reede, 28. november 2014

Suhtleme!

Loen, et EMLi esindajad käisid ministriga kohtumas. Uhke värk. Nõustun, et üks olulisemaid punkte, mis mesinike agendas peab olema, on taimekaitsevahenditest tulenev kahju mesilastele ja keskkonnale ning selle minimaliseerimine. Siin läheb aga kutseliste mesinike vaade oluliselt lahku sellest, mida meile soovitakse pähe määrida. Põllupidajad on kindlasti väga toredad inimesed ja vabal ajal ma suhtleksin nendega meelsasti, aga suvel pole selleks mesinikel aega. Vaevalt, et ka põllumehel on?! Ministeeriumi poole pealt on see muidugi üsna kaval lüke, lasta mesinikel ja põllumeestel omavahel asjad selgeks "suhelda", pakkudes selleks paremaid infovahetuse võimalusi. Põllupidajad on ju koolis vastavad kursused läbinud, ma ei kujuta ette, millist uut silmiavavat infot suudab mesinik talle veel pakkuda? Iga mesinik, kes on registris teab omast käest, et ka põllumehed ei ole ülearu vaimustatud mesinikule helistamisest, kui on vaja pritsima minna. Ja kui mõni kohusetundlikum ka helistab, siis mis selle kõne mõte on?

Põllumees: Lähen pritsima.
Mesinik: Selge.
Tuut-tuut-tuut!

Tegelikult on selle parema infovahetuse mõte selles, et nö kriisisituatsioonides asjad omavahel aetud saaks ja ametnikke keegi tülitama ei hakkaks. See võib ju kõigile osapooltele isegi näiliselt enamvähem vastuvõetav lahend olla, kui kahjud ilma pikema jututa korvatakse, aga siin unustatakse ära teised kasulikud putukad. Nende olulisusest ma pikemalt ei jahvata, aga tundub, et keegi nende eest praegu sellise lahendiga seista ei taha. Arvan, et mesinikud peaksid nad oma hõlma alla võtma ja ka nende huvidest lähtuma. Probleemide vaiba alla pühkimine kohalikul tasandil ei saa olla lahendus!

Ikkagi on selle olukorra parim ja ainuvõimalik lahendus see, et põllumees teeb oma tööd vastavalt määrustele, pidades silmas ka kasulike putukate huve. Mesinik on talle selle eest väga tänulik ja karma samuti! Kui ta kimalastele ei saa helistada, siis mis mõtet on mesilastele helistada?
Reaalsuses ei ole suhtlemisest absoluutselt midagi kasu. Sellega ei ole arvestatud ka proportsionaalsuse põhimõtet. Selle pärast, et 1% põllumeestest on jobud ja keeravad jama kokku peavad ka kõik teised kannatama? Nii mesinikud kui ka tublid ja vastutustundlikud põllupidajad. Võib-olla parimal juhul leiab keegi endale selle suhtluse käigus mõne uue sõbra, aga see on ka kõik. 

Tegelikult on meil vaja kindlapiirilist regulatsiooni (kellaajalist!) taimekaitsetööde läbiviimiseks ja konkreetset karistust selle rikkujale. Läti näitel töötab see väga hästi ja probleemid lahenesid justkui üleöö. Miks me peame asju nii keeruliseks ajama?

See teema pole mulle ka isiklikult võõras. Selline pilt avanes 21. juulil meie kahes lähestikuses mesilagrupis. Mida muudab siin suhtlemine ja paremad infovahetuse võimalused? Tõbras on tõbras!


neljapäev, 27. november 2014

EKMÜ seisukohad

Kuna siit-sealt olen kuulnud kahtlusi, et koostöökogu luuakse kuidagi varjatult või mitte piisavalt läbipaistvalt, siis vähemalt minu blogi lugejate silmis soovin selle arusaama kummutada. 
EKMÜ juhatuse koosolekul, mille esindaja ka mina olen, on ette valmistanud järgnevad seisukohad Mesindusorganisatsioonide Koostöökogu loomise aruteluks 29.11.2014 toimuval koosolekul:

Koostöökogu eesmärk:
-          Esindada võimalikult laia Eesti mesinike ringi (võimalikult ühtse kehana) suhtluses Eesti riigiasutuste ja Euroopa Liidu struktuuridega

