neljapäev, 14. jaanuar 2016

Keskmine saak mesilaspere kohta?

See on mesinikele väga südamelähedane küsimus. See on justkui mingi väga lihtne ja arusaadav number, mis sobib mesinduses väga erinevate asjade mõõtmiseks. Samas see number ei näita tegelikult mitte midagi. 

Kerge kõrvalepõikena mainin ära, et seetõttu ma ei saa üldse aru ka kahe-ema pere pidamise mõttest. See ei tooda teile rohkem mett töötunni kohta! Kui keegi soovib sellel teemal diskuteerida, siis olen pakkumistele avatud. 
Kui te ei vaata muidugi kogu seda küsimust tõuaretuse vaatenurgast, see on natuke erinev asi.


Kõige suurem korrelatsioon saagikusega on korjealal ja ilmastikul. Nii igav kui see ka ei oleks, siis mesiniku roll on selles küsimuses üsna väike. Seoses sellega kummutan veel ühe eksiarvamuse kutselise mesinduse suhtes.


Saagikus ei lange perede arvu kasvuga!

Jah, praktikas see kipub ühe mesila piires nii olema, sest mesinik teeb pragmaatilisi valikuid. See ongi mesiniku töö. Samas kui vaadata statistikat, siis suuremate mesilate keskmised on ikkagi suurusjärguna erinev üldisest keskmisest. Niisiis, kui vaadata saagikust mesila suuruse suhtes, siis on trend selline, et suurem mesila toodab keskmiselt parema keskmise. Vastab tõele, et suure mesila mesinik toodaks täpselt samades tingimustes väiksema perede arvuga parema keskmise, jah. Aga millegipärast see ei ole populaarne valik. Miks küll....

Kui fikseerida ilmastik ja korjeala kui mesinikule paratamatud tegurid, siis saagikuse suurusel ei ole seost mesila suurusega vaid pigem mesiniku pühendumusega. Pühendunud saab olla hobimesinik ja kutseline mesinik ühtemoodi, aga statistiliselt märgatavalt suurem osakaal on neid kutseliste seas. Seda ilmsestab ka eesti puhul asjaolu, et näiteks EKMÜ liikmete keskmine saagikus mesilaspere kohta on ca 2,5 -3,5 korda suurem kui üldine keskmine.
PS! Pühendumine ei tähenda ilmtingimata tunde taru juures vaid ka nö "õpiku taga" - viimaseks kvalifitseeruvad ka mesinike sotsiaalsed kogunemised koefitsendiga 3,7.

Sander Sulane kommentaar: Idee on selles, et kui töövõtted on efektiivsed ja kogemuslikud (suurema mesilasperede arvuga kaasneb see vastav kogemus, arusaamine ja vajadus töövõtteid lihtsustada), siis keskmine saagikus pere, töötunni ja inventari kohta on märkimisväärselt kõrgem kui väikemesilates. 
PS: Olen suuresti nõus väljapakutud koefitsiendiga, mis puudutab mesindusettevõtjate omavahelisest tihedast suhtlusest tulenevat kasulikku mõju!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar