda positsiooni, aga siis oli see kuidagi loomulik, kuna MP aruteludest oli õhk paks ja ma vähemalt omastarust tundsin vastutust (olen mõlema organisatsiooni juhtiumises varasemalt tegev olnud) lepitust ja ühisosa leida.
Igaljuhul täna on juba päris huvitav lugeda nii seda protokolli kui hiljem jooksvalt samasse faili lisatud memo koos vabalt tõlgendatud tähelepanekutega. Ega ma ei taha kiidelda oma olematu protokollimise täpsusega, aga lõpuks need punktid, mis kirja said on üsna konkreetsed ikkagi. Protokoll ja memo 8.03.2016 muutmata kujul:

Tago: EKMÜ seisukoht on teada.
Aleks: Ministri määrusest peaks minema üldise õistaimede pritsimise keeld seadusesse.
Tingimuste täpsustamine /juhendid/.
Taimekaitseseadus p 64, taimekaitsevahendi registreerimisel teha kontrollkatseid.
Tago: Taimekaitseseaduse alusel tulevad rakendussätted.
Rahalise katte tagamine
Aleks: Ekspertide kaasamine katstesse
Juhendite ühene arusaadavus ja põhjendatud kriteeriumite valik. Formaalse juhendite kinnitamise lõpetamine.
       1.       Õitsvate taimede pritsimise keeld seadusesse
       2.       Juhendite üldine korrastamine – probleemsete situatsioonide lahendamine.
       3.       Katsete teostamine TKV turule tulekul
       4.       Glüfosaadi kasutamise piiramine TKV tunnistuse alusel, üle aasta?
       5.       Maanteedel, raudteedel glüfosaadi kasutamine.  
       6.       Digitaalsed põlluraamatud
       7.       Riigi vastutuse võtmine probleemsete juhtumite korral
       8.       Rikkujate vastutuselevõtmine – kahjude korvamine, fondi loomine, PRIA toetuste ära võtmine. Kohustuslik vastutuskindlustus põllumeestele.  Keskkonnakahjude hüvitamine?
       9.       Mesinike ja põllumajandustootjate omavaheline teavitamine.
      10.   Rakendusuuringud tkv mõjust.

Komisjon:
Komisjonist on puudu Raidma ja Boroditš
Kilgi sissejuhatus läheb liiga pikaks, Vakra surfab telefonis. Kilgil on üsna põhjalik ettekanne, aga kahjuks on Inimeste keskendumisvõime piiratud ja ma pole kindel, kas lähenemine on õige.
Sõnavõttude pikkused Kilk (Ilusti räägib, aga inimesed vist ei kuula) 14.08 – 14.38
Reet Karis – Pestitsiidid ja keskkond  /mõned lasid leongu ajal juba silma looja/ 14.39 – 14.48
Kevvai, TKSeadus jõuab riigikokku Sügiseks.
Rein Ratas – sõnavõtt on päris rohelise tooniga.
Aeg on nii piiratud, et isegi komisjoni liikmed ei jõua sõna võtta.
Huvitav, et asekantsler Kevvai tundub päris keerulisel olukorras Riigikogu (ülemuse) ees.
Üldine RK Keskkonnakomosjoni meelestatus tundub olevat
Põlluraamatu registreerimine tuleb veeseadusest – 10 päeva.
Mem ajab KeMini kaela.
Mark Soosaar – Valimisliit „mesilased“ 1996  a. pärnus võitis.
Vakra on päris konkreetne tüüp, kutsub Mem asekantslerit korrale.
Probleemsed teemad, põlluraamat

kolmapäev, 30. november 2016

Jagan head asja

Au ja kiitus Tormile!
Mesilasperede registreerimine Prias, juhend samm-sammult.

https://github.com/honeymarket/pria/issues/1

Tormi kommentaar:

Kiired soovitused algajale: mine kohe punkti 20 ja saad ca 5-10 minutiga hakkama. Kui mesila juba kirjas ja soovid vaid arvu uuendada, mine punkti 18.

Edit: https://honeymarket.github.io/mesilad.mesindus.ee/

pühapäev, 27. november 2016

Jälle poliitikast


Kohutavalt huvitav nädal poliitikas või mis? Ka mesindusorganisatsioonide esindajad peavad kiirelt harjuma mõttega uuest ministrist ja asuma tegudele. Nüüd tuleb vanad ideed jälle käima lükata ja proovida neid uuele koalitsioonile maha müüa. Teoorias on manööverdamiseks ruumi  justkui rohkem kui varem?! Kuhu see ümarlaud nüüd jäigi?
Kuigi kõik (valitsus)partnerid väitsid kui ühest suust, et võrdne ministrikohtade jaotus oli Ratase põhimõtteline nõudmine ja see võis nii olla või mitte, siis äratas see minus huvitavaid mälestusi - analoogiaid.
Pole ju kellegi saladus, et ühe tugeva mesindusorganisatsiooni tegevust ja minupärast ka ainuvõimu ning selle võimutippu ning -ajalugu on pikalt võrreldud teatavate poliitiliste jõududega.
Igal juhul meenutas see konkreetne juhi vahetusest tekkinud transformatsioon ja uus koalitsioon mulle kangesti meelde meie armsat Mesinduse Koostöökogu. Õigemini see võrnde ministrikohtade jaotus oli mulle nagu mingi heureka moment. Hoolimata vägagi kattuvast agendast ja eesmärkidest ei suutnud ju mesindusorganisatsioonid omavahel kokku leppida. Isegi IRL läks Keskiga ühte asja ajama, aga mesinikud ei suutnud omavahel kokku leppida põhimõtteliselt selles, et kas päike tõuseb idast või läänest. No teadupärast sai ju mesinike puhul otsustavaks see, et kui palju kellelgi hääli peaks olema selle üle otsustamisel, kas päike tõuseb idast või läänest. Minu küsimus on see, et kas kaks aastat on inimesi targemaks teinud või on olulisteks positiivseteks muutusteks vaja ka mesindusorganisatsioonides olulist kaadrivahetust?
PS! Ma ei väida  sugugi, et sisepoliitikas tekkinud muutused oleksid ilmtingimata positiivsed, eks aeg näitab, aga mingisugune stagnatsioonist vabanemise tunne on küll ja õhus oleks justkui kevadet. Loodame, et sellele järgneb parem suvi kui 2016.