Koostöökogu kompetents:
-          Ei ole rangelt piiritletud, aga tulenevalt eesmärgist võiksid need olla järgmised:
o   Osalemine mesindusega seotud õigusaktide väljatöötamisel
o   Osalemine tolmeldajate kaitsega seotud õigusaktide väljatöötamisel
o   Mesilaste tervisega seotud küsimuste tõstatamine suhtluses riigiasutustega ja osalemine vastavate lahenduste väljatöötamisel (haigused ja nende ravimeetodid, veterinaararstide kompetents ja ettevalmistus, ravimite kättesaadavus, mesinike kompetents ravi teostamisel jne.)
o   Keskkonda ( ning seega tolmeldajaid ja mesilasi) säästavama põllumajandusmudeli taotlemine
o   Eesti meeturu korrastamine ja (õigus)kaitse
o   Vastuolude kõrvaldamine Eesti ja EU mahemesindusnõuetest
o   Mesindussektori riigi-/EU-poolsete toetuste teema
-          Kogu kompetentsi ei kuulu ajaloolise õigluse jaluleseadmine, rahaliste suhete korrastamine ning isikupõhiste konfliktide lahendamine
Koostöökogu vorm.
-          EI OLE juriidiline isik
-          on Eesti mesindusorganisatsioonide koosolek, mis koguneb ühe või mitme osalise või koostööpartneri (nt. ministeerium) initsiatiivil
-          osalemine on organisatsioonidele vabatahtlik
-          koostöökogus tehtav töö on tasuta
-          koostöökogu tegevuses osalejatele ei kompenseerita (koostöökogu poolt) osalemisega kaasnevaid kulusid (transport, toitlustus, majutus)
-          NB! koostöökogu konkreetse istungi/koosoleku otsustuspädevus ei sõltu kvoorumist – see, et mõni kogusse kuuluva organisatsiooni esindaja istungilt puudub, ei takista otsust vastu võtmast
-          Kui vajalik ja võimalik, võib istungeid läbi viia e-kirjade vahetamise teel (kui mõne organisatsiooni esindaja ei vasta kirjadele, loetakse ta istungilt puuduvaks)
-          Koostöökogusse puutuv kirjavahetus toimub selleks loodava googlegroups (või mõne võrreldava) veebikeskkonna vahendusel. Iga organisatsioon otsustab ise, kes tema liikmetest nendele postitustele juurdepääsu omab

Tegevuse rahastamine
-          Tegevus on vabatahtlik ja toimub tegevuses osalejate omavahendite arvelt
-          Tegevus ei nõua konverentsiruumide kasutamist/rentimist
-          Võimalike avalikkusele suunatud projektide jaoks (veebileht) kogutakse annetusi kogus osalevatelt organisatsioonidelt ja nende kaudu teistelt füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt – koostöökogul pole oma pangaarvet
Otsuste langetamine:
-          Toimub konsensuse (üksmeele) põhimõttel – kui mingis küsimuses üksmeelt ei saavutata jääb see teema koostöökogu nimel esitamata ja osalejatel on võimalus kas üksi või gruppidena esitada oma seisukohad

Otsuste elluviimine:
-          Elluviimine tähendab saavutatud üksmeelsete otsuste esitamist riigipoolsetele partneritele ja nendega koostöös vastavate lahenduste/arenguteede vms. leidmist
-          Koostöökogu valib enda hulgast teemapõhise (nt. mesilaste tervis) kõneisiku ja ase-kõneisiku, kes osalevad vastava teema aruteludel riigipoolsete partneritega.
-          Kõneisik(ud) on kohustatud mainitud aruteludel järgima koostöökogus kokku lepitud (NB! üksmeelselt) seisukohti.
-          Lisaks kõneisikule ja ase-kõneisikulevõivad kohtumistel riigipoolsete partneritega osaleda ka teiste kogus esindatud organisatsioonide esindajad (on isegi soovitav), aga nemadki peavad juhinduma kokkulepitud seisukohtadest.
Istungite korraldamine:
-          Koostöökogu moodustamisüritusel lepitakse kokku esimese istungi aeg ja koht
-          Igal istungil valitakse koosoleku juhataja, kes viib istungi läbi, aga ühtlasi hoolitseb järgmise (korralise?) istungi kokkukutsumise ning selle toimumise täpse aja ja koha eest (võimalikud kulud kannab tema esindatav organisatsioon)
-          Igal kogus osaleval organisatsioonil on õigus algatada erakorralise istungi kokkukutsumine. Sel puhul kannab istungiga kaasnevad kulud kokku kutsuv organisatsioon.

kolmapäev, 26. november 2014

"Mesi"

Peab tunnistama, et ma vist ei ole kunagi poest mett ostnud, kuid täna leidis see käitumismuster oma kuulsusetu lõpu. Järjekordne suurepärane pakkumine, sedapuhku Säästumarketis, paneb järele mõtlema, et kas me siin Eestis ikka üldse midagi õigesti teeme? Esitlen Teile: Pakendatud Rimi tellimusel Lätis, Euroopa Ühendusest ja väljaspoolt Euroopa ühendust päris mee segu. Olen nüüd isegi ühe eksemplari omanik! Lähen konkspeitlit otsima, et see siis nukra visata!


teisipäev, 25. november 2014

Viited

Tegelikult ma ei oska vist seda Bloggeri keskkonda normaalselt kasutada, aga lisan siia huvitavaid artikleid ja muud kraami, mis internetis jalgu jääb:
25.11.2014 Meeturu pahupool
Lühidalt: Türklased pesevad hiina solki USA`sse

Orgaanilise toidutootmise võimalikkusest:
Uuring väidab, et õigete praktikatega on orgaaniline toidutootmine vaid 8% vähem produktiivne kui tavapõllumajandus.

esmaspäev, 24. november 2014

Sõnadest tegudeni

Umbes kaks aastat tagasi võtsin ennast õilsa eesmärgi nimel kokku ja käisin Sõpruse kinos filmi "Rohkem kui mesi" (soovitan vaadata) seansi järel veidi mesilastest ja mesindusest rääkimas. See pidi olema eriseanss koolinoortele. Üldiselt oli publik üsna huvitatud, küsiti palju küsimusi ja aeg läks palju kiiremini kui mesinikele loengut pidades. Minu huvi oli inspireerivalt rääkida lootuses, et see Eestile viie või kümne aasta perspektiivis kasvõi pool mesinikku juurde annaks. Mis aga sellest kõigest välja tuli üllatab mind ennastki.

