Juuli saab otsa

Tänasega saab kolmas nädal meevõttu läbi. Käed vaikselt värisevad juba hommikul tõustes(loodetavasti füüsilisest pingutusest mitte varajasest parkinsonist). Abimesinik Harro teeb veel üsna head nägu, aga mul endal on küll nädala lõpuks keskmiselt raske olla. Abimesinikul on veel füüsiliselt mõnevõrra nõudvamad ülesanded ka, nii et Lääne-Virumaa kõige kõvema mehe tiitli võib Harro vabalt saada. Kaido Höövelson käis ka ükspäev abiks ja peale ühte gruppi ütles lakooniliselt: "ma ei jõua".
Mõnedes metsa-ja rabagruppides on viimase nädalaga nektarit ja mett korralikult peale visanud, nii et seal lõpp kohe üldse ei paista. Kaalun kaalu viimist mõnesse sellisesse gruppi, kus veidike rohkem actionit on (sõnakordus on sihilik).
Mis puudutab seda, et kas on hea või halb meeaasta, siis tasub kuulata Jaanuse juttu alates 25.45: http://podcast.kuku.ee/2014/07/27/maatund-2014-07-27/
Ajakirjandus on vahepeal kajastama hakanud, et justkui oleks väga hea meeaasta. Mõnedes mesilagruppides võib öelda, et on tõesti väga hea aasta ja kui sul juhuslikult ainult üks grupp ongi, mis satub hea koha peale, siis sellega asi piirdubki. Kui võtta kümnete gruppide keskmine, siis see aasta enam nii väga hea ei ole. Ehkki päris ilma ikka ka ei ole.
Huvitava lähenemisega sellele küsimusele on ka Kalle Vihtre kes arvab, et viimasel kümnel aastal ainult head ja väga head meeaastad ongi olnud ning tänavune on hea meeaasta. Juhin tähelepanu, et tema väites sisaldub nii tõde kui ka kõrgelt arenenud huumorimeel.
Nagu Jaanuse jutustki välja tuleb, siis kas "hea" või "halb" on väga subjektiivne ja sõltub mesiniku ootustest. Eesti pikaajaline statistiline keskmine ca 30 kg/pere tõmbaks paljudel suunurgad allapoole samas kui keskmiselt ollakse sellega ilmselt rahul.

Siin veel üks huvitav artikkel mesilaste "geniaalsusest":
http://sciencealert.com.au/features/20142307-25907-2.html

Lühidalt: midagi uut ei ole.

August...

Miks üldse mesi on vaja nii kiiresti maha saada?
Kindlasti on kõik kuulnud, et mesilased surevad. Erinevatel põhjustel. Üks peamisi põhjuseid on mesilaste parasiit varroalest. Nendega on nii, et kui populatsioon liiga suureks kasvab, siis see hakkab ohustama mesilaspere tervist ja talvitumist. Suve vältel on lestade arvukus eksponentsiaalses tõusus ja pöördvõrdelises seoses mesilaste tervise ja eduka talvitumise eeldustega. Kui viimane mesi hilja võtta, siis ei saa ka lestade tõrjumisega pihta hakata ning nende kõrge arvukus omab mõju talvituvatele mesilastele. Lihtsalt öeldes seisab mesinik valiku ees, kas loota veel ka augustist korjet, näiteks lehemett või koondada pered ja hakata söötma ning ravima. Kahte korraga ei saa, sest see omaks mõju mee kvaliteedile. Seetõttu on vaja mesinikel juuli teises pooles ja augusti alguses kõvasti rabeleda, et tagada parim võimalik nii mee tarbijale kui ka mesilastele.
Ehkki peab ütlema, et mõnedes mesilagruppides on just viimastel päevadel nektarikraanid justkui lahti keeratud, siis keskeltläbi surume ikkagi peresid koomale(3-4 korpust) ja katsume hiljemalt 15. augustiks meevõtuga enamikes mesilagruppides lõpetada. Eks paistab, mis sellest saab... Kui nektarit tuleb nii palju, et emale munemisruumi ei jäeta, siis tuleb mesinikul loodusega kaasa minna.Täna kahte gruppi laiendasime täitsa korralikult, tornid mett ja nektarit täis.

Mälumäng ja koreograafia

Ega see mesindus tegelikult midagi väga keerulist ei ole. Edukas mesindus on kombinatsioon õigetest liigutustest ja õigetest vastustest. Ainus kunsttükk on osata õigel ajal õigeid küsimusi küsida. Vastused on enamasti valikvariantidega a) jah b) ei. Kui mesinik on pere lahti võtnud ja jõudnud arusaamale, mis toimub, siis on alati küsimus, et kas ta teeb ka midagi või paneb pere samamoodi kokku tagasi nagu ta enne oli. Efektiivsust silmas pidades pole eriti mõtet pere lahti võtta kui seal midagi teha pole vaja, aga eriti sellise kehvapoolse suvega tuleb ka seda päris palju ette. Tegelikult on küsimusi ühe pere juures palju ja need moodustavad omamoodi jada. 1) Kas laiendada 2) Kuhu laiendada 3) Kui palju laiendada jne...

Viimased nädalad olen koos tublide abilistega tegelenud meevõtuga. Üsna ropp töö. Selles mõttes, et väljas on viimasel ajal 28 kraadi sooja, päikse käes märksa rohkem. Hommikul võtab umbes viis minutit aega, et korralikult nahk märjaks saada, kohe nii et kõik riided on läbimärjad. Parim hetk päevas on õhtul, kui tööriided seljast saab. Alustame hommikul ca 9 ajal ja lõpetame õhtul ca 21. Päeva jooksul läheb näkku umbes 5 liitrit vett, mis kõik naha kaudu välja tuleb. Eile küsis üks hobimesinik, et miks mul aega ei ole teamaga kokku saada: "mis teed siis"? Kes väga täpselt ette ei kujuta, mis see meevõtt on, siis põhimõttelisel sõidame kaubikuga päev läbi ringi ja tassime mett vurritusele. Paremal päeval jõuab kahe mehega ära tassida neto 1,5-2 tonni, olenevalt kärgede paksusest, aga sinna lisandub veel korpus ja kärjed. Tõstmist on päris palju, korpused on keskeltläbi 15-20 kg. Kõigepealt tarust maha, siis raami peale(puhume mesilased tarru tagasi) ja edasi autosse. Autost maha saame juba alusega.
Kõik kes tahavad saledaks saada, siis neile soovitan ka mesindust. Kahe kuuga, mai ja juuniga on  kehakaal kukkunud 76 kg pealt 71 kg peale ja paisatb, et enam ei ole midagi kaotada.

Lühidalt: Mesindus on lihtne!

Vurritustehnika

Enne kui homme jälle kibekiire hakkab tahan likvideerida võla vurritustehnika osas. Nimelt vurritame Paradise Honey S1B lahtikaanetusliiniga, millele lisanduvad kaks OÜ Asten`i poolt toodetud 56 raamist radiaalvurri ja toeks Lysoni 0,375 kw meepump. Pumpa tahtsin küll 1,5 kw reduktoriga, kuid venitasin selle tellimisega liiga kaua ja hiljem ei olnud neid enam võimalik saada.
Lahtikaanetusliin töötab väga hästi, ehkki alguses oli kerge probleem kruvipressiga, mis ei tahtnud väga hästi kaanetist vastu võtta ja pidi pidevalt abistama. Tundus, et kolu kuju on kehv ja ei asu täpselt nugade all, aga pärast väikest modifitseerimist töötab üsna libedalt. Vurride osas jätkub mul ka ainult kiidusõnu. Tellisin Ardilt vurrid koos põhjasoojendusega, mis samuti elu palju mugavamaks teevad. Nimelt ei pea muretsema, et puhkepäevade jooksul mesi vurris kristalliseeruma hakkaks. Pump saab ka vabalt nii kahe vurri kui kruvipressi teenindamisega hakkama ja töö laabub üsna hästi. Pole veel maksimumvõimsust kätte saanud, aga hetkel hindaks sellise komplekti tootlikkuseks ca 2 tonni päevas, kui raamid on mett täis ja päev väga lühike ei ole. Kui midagi siia veel lisada, siis piisava tööjõu korral suudaks kaanetusliin kolm 56-raamist radiaalvurri töös hoida. Vurridele vajalik töötsükkel on umbes 10 minutit.
Pilt vurritusruumist:

Mesinike suvine teabepäev

Laupäeval toimus mesinike vabariiklik suvine teabepäev Kuressaares. Päevakava oli üsna tavapärane ja suuri üllatusi ei oodanud. Ülevaated uuringutest, programmist ja ajaloost. Osavõtjaid oli kutseliste mesinike sektsioonist üsna vähe. Kohalesõit lõuna-eestlaste jaoks oli pikk ja paljud ilmselt ei saanud seda ajalises mõttes praegu endale lubada. Põhilisteks arutelude teemadeks juturingides oli ikka keeruline suvi ja juunikuu lumi. Analüüsiti korjet ja väljavaadet veel mett saada. Minu õnneks on meil naabermesinikuks Mait Mardla(eesti üks staažikamaid ja minu hinnangul ka paremaid mesinikke), kellega on kasulik sellistel puhkudel muljetada. Oluline on vahetada kogemusi just lähiümbruse mesinikega, sest kaugemal on olud juba hoopis erinevad. Palju oli kuulda ka seda, et meesaak kõigub tänavu grupiti väga palju. See tähendab, et mõnekilomeetrise vahedega mesilates on pilt väga erinev. Samuti tuletas Mait meelde Antu Rohtla tarkust, et heal aastal annavad idupere ja põhipere kokku rohkem mett kui põhipere üksinda, aga keskmisel aastal on meesaagi arvestuses rentaablim pere poolitamata jätta.Veel kurdeti, et palju on tänavu probleeme nii emade, kui ka nende paarumisega.
Meie mesilas paistab see aasta kehvapoolne tulema, aga korjet ette teades poleks iduperesid ikkagi tegemata jätnud. Peab lihtsalt leppima sellega, et mesindus juba on selline...väga heitlik tegevus. Samas ei tasu pead norgu lasta, sest ka pere on toodang. Peaasi, et ta vaid talvitumiskõlblikuks areneks.
Täna pidasin auto tee ääres paaris kohas kinni ja paistis, et mesilased on ikkagi põdrakanepi lõpuks üles leidnud. Õhtul saab kaaluandmetest täpsemalt teada, aga täna on päris soe ja lubab kuni neljapäevani temperatuuri hoida. Loodetavasti tuleb mingi vähegi märkimisväärne kaalutõus siit veel. Viimased viis päeva on suht nõrgad olnud, päevane temp 24 ja öine 14 kraadi ümber.

Ahjaa...hakkasin kirjutama teabepäevast. Tõeliselt positiivne üllatus siiski tuli. Tago Holstingu ettekanne sülemlemise kohta pakkus seda täielikult! Täpset pealkirja hetkel ei mäleta, aga varsti peaks see ka mesindusprogrammi kodulehele üles saama, siis soovitan kõigil mesindushuvilistel see üle vaadata. Väga põhjalik, asjalike viidetega ja sisutihe ettekanne sai ka selget kandva loogikaga esitatud. Igaljuhul loodan Tago`t ka edaspidi rohkem ette kandmas näha. Kindlasti viimase kahe programmi teabepäevade raames üks huvitavamaid ja tugevamaid esitusi!

Uus nädal

See nädal algas mesinduses erandlikult pühapäeval. Peab hakkama vaikselt mett võtma, nii palju kui seda on. 5-9 juuli tuli nektarit normaalselt peale, aga see pole veel valmis saanud(mesilastel läheb aega, et nektarist niiskus välja saada ja see nö meeks töödelda). Ülemisi korpusi saab siiski vaikselt maha võtta, ehkki peab ettevaatlik olema (et toores ei oleks). Ühesõnaga pühapäeval seadistasime veel vurriliinil viimaseid sõlmesid ja mõtlesime veelkord tehnoogilistele küsimustele. Üritan vurritustehnikale mõnes järgmises sissekandes pikemalt keskenduda, kuid täna teeksin hoopis värskema prognoosi meesaagi kohta. 

Justkui oleks tegelikult veel aega, et mesilased saaksid mett korjata, sest pered on suured, aga vaadates taaskord ilmaprognoosi ja viimaste päevade tulemust, siis on põhjust pessimismiks.  

