Neljapäev, 28. aprill 2016

Soovilugu no 1

Anonüümne kommentaar: "Ehk kirjutaksid kui aega leiad ka midagi vaha, taruvaigu ja õietolmu müügi ja hindade kohta. Tänud ette."

Ma proovin siis lühidalt ja konkreetselt teha.
Vaha iseenesest on minu arvates palju nauditavam mesindussaadus kui mesi. Just selle nurga pealt, et ta on ikkagi mõnevõrra ühtlasem toode ja seda tarbib ka mesindussektor ise. Nõudluse ja pakkumise suhe kvaliteetse vaha puhul on tugevasti nõudluse poole kreenis põhjusel, et seda toodetakse väga limiteeritud kogustes ja suur osa sellest vähesest vahast põletatakse küünaldena ära. Vaha hinnad maailmaturul on viimase kolme-nelja aastaga tõusnud kohati kuni 100%. Kitsamat konteksti vaadates on ka Eestis ja lähiriikides teatav hinnatõus olnud, kui toote nappus on sedavõrd suur, et mingit konkreetset hinda enam ei saagi välja tuua, sest kohalikku kaupa tinglikult võttes ei liigugi väga. Paar aastat tagasi ma müüsin tonni kvaliteetset vaha 6 eur/kg. Praegu ma ei näe unes ka enam, et saaksin ise sellise hinnaga kuskilt usaldusväärset vaha. Vaha puhul on muidugi nõme lugu see, et importtoodangul on tõsine usaldusväärsuse küsimus. Pakutakse iga hinnaga kaupa, aga mesilasvaha sisaldus odavamas tootes on proportsionaalselt väiksem.
Taruvaigu ostmisel ja müümisel mul väga suurt kogemust ei ole, aga messidel on jäänud mulje, et kesk-euroopa ettevõtted ostaksid suuremaid koguseid ca 50-60 eur/kg.
Õietolmuga on sama lugu, et väljundi leidmiseks peaks mesinikud koostööd tegema ja tõsisemad kogused kokku ajama. Sellisel juhul saaks ca 10 eur/kg, aga see hind võib mõnevõrra aegunud olla. 

Comeback


Oeh....natuke piinlik, et pole ennast piisavalt kokku võtnud, et midagi siia postitada.
Proovin kiirelt kokkuvõtte teha viimase aja tegemistest.

Paar nädalat tagasi käisin Tagoga minister Kruuse audientsil rääkimas riigipoolsete teenuste paremast korraldamisest mesinike jaoks. Uue tegevusi koondava kehandi ideest minister küll vaimustuses ei olnud, aga tema sõnad asjade sisulisest parendamisest mõjusid veenvalt. Samuti kinnitasid ametnikud, et neil on mitmeid kohtumisi olnud mesindusküsimuste laiapõhjaliseks aruteludeks. Kuna parasjagu oli teisipäev ja minister ruttas meie kohtumiselt valitsuskabineti eelarvearutelule, siis palusin mesinikele ka mindagi küsida. Kokkuvõttes sain sellelt kohtumiselt väga hea emotsiooni, mis annab jaksu mõndade pooleliolevate teemadega edasi tegeleda. Kasutan võimalust ka Tagot kiita. Peale EKMÜ juhatusest taandumist olen üritanud talle siiski jõudumööda toeks olla ja esimese rea istekohast näen kui palju aega ja tööd ta igapäevaselt nii EKMÜ kui laiemalt mesinduse heaks panustab. Oluline selle juures on see, et endise riigiametniku ja diplomaadina ta oskab õigeid asju teha ja ka suhtlustasandil igasugustel kohtumistel on väga konstruktiivne ja kompetentne! Au ja kiitus!


Vahepeal sulas lumi ka ära ja sai alustada välitöödega mesilas. Talvekaod olid alguses 11% juures, aga pärast teist, laiendamise ringi, kui mõned nõrgemad olid veel mesilastemaale läinud ja mõned vääremadega pered lisaks, siis kokku tuli 14-15%. Talvekadude põhjused on tavalised: nugised, karud, loll mesinik, söödapuudus, kehv ventilatsioon, loll mesinik, rähn jne. Siiski ilmnes sellel talvel ka üks uus talvekadude liik, kellega mina pole varem isiklikult kokku puutunud - harilik debiilik. Harilik debiilik tegutseb nii, et kui pered on sügisel kenasti söödetud ja ravitud, siis ta tuleb ja võtab teadmata põhjusel ülemise korpuse keskelt viis söödaraami välja, aga paneb katuse viisakalt peale tagasi. Mõistagi pole sellisel perel erilist lootust kevadet näha. Hetkel pole ilm siiski piisavalt hea, et nõrgemate peredega tegeleda ja ma ei välista, et 5% lähevad veel omavahel kokku. Loomulikult võiks tulemus parem olla ja mul on selle kohta lihtne soovitus: tuleb tugevamaid peresid pidada.
24.04 koguneti Olustveres EML kutsel uhke nimega üritusele "Eesti mesinduse arengukava arutelule". Kui nüüd päris aus olla, siis kutsutute ja kutsumatajäänute nimekirja vaadates jäi mulle ennetavalt mulje, et sellest kujuneb natuke midagi jõudemonstratsiooni sarnast, aga otsustasin  õilsa eesmärgi nimel loomulikult ikkagi kohale minna. Pean tunnistama, et arutelu ja kohaletulnud olid üllatavalt konstruktiivsed ja tsiviliseeritud, mitte nii nagu mõningatel varasematel sarnase suunitlusega katsetel maililistidest oleks mulje võinud jääda. EML, EKMÜ ja SMÜ esitlesid oma Swote ja neid täiendati jooksvalt kohapealt. Üldeesmärgi sõnastamisel kiputi küll liiga üldiseks ja maailmaparandamiseks minema, aga lõpuks lepiti kokku, et jätame selle lahtiseks. Suurimad tänud Erki Naumanisele, kes suutis olukorda vastavalt 21. sajandi standarditele modereerida ja tema juhtimisel on lootust, et ka arengukava sügiseks valmis tehakse. Eesmärgiks seati vist oktoober, kui mälu mind jälle ei peta. Arengukava iseenesest on ülioluline dokument nii sektori siseseks, kui väliseks kasutamiseks. 
Ma varem ei ole väga tähele pannud, aga uudiseid kuulates erinevate elualade arengutest ja väljakutsetest Eesti kontekstis rõhutatakse pidevalt, et on olmas see ja teine arengukava. Iseenesest loogiline, et riik ei saa lihtsalt halamise peale puusalt tulistades lahendusi välja pakkuda ja suunda valida, aga kurb, et meie sektoril seni koostöö- ja teotahet nii vähe on olnud, et pole nii enesestmõistetavat asja ära tehtud. Loodame, et ka mesinduse arengukava saab siis asjalik, mille alusel riik saab selle probleemide ja võimekuse arendamisega pikemas perspektiivis efektiivsemalt tegeleda.

Ahjaa...käisin vahepeal kultuurireisil Peterburis. Muidu ei puutu teemasse, aga rõnokil vaatasin mee hindasid. Folkloorist on jäänud justkui mulje, et Venemaal on hirmkõvad mee hinnad, aga praeguse kursiga on enamvähem sama mis meil.