2013 aasta sügisel võttis minuga ühendust Ita, kes rääkis päris toreda loo. Nimelt oli sellele "eriseansile" ikkagi pileteid ka müüdud ja ta oli koos oma elukaaslase Siimuga sinna juhuslikult sattunud. Ma ei tea kas film või osaliselt minu jutt oli neid viinud õige järelduseni, et  mesindus on väga lahe teema ja nad isegi tahaksid sellega tegelema hakata. Sain Ita ja Siimuga paar korda kokku, rääkisin neile mesindusest nii ausalt kui võimalik ja ei suutnudki neid täitsa ära hirmutada. Siim sai soovituse ja leidis oma tiheda töögraafiku kõrvalt aega, et minna 2014. aasta jaanuaris Olustverre mesindust õppima. Samuti leidis ta aega ja motivatsiooni, et käia suvel korralikult praktikal, mis on möödapääsmatu, et mesindusest aru saada. Praktika kõrvalt leidsid Ita ja Siim jõudu ka endale soetatud esimese kümne mesilaspere arvu sügiseks kahekordistada. Samal ajal toota ka parajalt mett, et selle müügilt peaks saama katta otsesed mesilasperedele ja inventarile tehtud kulutused. Soovin neile siiralt jõudu ja jaksu nii mesinduses kui muudes tegemistes!
Eriti hea on näha, et nende mesi mitte ainult ei ole imehea, vaid näeb ka vääriline välja!



Kui muru on rohelisem...

"Tere, ma olen mesinik!"
"Mesinik jah, aga mis tööd te teete?"

Vanemad mesinikud räägivad, et kunagi oli Eestis mesindus oluline. Lausa nii oluline, et Wabariigi ajal oli meil mesindusseadus ja mesiniku amet oli au sees. Mulle on aga juttude järgi jäänud mulje, et kõige kuldsemad ajad olid mesinike jaoks siiski Nõukogude ajal. Siis olevat mesinikud võrreldes kõigi teistega elanud nagu miškad. Tsiteerin: "Mesinduse kuldajastul jagati tiitleid, raha, suhkrut, bensiini, vaba aega jne.". 
Tegelikult ei tea ma -sellest isiklikult midagi ja ei oska ka puudust tunda. Alates 12-ndast (AD 2000) eluaastast teenisin oma taskuraha peamiselt mesindusega ja ei ole praeguse ajani kunagi osanud paremaid aegu tahta. Loomulikult ma olen keskmise vanusega 63-aastaste mesinike seas alles poisike ja ei tea "olulistest asjadest" midagi, aga siiski...
Ma tean, et seda klišeed on raske aktsepteerida, aga tulevik on noorte päralt! Jah, mesinduse kontekstis võib see tähendada ka 40-aastaseid, aga uued tegijad vaatavad asju ilma selle pagasita, mis teeb kõik keeruliseks, võimatuks ja paneb asju nägema negatiivsetes toonides. Lahenduste otsimise asemel ollakse kriitilised kõige kaasaegse ja kõigi suhtes, kes üldse midagi arvavad.  Ma saan muidugi aru, et lihtsa inimese jaoks on kapitalismi reeglid palju keerulisemad kui sotsialistliku majandussüsteemi omad. Nõustun, et igasugused toetused on täiesti absurdsed ja ei tule lõpuks kellelegi kasuks (va sellele ebaolulisele kontingendile, kes midagi ei tooda), aga noh... nii on lihtsalt, lepime sellega, lähme edasi! 
Tulevikus on mesindus kindla peale oluline ja kui minu arvamust küsida, siis on see koguaeg oluline olnud. Ma tegelen VÄGA OLULISE asjaga ja ei häbene seda välja öelda. Kui ühiskond sellest veel aru pole saanud, siis on see probleem, millega tuleb tegeleda. See "väga oluline asi" hõlmab laiemalt jätkusuutlikku toidutootmist ja keskkonnahoidu, mis leiab minu jaoks väljundi mesinduses. Majanduslikus mõttes on Eesti mesindus muidugi paremaid aegu näinud, kuid selle eest on praegu potentsiaal täiega põhjas! Olen alati arvanud ja arvan ka nüüd, et Eestil peaks olema mee netoeksport* positiivne. Alustuseks peaksime tootma 500 tonni rohkem ja sealt vaatame edasi. Kõik tingimused on olemas, ainult teotahtelisi ja tegusaid inimesi on vähevõitu. 
Mõnes mõttes ma ju kaevan endale auku sellise jutuga. Tuleb juurde konkurente ja värki. Kodumaine nõudlus on piiratud ja ülepakkumise tõttu kukub mee hind läbi põranda? Siiski võtan konkurentsi tervendava nähtusena ja turust pole mõtet pikemalt rääkida, kui et maailmas on mee alatootmine. Kui ma peaks ausas konkurentsis mitte vastu pidama, oleks see ilmne vihje, et tuleb tegeleda millegagi, mis paremini välja tuleb. Peamine on, et rohkem inimesi tegeleks oluliste asjadega!

Nagu targad mehed on öelnud: "Kus kaob kõige rohkem inimesi? Teel mõtetest tegudeni!".

allikas: stat.ee

PS! Kui teile tundub graafikult, et hakkame august vaikselt välja ronima siis võtke arvesse, et 2012 ja 2013 (müük 2013 ja 2014) olid rekordaastad. Ennustan, et 2015 defitsiit suureneb.
PPS! Muide, kui tahate ennast noorelt või väga noorelt tunda, siis hakake mesinikuks. Kõik alla 60-sed on noored!
*Netoeksport - ekspordi ja impordi vahe

neljapäev, 20. november 2014

EKMÜ juhatuse koosolek 19.11.14

Eile toimus EKMÜ juhatuse koosolek. Arutluse all olnud punkte ei olnud küll üleliigselt palju, kuid need nõudsid süüvimist ja konstruktiivset ning põhjalikku arutelu. Peab ütlema, et kõik kohalolijad võtsid arutelu väga tõsiselt ja tulemus oli tugev. Niivõrd töist meeleolu ja keskkonda pole ma mesinike erinevatel kogunemistel varem kohanud. See annab lootust, et ühiste eesmärkide selgel sõnastamisel õnnestub ka võimaliku koostöökogu loomisel laiema kaasatusega edasi minna.
Päevakorra punktideks olid:
1) Liikmete vastuvõtmise kord ja ühingu strateegilised eesmärgid.
2) Uute liikmete vastuvõtmine.
3) Koostöökogu loomine, EKMÜ-poolsed ettepanekud
   3.1 Loomise vajadus ja võimalikud tegevusvaldkonnad
   3.2 Vorm ja struktuur
   3.3 Kodukord
   3.4 Ettepanekud asutamiseks
   3.5 ...
4) Teadusstipendiumi loomise võimalused. Mesilashaiguste ja/või tõuaretusega seotud kompetentsi tõstmine.
5)  Mee kvaliteedimärk (algatatud kevadisel üldkoosolekul).
6) "Mee märgistamise erinõuded".
7) MAK uue perioodi koostöömeede. Võimaliku ekspordile suunatud pakendusühistu/tootjarühma loomine. 
8) Ettepanekud EKMÜ kevadiseks üldkoosolekuks.

Loomulikult oli aeganõudvaimaks punktiks koostöökogu loomise arutelu. Töötasime välja omapoolse põhjaliku nägemuse, otsides võimalikult laiapõhjalist, konsensuslikku struktuuri ja eesmärke ühiseks tegevuseks kõigi teiste mesindusorganisatsioonidega. 

kolmapäev, 19. november 2014

Oblikhappe tilgutamine vol. 2

Paljud on uurinud, et kuidas ravi tulemused olid. Lisaks tavapärasele raviskeemile tegin ühele perele ka neljakordse doosi hapet. Miks? Oblikhappe tilgutamine on pehmeltöeldes üsna ebatäpne ravimeetod ja ka kirjandus pole selles küsimuses piisavalt põhjalik. Kes seda meetodit kasutab, teab ilmselt täpselt kui erinevad on pered ja kobarad, kuid sellest hoolimata ütleb ravijuhend 4-5 ml kärjetänavasse. Nii, et väikestviisi katsetamine tuleb kogemustele kasuks. 
Lesta oli peredel varisenud üsna vähe, mis viitab kas sellele, et a) oblikhape ei ole piisavalt efektiivne või b) lestasus on madal. Usun teise variandi tõesusesse ja magan talvel rahulikult! Suurema doosi saanud perel ei olnud ka lesta märkimisväärselt rohkem langenud, ehk vaid sel määral, mil neid märjale põhjale rohkem kinni kleepus ja mul neid sellevõrra lihtsam märgata oli. Pere ise oli ka täitsa normaalses seisus kui välja arvata langetise hulk põhjal, mis võib samuti olla tingitud nii sellest, et nad (surnud mesilased) üleliigsesse suhkrulahusesse kinni kleepusid ja jaheda ilmaga pole mesilased neid välja puhastanud või b) suuremast doosist suhkrulahusest (just märjast lahusest külmas ilmas, mitte happest) on pere niivõrd rohkem häiritud, et selle käigus hukub rohkem mesilasi. Üldiselt mulle tundub, et õige kontsentratsiooniga lahusega on sisuliselt keeruline üle doseerida, aga lõplike järelduste tegemiseks pean kevadet ootama. On võimalus, et liigne hape kahjustab mesilaste kitiinkesta sellisel määral, et nad ei ole võimelised talve üle elama. Et ikkagi miks, kui tulemus on sama ka nö korrektse doosi puhul? Just suuremate perede puhul tekib taru juures hirm aladoseerida ja seda viga ei taha ilmselt ükski mesinik teha. Isegi kui pere ilusti kevadesse jõuab ja sellel on lestasus kõrge, siis kevadine ravi on juba palju tüütum. Selleks üritangi hinnata üledoseerimise riske, et kõrvutada neid aladoseerimise riskidega ja teha selle info põhjalt õigeid valikuid. Pilt põhjast, mis oli neljakordse doosi saanud perel:
Selgituseks neile, kes mesinduse nüanssides kõige kodusemad ei ole, siis need surnud mesilased (üledoseerimise tõttu) on seda ohvrit väärt kui nendega koos sain kätte ka kasvõi mõne protsendi rohkem lestasid. Üldist oblikhappe efektiivsust peetakse üle 90-protsendiliseks. Kuna aga lestade arvu kasv on kevadest alates eksponentsiaalne, siis järgmisel aastal on selle mesilaspere tervislik seisund jooksvalt niivõrd palju parem, et sellega säästan kümneid kordi nii palju mesilasi lestakahjustusest kui selle üledoseerimise käigus hukkus.
NB! Enne lõplike tulemuste selgumist ei soovita kellelgi seda katset korrata!

pühapäev, 16. november 2014

Aasta mesinik 2014. Vol 2.

Sorry Jaanus...tähendab see aasta mesiniku tiitel. Ma nüüd võtan selle tagasi. Selgus, et sa ikka ei ole kõige parem. Vaatasime komisjoniga hindamiskriteeriumid veelkord teravdatud tähelepanuga üle ja konsensuslik otsus oli, et parim mesinik peab olema ikkagi see, kes suudab tarbijatele parimat hinda pakkuda! Tänud ka leedulastele (Maxima), kelleta see kõik võimalik ei oleks!

reede, 14. november 2014

Oblikhappe tilgutamine

Ehkki hiljutine üleskutse on mõõdukalt furoori tekitanud ei saa unustada peamist - mesilasi. Üks olulisemaid töid mesilaste tervist silmas pidades on loomulikult varroatõrje. Ligemale kümme aastat olen hilissügise tõrje teinud oblikhappega ja peale seda pole suuremaid tagasilööke esinenud. Oblikhappe puhul on kõige tähtsam õige ajastus. Tõrjet tuleb teha võimalikult vara pidades silmas, et peredes ei oleks enam hauet. Nii saavutatakse maksimaalne tulemus. Rangemaks tingimuseks on oluline pidada ikkagi haudme puudumist, sest sügisest tõrjet tehakse eelkõige eesmärgiga saavutada madal lestasus järgmiseks kevadeks. Sügisene perede tervislikkus tuleb saavutada augustikuise raviga kohe peale meevõttu. Eks see haudmepuudus on ka perede kaupa erinev, kui mina tegin ravi 12 ja 13 november, siis enamus peredest olid kenasti kobarates kuid oli ka selliseid, kes näitasid üles elavaloomulisust. Sellistel peredel on arvatavasti veel mõõdukalt hauet ja lest kinnises haudmes, mis omakorda seab kahtluse ravi tulemuslikkuse. Pered ise on üldjoontes sellel aastal üpris ebaühtlased. On väga suuri ja tugevaid peresid, aga on ka palju väiksemaid kobaraid. Otseselt surnud oli meil vaid üks pere - põhjuseks ema kadumine. Kahjuks juba nugised ka ründavad ja nüüd peab nendega tegelema hakkama. 
Tootearvustus:
Kolm aastat olen ma kuidagi hakkama saanud parempoolse automaatsüstlaga. Hind ca 20 eur.. Kui peresid väga palju ei ole ja lahus on enamvähem soe, siis teeb töö ära. Suurema perede arvu korral hakkab mingil hetkel jukerdama ja ei tõmba enam lahust korralikult sisse. Kui parasjagu töö pooleli, siis see on väga frustreeriv. Sellel aasta soetasime ka veidi kobedama toote. Hind ca 100 eur. Tegi töö kiiresti ja korralikult ära. Kui lahusest satub mingi puru sisse, siis on lihtsasti lahtivõetav ja puhastatav. Doseerida saab korraga kuni 10 ml. Kui kellelgi peaks dilemma tekkima, et kumb toode soetada, siis soovitan kohe kallim võtta. Neid odavamaid olen nelja hooaja peale juba 5 tk ostnud. Rääkimata aja ja närvide kulust, teeb kokkuvõttes rahaliselt ka sama välja. 



esmaspäev, 10. november 2014

Üleskutse

Saatsin täna laiali järgmise üleskutse kõigile suurematele mesindusorganisatsioonide ja piirkondlike ühenduste esindajatele:

Tere,
Head mesindusorganisatsioonide esindajad! Kutsun Teid arutama mesinduse katuseorganisatsiooni moodustamise vajalikkuse ja loomise küsimuse üle. Katuseorganisatsioon on eelkõige vajalik ühiste seisukohtade ja tegevuskavade formuleerimiseks, et saaksime ennast paremini esindada ja vajalikke eesmärke saavutada. Jaanuari-kuine ümarlaud võiks olla selle idee esmaseks proovikiviks. Me ei pea selleks ajaks just juriidilist keha vormistama, kuid kasulik oleks enne kokku saada ja punktid läbi võtta. Nii saaksime ministeeriumis piiratud aega efektiivsemalt kasutada ja oma agenda nö paremini välja mängida.
Kui enamus meie seast leiab, et asjaga on mõtet sisuliselt edasi minna, siis kutsume kokku asutava koosoleku, millel lepiksime kokku edasised sammud, reeglistiku ja formaadi milles tegutsema hakata. Loodetavasti vähemalt esialgse idee tasandil saavad kõik organisatsioonid seda mõtet toetada, sest ma ei näe mõtet luua järjekordset organisatsiooni, millel puudub mandaat kõneleda kogu sektori organiseeritud mesinike eest.
Tagasisidet ootama jäädes,
Mart Kullamaa
mesinik,
EML liige (endine juhatuse liige)
EKMÜ juhatuse liige
/kontaktid/

"Aasta mesinik" 2014


Aasta mesinikuks 2014 valisin Jaanus Tull`i. 
Jaanus valiti aasta mesinikuks pikaaegse ja eeskujuliku töö eest mesinikuna, õpetajana ning mesindussektori eestvedajana. Viimastel aastatel on Jaanus kaasa aidanud olulistele sektori ees seisvate probleemide lahendamisele, lüües kaasa küsimuste tõstatamisel ning lahendamisel ametkondlikul tasandil. Suurimaks ja olulisimaks sammuks selles on olnud "Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu" asutamine, koos aastatepikkuse tööga, mis on tulnud teha selle käima lükkamiseks. Tänaseks on EKMÜ avatud juhtimisega ja suureneva liikmeskonnaga organisatsioon, mis ootab pidevalt enda ridadesse teotahtelisi inimesi, kes soovivad samuti erinevate küsimuste lahendamisel kaasa mõelda ja lahendusi leida.