Accuweather on küll tuntavalt liigselt positiivne alati, kuid 6.07 seda ennustust vaadates oli loota midagi palju enamat kui see, mis tuli. Nüüd ei ole ka prognoos enam nii positiivne ja tänane on hea näide illustreerimaks seda, kuidas ilusa ilmaga mett ei tule. Öine minimaalne temperatuur oli küll kõrge 19.1 kraadi, kuid päevane tagasihoidlik maksimum 23.5 andis tulemuseks kõigest 1,2 kg kaalu tõusu. Mujal Eestis oli täna veel kehvem päev. Kusjuures tugevaks meekorje päevaks on vajalikud nii öine kui päevane kõrge temperatuur ja lisaks ka piisav niiskus. 

Meevõtmisel tänaseks tulemuseks jäi ca 1000 kg vurritatud mett, mis esimese päeva kohta ei olegi väga hull, aga tarudest just midagi väga rõõmustavat vastu ei vaata-eks paistab, palju kokku saab. Meeleolu on neutraalne, aga paar-kolm (neli-viis) korralikumat meekorje päeva võiks veel tulla.

Lühidalt:ilm võiks palju parem olla!

Külaline

Eile käis külas kolleeg Justin, North-Carolinast. Tavaliselt mesinikel suvel eriti aega külalistega tegelemiseks ei ole, aga Põhja-Ameerika mesindus on mulle endale ka piisavalt võõras ja huvitav, et võtsin paar tundi vabast päevast ja tegime väikse tiiru mesilasse. Vahetasime muljeid ja kogemusi nii korjemaa, kärjemajanduse, varratoositõrjemeetodite kui CCD osas. Tema regioonis pidid olema keskmised saagid 15-20 kg pere kohta ja hind üpriski madal. Hulgipakendis 4 dollarit/kg. Tavapakendis 7 dollarit/0,5kg Olin väga üllatunud kuna ameeriklased impordivad Argentina mett sama hinnaga, kuid tema sõnul on sealne tarbija mee osas äärmiselt harimatu ning ostetakse ikka kõige odavamat ning ei osata kohalikku usaldusväärsemat toodet hinnata. Paremates regioonides USA`s pidi saagikus siiski ka 70-80 kg/taru kohta olema. Samuti on seal mesinike jaoks sissetulekuallikaks veel tolmeldamine. Parimat hinda makstakse mandlite tolmeldamise eest-150 dollarit taru kohta. Rääkisin talle, et olen see aasta suutnud kõik pered ajada kärjepõhjadele, et vähendada haiguste riske. Neil pidi aga olema ametlik soovitus vahetada pesaraame iga viie aasta tagant. Praktikas seda aga ei tehta ja üldlevinult kasutatakse raame nii kaua kuni päike veel läbi paistab. Ta rääkis, et vanematel mesinikel on kasutuses veel ka alumiinium-kärjepõhjaga raame, millede tootmine lõpetati 70`ndatel. See oli päris üllatav, kuna tean Eesti mesinikke, kes sulatavad raame niipea kui kärjel on kasvõi üks pruun kann.

Võtsime lahti ka ühe taru. Juhuslikult sattus keskmisest tumedama pigmendiga ema olema, kuid tema sõnul nende(Usa) itaallaste kõige heledam variatsioon on umbes sama. Nimelt on USA`s ranged loomse materjali sisseveo keelud, mis ei võimalda tõumaterjali importida.
Huvitav võrdlus on veel see, et Justini arvates on USA`s võimalik mesindusest elatuda kui sul on 2000 mesilaspere. See on umbes kümme korda suurem number kui eestis.

Kokkuvõttes jäin väga rahule, aeg lendas ja sain  huvitavat informatsiooni. Loodetavasti jäi ka Justin põgusa ülevaatega Eesti mesindusest rahule ja kohtume veel.
Cheers Mate!


<Mina vasakul, Justin paremal.

Mürgitamine

Väga murettekitav teema mesinike jaoks suvel on agrokemikaalidest tulenev mesilaste hukkumine. Loomulikult puudutab see teema kõiki putuktolmeldajaid, ent teema fookuses hoidmiseks keskendun mesilastele. Eraldi teema on pestitsiidide kaudsed ja pikaajalised mõjud mesilastele kuid suvel tulevad alati välja ka nö. mürgistusjuhtumid.
Tüüpiline pilt mesiniku jaoks näeb välja selline, et taru ees on hunnik surnud mesilasi, iminokad väljas (ei pea vist lisama, et surnud). Lisaks sellele, et olukord on väga masendav, abitu ja nukker, on kahju mesinikule ja keskkonnale suur.
Seoses sellega kaks lugu sellest nädalast:
1) Helistab tuttav mesinik mitte kaugelt minu mesinduspiirkonnast ja küsib, et kas mul ei ole mesilastel mürgitust, kuna temal on ja meil on mõned mesilagrupid lähestikku. Ma uurisin, et kas taimekaitseinspektori ja vetarsti kutsus proove võtma? Nimelt on mesinike seisukohalt väga oluline olukord  fikseerida ja dokumenteerida, sest mürkide jäägid lagunevad suhteliselt kiiresti. Juhtus aga nii, et meie maakonna taimekaitseinspektor oli puhkusel ja teda asendama pidanud inspektor lubas, et tuleb alles järgmise nädala esmaspäeval proove võtma. Ma ei suutnud selle olukorra absurdsust uskuda. Taimekaitseinspektor - puhkab juulis? Siinkohal tahaksin tänada põllumajandusameti taimekaitse osakonna juhatajat, kes ametniku siiski samal päeval proove võtma saatis.

2) Teiseks on mul üsna positiivne lugu samal teemal. Eile hommikul nägin põllul sellist pritsi, et võttis lausa imestama. Ma ei teadnud, et meil nii ägedaid masinaid juba liigub. Umbes taoline, nagu siin pildil, aga mudeliga võin eksida.

 Pärast imestamist hakkasin vaatama, et mida pritsitakse? Nägin põllul õitsvat ristikut, võilille ja servades põdrakanepit. Vaikselt hakkas minu hinge närima kahtlus, et päris õige see ikka ei ole.

Väljavõte riigi teatajast: 8) Taimekaitsevahendit on keelatud pritsida alal, millel on õitsvaid taimi, välja arvatud juhul, kui taimekaitsevahendi pakendi märgistusel on märge, et seda võib kasutada taimede õitsemise ja mesilaste lendluse ajal.

Mina: Tere, mida te pritsite?
Pritsimees: glüfosaati. (Märgin lisaks, et glüfosaati kohe kindlasti ei tohiks õitsvatele taimedele pritsida. Teeb maa mustaks ja tapab kõik elava).
Mina: Kuidas nii? Siin on ju õitsvaid taimi.
Pritsimees muheledes: Varsti on kogu maa must!

Edasi sain põllumehe telefoninumbri ja selgitasin talle oma muret õitsvate taimede pärast. Ta ei olevat osanud seda vaadata. Kui hiljem läksin samale kohale jälgi uurima, siis selgus, et prits oligi ringi keeranud ja sellel päeval töö tegemata jätnud. Ma olin tõesti väga positiivselt ülatunud. Suured tänud heale põllumehele südametunnistuse olemasolu eest! Võin ainult ette kujutada, et väga odav sellise masina töötund ei ole ja loodan, et järgmine kord vaadatakse hoolikamalt ka põldu ennast enne kui masinad välja saadetakse!
Kahjuks kuuleb taimekaitsevahendite väärkasutamise juhtumitest mesinike ringkonnas suvisel ajal üsna sageli ja probleem näib laiaulatuslik. See teema on mesinike poolt tõstatatud ka põllumajandusministeeriumi mesindusalasel ümarlaual. Loodetavasti hakkab see töö peagi vilja kandma ning meie põllumajandus muutub keskkonnasõbralikumaks.
Lühidalt: põllumärkide väärkasutamise tulemusena surevad mesilased ja teised putuktolmeldajad. Olukord on kurb - kahju mesilastele, mesinikele ja keskkonnale suur!

