kolmapäev, 14. jaanuar 2015

Vaikselt veereb...


Ei, ma ei ole unustanud kirjutada. Lihtsalt pole nagu midagi tarka öelda. Ainult ootus närib hinge. Ootan kevadet. Paar sissekannet olen isegi teinud vahepeal: "Talvised tööd mesilas" ja "Meenutusi suvest", aga ei hakanud avaldama. Vaikselt valmistume ikka suveks, aga see on rohkem selline mentaalne värk minu puhul praegu veel. Tellin muidugi ka vajalikku nodi, aga üldiselt kiiret veel väga ei ole. Raamid, traat, korpused, kärjepõhi jne...
Talvest on suht kopp ees juba. Mitte, et talvel iseenesest midagi viga oleks (ehkki märg ja külm on), aga üks suur probleem on see, et ei saa mesindada. Jah, ma tean - iga aasta on sama hala, sügisel enam ei viitsi, aga jõuludeks on puhkamisest ka täitsa villand. Kahjuks või õnneks selline töö ongi. Eks tegevusi ikka leiab, aga ma pean mesiniku põhiliseks tööks ikkagi mesilastega tegelemist ja ennast mesinikuks. Võib-olla oleks mõistlik ja kasulik ennast talveks ümber defineerida? See ei ole isegi korralik puhkus kui mesilased ka puhkavad. Mesiniku päris puhkus on siis kui ta sõidab mesilagruppi, vaatab et lend on üle keskmise korralik, naudib hetke kaks sekundit ja alles siis hakkab rabelema. Vähemalt praegu ma tunnen sellest puudust. Sellest vaatest, rabelemisest esialgu veel mitte.
Panen siia siis mõned pildid. Vahepeal oli mingi torm, siis tegime mesilagruppidele tiiru peale. Mõnel-pool olid katused ära lennanud, kui mitte väga paljudel. Lisasime mõnes grupis kive. Paaris-kolmes grupis, kus plekist katuseid ei pannud, olid nugised ka laamendama hakanud. Ühe pere juures, kus sai plekist katus peale oli asi eriti meeleheitlikuks läinud... Ja siis veel meenutusi suvest. Suvel ma muidugi eriti palju pilte ei tee. See üks pilt raamist on hea õppematerjal eduka emavahetuse kohta. Vabandan kui kedagi häirib piltide kvaliteet-kõik on telefoniga tehtud. 
PS! See siil elab meil mesindushoone läheduses. Tavaliselt teeb ta oma ringi samal ajal kui me õhtust sööme (grillime) ja on nii mõnigi kord silma jäänud. Vahepeal nägin teda ühe taru all ka. Teoreetiliselt on ta mesilaste suhtes kahjur?, aga palju ta neid ikka süüa jaksab. Tore tegelane!
Olge terved!




  





        





1 kommentaar:

  1. Olen ise ka siili tarude juures vaadelnud - nahistab vaikselt lennualaua all maapinnal ja krõbistab... langetist? Pigem siis sanitar, kui kahjur, sest koristab ära laibad, kus muidu võiks mõni paha asi paljunema hakata. Pole kuulnud/lugenud ka, et kusagil siili mesilaskahjurina mainitaks.

    Tago Holsting

    VastaKustuta