Jaanus on aidanud käima lükata ka taasavatud Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli "Mesiniku" eriala, leides ka ise tugeva praktikuna aega oma kogemusi õpilastega jagada. Samuti on Jaanus Eesti suurima ja kaasaegseima mesila asutaja, Eesti mee ja mesinduse väärtustaja ning propageerija!
Valimiskomisjoni, õpilaste ja sõprade nimel, Palju õnne!

kolmapäev, 5. november 2014

Eesti mesinike koostöökogu

Selles, et igal endast lugupidaval sektoril peab olema ka laiapõhjaline, esinduslik ja konstruktiivne esindatus, ei ole ilmselt vaja kedagi veenda. Küsimus mesinduse "katuseorganisatsiooni" puudumise ümber on olnud juba pikemat aega kõikide mesindusorganisatsioonide ühine murekoht. Ka on ju väljendanud EML suurima ühinguna sellekohast ambitsiooni oma arengukavas alles aastaks 2020. Seetõttu ei ole see erinevate organisatsioonide jaoks rivaalitsemise koht, vaid ühine eesmärk, mis tuleb saavutada kiiremas korras, kindlasti varem kui aastaks 2020.
Nimetust "Eesti mesinike koostöökogu" katusorganisatsioonile pakkus minule teadaolevalt esimesena Aili Taal EKMÜ suvisel üldkoosolekul.
Praegune olukord mesinduse esindatuse küsimuses on umbes selline, et vasak käsi ei tea, mida parem teeb ja kui need omavahel näiteks ümarlaual kohtuvad, siis jätab see pehmelt öeldes organiseerimata mulje. Sageli tegeletakse samade küsimustega, kuid koordineerimatuse tõttu on palju topelttegemist ning läbirääkimistel ja kohtumistel tekitab see üleliigset segadust. Hetkel on näiteks mesinduse ümarlauas põllumajandusministeeriumis 2 esindajat EKMÜl, 4 EMLil, 2 SMÜl ja lisaks veel mõned üksikud mesinikud, kes esindavad ainult ennast. Kuna kõik tahavad ka sõna saada ja üksteise seisukohti täpsustada ja vahel ka mittevajalikust rääkida, siis see kõik röövib väga väärtuslikku aega ja mõnede oluliste küsimustega tegelemine lükkub kuude kaupa edasi.
Minu nägemuse põhjal võiks mesinike organisatsioonide esindajad sääraste koosolekute ja läbirääkimiste tarvis enne ühised seisukohad läbi rääkida ja need selgelt formuleerida ning kirjalikult kinnitada. Selleks on vaja mingi organisatsiooni all eelnevalt asjad ära vormistada ja kohtumistele ei peaks saatma üle 3-4 inimese, kes siis eelnevalt ka üksikute küsimuste esindamise ja põhjalikuma ettevalmistuse eest vastutaksid. Loomulikult on seisukohtade formuleerimine ühistöö protsess, kuid parem on see omakeskis ära teha kui kuskil ümarlauas üksteisele vastu rääkida.

teisipäev, 4. november 2014

Eesti mesinike liit

See jääb mõneks ajaks minu viimaseks sõnavõtuks sellel ammendunud teemal. 
Enda arvates olen nelja aasta jooksul pakkunud konstruktiivset kriitikat ja teinud ettepanekuid ka olukorra parandamiseks, kuid viljatult. Ei pea ma ennast ka üheks neist, kes kõrvalseisjana ainult kritiseerivad ning ei ole valmis kaasa aitama nõu ja jõuga. Nendest neljast aastast olen kaks istunud EMLi juhatuses, milles olles suurimaks edasiminekuks pean tegevjuhi ametipositsiooni loomist. See andis organisatsioonile vajamineva lisaressursi tööaja näol, mida saaks kasutada organisatsiooni edasiarendamiseks. Kahjuks on aga võimalik areng minu hinnangul jäänud esialgu juhtkonna isiklike erimeelsuste (ebaprofessionaalne suhtumine töösse), hiljem juba ambitsiooni ja visiooni puuduse taha. Kui ei ole ülearu palju vahendeid, et vajalikke tegevusi ellu viia, siis peaks mõtlema ikka laiemalt kui kilekottide ja purgisiltide müümine.
Lihtsustatuna on olukord umbes nii, et eksisteerib vaid üks õige arvamus ja teisitimõtlemine ning eriarvamus on vaid ajaraiskamine. Eksisteerib mingi vaikse tiksumise rütm, millega ilmselt tahetakse minna väärika lõpuni. Lõpp seisneb arvatavasti kaasajasusele totaalses allajäämises või liikmete keskmise vanuse tõusus määrani, kus oluliseks saab vaid dogma, et midagi "Jumala eest" ei muutuks. Kardan, et viimane on juba väga lähedal.
Samuti on mul omamoodi väga kahju ka lipsuga mehest, kelle intelligentsus lubaks korda saata väga palju enamat. Samas ei ole selleks valmis omakorda ka tema toetajad ja organisatsioon, mille keskmine liige on pensionär, kes arvab, et noorus on hukka läinud ja tulevik on tume. Tegelikult ei ole ju siin kokkuvõttes ka vahet, kas enne oli muna või kana (kas probleemid algavad liikmeskonnast või juhatusest). Antud olukorrast ei ole väljapääsu sammudeta, mida kvalifitseeritakse "liiga radikaalseteks" ja radikaalid ju ei meeldi kellelegi, nii et lihtsam on samas vaimus jätkata.