Prognoos

Hetkel väga aktuaalne teema on selle suve meesaak. Kui mesinikud viimati 27.06 Olustveres kokku tulid, siis olid valdavad matusemeeleolud. Vanemad mesinikud rääkisid, et nende ajal pole juunis nii kehva ilma ja nii palju sülemeid olnud jne. Ühesõnaga päris nukker seis oli juuni lõpu seisuga. Tooksin esile aasta mesinik Ardi Asteni tarmukuse, kes otsides positiivset nooti tõdes, et võib ka veel rekordaasta tulla.
Juuli alguses kontakteerus minu ja mõnede teiste mesinikega ajakirjanik venekeelsest väljaandest

МК-Эстония ning uuris, mis seis meega on. Toon siin ära mõned küsimiused  ja vastused:

1.       Millest prognoosi võib hetkel anda tuleva meesaagi kohta? Kas tuleb palju mett või vähe? 

1.       Hetkel on olukord mesiniku vaatevinklist üsna kurb, kuid optimistina ei ole ma veel lootust kaotanud. Kui järgmise kahe nädala jooksul suvi kohale jõuab, siis on lootust veel rahuldavale tulemusele.

4.       Kui võrrelda eelnevate aastatega sama perioodiga (mai-juuni), siis kui palju vähem või rohkem mett on?

4.       Eelmisel aastal näitas 1. juulil tarukaal +37 kg, hetkel on tarukaal nelja kiloga minuses.

6.       Kas nö tavatarbijal oleks parem juba praegu tulevaks aastaks endale Eesti mett osta?  Et ei tekkiks sellist olukorda, et sügisel mett müügis ei ole või selle hind on liiga kõrge.

6.       Talvevarude soetamisega mina siiski ei kiirustaks. Põhiline mee vurritamine jääb siiski juuli teise ja augusti esimesse poolde ja loodetavasti on ka suurem osa korjest veel ees. Põhjalikuma järelduse saab teha peale järgmist nädalat. Progoos lubab korralikku sooja, mis annaks tugeva korje põdrakanepilt, mis alles alustab õitsemist. Selleks on vaja aga kõrget temperatuuri. Vähemalt 25-30 kraadi.  Kui tingimused siiski ei parane ja saak jääb kesiseks, siis võib arvata, et jõuludeks on Eesti mesi otsas. 

      
      Selle jutu illustreerimiseks lisan tarukaalude kumulatiivse graafiku 2012 vs. 2013 vs. 2014:

      Korraliku korje tagamiseks on oluline nii päevane kui ka öine kõrge temperatuur. Vaarikas õitses juunis nii, et mesilased sellelt praktiliselt midagi ei saanud. Igapäevast tarukaalu koos temperatuuridega saate jälgida siit: goo.gl/JEUJhA

      Lühidalt: Juuni oli peetis, juuli algus on täitsa lootustandev. Kui 12-23.07 on päevane soe üle 25 kraadi nagu prognoosid lubavad, siis tuleb hea meeaasta. Tarukaal võiks jõuda 60-70 kg peale.

Tere!

Mina olen mesinik Mart. Vanus: 28 a.
Üllataval kombel pakub see elukutse inimestele palju huvi. Tutvudes uute inimestega on salgeli lihtsam vastata küsimusele "millega tegeled?", millegi muuga kui "olen mesinik", sest korduvaid küsimusi on palju ja samadel teemadel rääkimine pole eriti arendav. Nüüd olen otsustanud mesindusalaseid ja paljusid muid küsimusi siin keskkonnas lahata, et need enda õlult ära saada ja loodetavasti ka mõnele lugejale veidi huvi pakkuda. Samuti on mesiniku amet kõige ilusa ja toreda kõrval ka üsna skisofreeniline, nii et kirjutamine võiks loodetavasti omada terapeutilist mõju. Üksinda päev läbi metsade, põldude ja mesilaste keskel olles jääb mõtlemiseks rohkem aega kui tervislik oleks. Seetõttu on Eesti mesinike kokkusaamised sageli väga meeleolukad kui üle pika aja tullakse metsadest välja ja suheldakse nii, et isu täis.
Ehk kirjutan edaspidi ka teistest mesinikest ja nende kokkusaamistest.
Samuti olen võtnud endal kohustuse mittetulunduslikul tasemel mesilaste, mesinike ning puhtama ja elutervema keskkonna eest seista. Tulevikus üritan neid tagamaid enda vaatevinklist avada. Kindlasti ei saa ümber ka poliitilikute ja amtekondade hoiakutest mesinduse, gmo-de ja pestitsiidide küsimustes.

Lühidalt: kirjutan mesiniku igapäevatoimetustest ja muust seonduvast. Ise ka veel ei tea täpselt- eks paistab!