Kolmapäev, 29. november 2017

PRIA Mesilasperede register

....on küll üks teema mille tahaks kõrge kaarega virtsahunnikusse saata. Igal kohtumisel ja koosolekul ametnikega või põllumeestega, millel on midagi mesindusega pistmist võtab see teema väärtuslikku aega, mida võiks millegi sisuka arutamiseks kasutada. Mitte, et register poleks oluline, aga see on juba nii pilbasteks lahatud, et seal ei ole enam midagi uut tulemas. Samas on see mugavusteema, mida lauda tuues emotsionaalse veerandtunni sisustatud saab, sest alati leiab keegi mingi mitte eriti originaalse aga piisavalt intrigeeriva rakursi, et teistel emotsioon tekitada ja siis pärast on seal juba raske pidama saada. Kuidas mesinikud registrisse saada? Kui nad ei ole nõus? Kas neid saab sundida? Kas probleemiga peaks tegelema VTA? Kas registris mitteolevaid mesinikke peab abistama mürgistusjuhtumite korral? Kas neile peab andma nõuandeteenust ja muid MP hüvesid? Kas mesinikud peaks üksteise peale vihjama? jne jne.
Laias laastus on kõik präänikud juba nii ära söödud, et isegi puru enam ei ole alles ja mesindusorganisatsioonid on enamvähem ühisel arusaamal, et VTA võiks veidi piitsa ka viibutada. See tähendab, et aeg on hakata sunnirahasid rakendama nende suhtes, kes ei täida seadust - see ei tähenda automaatselt trahvimist, aga sellega ähvardamist. Nad on enamvähem selle mõttega päri, aga konflikt tekib seal, et neil ei ole tegevusse sellist asja sisse kirjutatud, et nad neid võsamesinikke omal initsiatiivil pitsitama peaks hakkama. Lihtsalt pole vahendeid ja kõik. Nendepoolne ettepanek on see, et seda tegevust võib teha vihjepõhiselt ja siis nad hea meelega kontrollivad. Jama  (või siis VTA õnneks) on ainult see, et mesinikud on jube kehvad vihjajad ja mõnesmõttes õige ka. Tegelikult (minu arvates) tahab VTA lihtsalt oma kohustusi MTÜde ning eraisikute kaela lükata ja rõhuvad mesinike kollektiivsele vastutustundele. Siiski on probleem vaja lahendada ja kui ametkonna pingutus jääb pehmeltöeldes kasinaks, siis peame tõesti midagi välja mõtlema. Parim, mis mina näiteks teha saan on veelkord mesinikke üles kutsuda enda mesilaid kirja panema ja järgmiseks naabri peale kaebama minema. See kõlab küll päris kohutavalt, aga tegelikult on ju põhiline registri mõte ning vajadus võimalike haiguste ja taudipuhangute ennetamine ja kontrolli all hoidmine. Päriselt ka vajalik! Seda pole vaja karta, et maksuamet teie madratsi alla piiluma hakkab, neil on targematki teha. Toiduohutuse pool VTAst võib ühendust võtta, aga nad on ka täitsa okei suhtumisega...kui ka tuleb mõni ettekirjutus või ettepanek tootmisprotsesside parendamise kohta, siis kaaluge võimalust, et see on asja eest.

Teisipäev, 28. november 2017

28.11.2017 VTA ja PMA

Täna toimus VTA initsiatiivil nende, PMA ja mesinike esindajate vaheline "Mürigistuskahtlusega mesilaste proovivõtujuhise" arutelu. Ega ma pikalt ei taha muljetada, aga natuke tahaks kiita VTA-d selle juhise ühise kooskõlastamise initsiatiivi eest ja PMA-d kõige, eest mis on aidanud neil mesinike vaatevinklist oma teovõimekust märkimisväärselt tõsta. Minule küll tundub, et võrreldes eelnevate aastatega on nende pühendumus ja otsustavus mürgistusjuhtumite tuvastamisel ja süüdlaste väljaselgitamisel nagu öö ja päev. Kiitus selle eest kõikidel asjassepuutuvatele inimestele. Juhend sai igaljuhul üsna konkreetne ja ka enamikke mesinikepoolseid ettepanekuid võeti arvesse. Väike võimalus on, et tulevikus aset leidvate mürgistusjuhtumite puhul jääb süüdlane selgitamata, sest teda lihtsalt ei ole võimalik füüsiliselt leida, aga hetkel ma usun, et PMA pingutab omalt poolt väga, et see nii ei oleks. Järgmiseks peaksid mesindusorganisatsioonid oma teravdatud tähelepanu VTA suunas pöörama. Mitte, et ametkonnas endas puudusi esineks, aga et riigi poolt ka mesindushaigustega tegelemiseks ressursse eraldataks. Ideaalis peaks lõpptulemuseks see, et mesilaste hukkumise puhul saame lõpliku vastuse. Kui selleks ei olnud TKV-d, siis massilise hukkumise puhul on VTA kohus öelda, mis haigusega tegu oli, kui üldse. Natuke jäi kripeldama see, et suvel sai ministeeriumis justkui kokku lepitud ka suiraproovide võtmise temaatika, aga hetkel ei osanud kumbki ametkond suiraproovi mõttega midagi peale hakata. Eks seda peab siis korra veel põrgatama ja mõtlema, et kas sellel on perspektiivi ja mille jaoks.