Aastate jooksul on välja kujunenud usalduslik tuumikseltskond, kes hoiab koos ca 100-150 liikmelist klubi, mis oleks huvitav uurimine sotsiaalpsühholoogidele konformismi* ja sotsiaalse mõju aspektist. Sellele annab tunnistust ka viimane üldkoosolek, kus kolmest otsusest kolm võeti vastu umbes 98% häälteenamusega(täpsustan andmed kui saan protokolli). Muidugi võiks ju iseenesest veel üritada midagi uuendus- ja edumeelset EMLi struktuuri ja tegevustesse sisse viia, aga nagu ütles anonüümseks jääda sooviv Kalle.:"Niikuinii ei muutu mitte midagi!!!" ning tõstis käe, ükskõikselt ühinemaks enamusega. Sain aru, et tal on paratamatult õigus ja mõneks ajaks aitab peaga vastu seina jooksmisest.
Tänan kõiki, kes aitasid mul sellest aru saada! Tunnistan, et kahjuks nõudis mu arusaamine liialt paljude välist abi ja aega. Soovin EML`ile siiralt head käekäiku ja loodan, et järjekordse eriarvamuse taandumine tuleb sellele kuidagi kasuks!

Tahan siiski selle teema lõpetuseks veel kord selgelt üle korrata, et ma ei taha niivõrd kritiseerida EML-i tegemisi, mis on kõik heatahtlikud ja vajalikud, kuivõrd kõike enamat, mida see organisatsioon oma väärikast ajaloost (EW-aegse mesinike seltsi järjepidevuse jätkaja) lähtuvalt peaks tegema. Arusaadav, et eriti inimressursid on piiratud, sedavõrd enam peaks esmajärjekorras lahendama organisatsiooni efektiivse struktuuri ja kaasamise küsimused.

Edaspidi proovin oma energiat rohkem läbi edumeelsemate, kaasaaegsemate ja efektiivsemate kanalite rakendada ja soovitan seda kõigile, kes soovivad midagi korda saata või ajaga kaasas käia. Kutsun mesinikke ja mesilaste- ning keskkonnasõpru liituma Eesti Kutseliste Mesinike Ühinguga, mille üheks esmaseks prioriteediks on ka "Eesti Mesinike Koostöökogu" ellukutsumine, et likvideerida olukord, kus mesinikel pole vajalikku esindatust ning süstemaatikat oma probleemide ja murede korrektseks adresseerimiseks. Olgu täpsustatud, et EKMÜ`l kui organisatsioonil ei ole ambitsiooni olla mesinduse katuseorganisatsioon ning kutsub koostöökogu ellukutsumise arutelule kõiki asjassepuutuvaid organisatsioone. 

PS! EKMÜ`ga liitumiseks pole esmavajalik kutselise mesiniku roll, vaid ettevõtlik, progressiivne, kaasaegne ja edumeelne mõtteviis. Kasuks tuleb soov kaasa aidata ühiskondlike probleemide lahendamisele mesinduse- ja keskkonna küsimustes.

PPS! Loodan, et avalike huvide eest seisvate organisatsioonide võtmetegelased saavad aru oma vastutusrikkast positsioonist ja ei võta mu sõnu isikliku kriitikana (lugupidamisest inimeste vastu ei maini ma ka kedagi nimepidi). Sellised positsioonid nõuavad minu arvates isiklikust solvumisest üleolemist ja sellest ma ka oma heasoovlikus kriitikas lähtun.

*- Konformism - kui inimene allub grupi survele ja loobub oma tõekspidamistest, püüab elada, mõelda ja toimida nii, nagu kõik.

pühapäev, 2. november 2014

Väikeses mahus alkohoolsete meesaaduste valmistamine


Kui ma peaksin nimetama kaks asja, mis mulle kõige rohkem närvidele käivad, siis oleks nendeks:

1) Raiskamine - ressursside ebaefektiivne kasutamine.

2) Kui lätlased milleski eestlastest paremad on.

Kahjuks on mesindus selline sektor, kus lätlased on eestlastest kohe päris paljudes asjades paremad. Rääkimata otsetoetustest mesilasperedele, on neil nüüd võrdlemisi lihtsaks tehtud ka väikeses mahus alkoholi tootmine. Muidugi on see praktika seadusega reguleeritud (lubatud) väga paljudes riikides kuigi see, et Sloveenia mesinike üheks peamiseks müügiartikliks on meeliköörid, mind millegipärast niiväga kadedaks ei tee. 

Natuke probleemi tausta selgituseks ja tulles tagasi esimese punkti juurde, mis mulle närvidele käib on see, et praegu on mesinikud olukorras, kus vahasulatusjäägid (väärt kraam, millest saab väga head alkoholi desitilleerida) lihtsalt maha kallatakse. Kui nüüd aus olla, ja see ajab mind ennastki veidi vihale, siis alles paar nädalat tagasi ma kallasin ise päris suure koguse magusat maha, kuna praeguses absurdses olukorras tuleb see odavam. 

Kes seda salaviina seaduse hirmus ikka niiväga osta või müüa julgeb, isegi kui see on hea ning kvaliteetne kaup? Tuleb välja, et ministrid julgevad, aga vähemalt mul ei ole sellist tutvusringkonda rääkimata moraalsest probleemist ja võimalikust karistusest müüjale. Ei saa muidugi öelda, et mul tootenäidist ei ole ja arvan, et nüüd ongi paras aeg see uuele reformimeelsele ministrile degusteerimiseks viia, sest kuhu me niimoodi jõuame, kui isegi lätlased meist edumeelsemad on? Õnneks on Ivari Padar juba samalaadsele projektile oma tunnustuse andnud ja ma ei näe takistusi, miks ei peaks ka meie seadusi kohandama normaalsuse suunas. Loomulikult tuleb tegelikult seadusi muuta riigikogus, kuid mul ei ole seal eriti käppa sees. Mitte, et Ivari mu semu oleks, aga paar vastuseta jäänud kirja olen talle saatnud, kui ta Europarlamendis oli. 
Kas keegi teab kedagi, kes sellise seaduseelnõuga riigikogus tahaks tegeleda? "Väikeses mahus alkohoolsete meesaaduste valmistamine" - või midagi taolist. Vastutasuks saab arvestatavat poliitilist kapitali, milleks on 7000 mesinikku ja teised mõistlikud inimesed.

Kui keegi ehk arvab, et see mingi naljajutt on, siis pean Teid kurvastama. Tegu on üsna tõsise küsimusega, kui arvestada, et Eesti mesilasperede peale tuleb aastas ca 100-150 tonni magusainet, millega ei ole mitte midagi muud peale hakata kui maha valada või alkoholiks teha. Praegu ei või me sellest magusainest saadavat alkoholi isegi klaasipesuvedelikuna kasutada. Erinevate mesindusreiside ja -ekskursioonide jooksul olen üsna paljusid meejooke degusteerinud ja omast kogemusest võin kinnitada, et need tooted on kaugelt rohkem väärt kui "salaviina" staatus. 

Meil on poliitikutel Eestis viimasel ajal moes rääkida igasugusest kõrgema lisandväärtuse loomisest. Ma ei ole küll mingi ekspert, aga selle mahu pealt, mis praegu maha valatakse aga oleks võimalik ka läbi ajada, võib lõpptoodangu käive hinnanguliselt jääda koos aktsiisiga 1,5-2 miljoni euro juurde. Ei ole just miski, mis veaks majanduse tõusule, küll aga piisav, et mitte ignoreerida. Samuti tekib kasu mesindussektorile, mille hea tervis on omakorda oluline edukale põllumajandusele.

laupäev, 1. november 2014

Meie tuleviku väetis

Täna on see tore päev kui ülekaaluka hääleteenamusega võeti vastu 2012.a Tallinnas koostatud EML kauaoodatud arengukava. Minu küsimuse peale, kui paljud on seda lugenud, tõusid saalis ca 5% kätest. Häälte jagunemist ei loetud, kuid vastu hääletas peale minu veel vähemalt 1 inimene(osavõtjaid umbes 100). 
Arengukava läbitöötamiseks võtsin ma juba kaks nädalat tagasi terve vaba päeva. Tegin märkmeid ja mõtlesin pingsalt kuid nii keeruliselt väljendatud mõtetest minu piiratud mõistus lihtsalt üle ei käi:

 "1.3. EML üheks põhieesmärgiks on mesinduse kui maalähedase ja keskkonnasõbraliku tegevus- ja 
tootmisala arendamine võrdväärsena teiste traditsiooniliste peamiste põllumajandusharude 
kõrval parandamaks mesinduse kui ettevõtluse kaudu mesinikele tasuva tootmistegevuse ja 
majandusliku arengu võimalusi maapiirkondades ning aitamaks selle arendustegevusega 
ühiskonna jaoks leevendada maapiirkondades tööhõive ja sotsiaalseid probleeme."


Jah, võib ju öelda, et tegemist on tööversiooniga ja seda kõike veel viimistletakse paremaks, kuid see tekitab küsimuse, et mis siis täpselt vastu võeti? Tööversioon? Või siis tõepoolest keskmine EML`i liige on minust nii palju arukam, et tal arusaamisega probleeme ei ole? Sel juhul on olukord mesindussektoris muidugi palju parem kui minu pessimistlikud arvamused seda peegeldavad. Loomulikult, nagu alati, taandatakse emotsionaalsel tasandil aktivistide poolt saalis asi lihtsalt lipsuga mehe usaldushääletuseks, mis ei lasegi sisulisel debatil sündida. Sellest on muidugi siiralt kahju ja mingit erilist arengut laiemas plaanis nii ei teki. 
Jõudu ja jaksu arengukava elluviimisel!

Lõpetan positiivse noodiga ja ütlen, et arengukava missiooni osa on täitsa hästi läbi mõeldud ja arusaadavalt kirja pandud! Kahjuks ülejäänud kava tekst seda joont ja loogikat ei järgi ega toeta.