kolmapäev, 30. märts 2016

Mesilasperede müük ja hind 2016

Eelmise aasta mesilaspere hinna postitus on osutunud populaarseks. Alustan sealt, kus eelmine kord jutt pooleli jäi ehk siis Reinu kommentaarist:
"Veel üks vaatenurk saaks olla see, et miks enamus toimekamaid mesinikke ise peresid teevad ja ei osta, kuigi hinnad on uskumatult odavad?"
Tõsi ta on, et kutseliste mesinike jaoks on pere toodang, mitte kulu. Sama on ka vahaga - põhimõtteline vahe.
Hoolimata madalast turuhinnast ei hakka ma peresid ostma kui mul neid juurde vaja ei ole. Sama on vist enamike kutseliste mesinikega, kes nö opereerivad teatud taseme juures. Samuti ma ei müü, sest hind ja väärtus ei ole võrreldavad. Ületalvitunud idu- või varuperedega on teine jutt, samuti suvised idupered. Neid müüvad kõik mesinikud hea meelega, aga põhikarjaga on loogika teine. Minu aus hinnasoovitus ületalvitunud põhipere suhtes oleks minimaalselt 250 eur + km. Ise ma selle hinnaga müüma ei hakka, sest tootmisvahendina teenib mesilaspere selle raha kiiresti tagasi. Madalam hind võib olla tingitud loomulikult ülepakkumisest, aga jälgides kõiki interaktiivseid mesinduskanaleid, siis seda ma ka ei näe. Enda kogemuse põhjal jääb mulle mulje vastupidisest olukorrast. Ma ei tea kust inimesed mu telefoni numbrit saavad, aga helistajaid on päris palju Hoolimata sellest, ma ei hakka hinda pakkumagi, sest mul on teatav aimus, et see oleks liiga kallis ja ei soovi sellist negatiivset olukorda luua.

Kui vaadata nüüd ostja poole pealt, siis lemmikloomadeks neli peret 1200 euro eest oleks tõesti vast päris krõbe hind. Mõistlikum oleks vast võtta mingid suvalise tausta ja suvalise raamimõõduga tegelased, sest sumisevad ju kõik samamoodi. Kui aga läheneda ettevõtjana ja ellu viia mingit äriplaani, siis korralikke peresid 250 euroga võtaks küll, olenevalt plaanist kasvõi kümnete ja sadade kaupa. Kui tahta odavamalt läbi saada, siis jääb alati suvise idupere variant. See argument, et siis samal suvel mett ei saa on osaliselt, mitte täielikult tõene, aga tahtmine väikse raha eest kõike head saada ei ole ka mõistetav. Kui tahta odavat ja head, siis peab kaks asja ostma. Kokkuvõtvalt ma arvan, et aprilli ja juuni mesilaspere hinnal peaks vähemalt 2,5 kordne hinnavahe olema ja see on täiesti objektiivselt põhjendatud. Nendele, kes arvavad et see ei ole põhjendatud soovitan osta suvel iduperesid ja neid järgmine aasta kevadel müüma hakata. Elus ja tervise juures pere on igal juhul etem kui teatud tõenäolsusega elus olev pere, millele on eelnevalt ka  üksjagu kulutusi tehtud.

Siiski ma ei välista, et paari (viie) aasta perspektiivis kui Eesti mesindus on tõeliselt õide puhkenud ja tase on nii hea, et talvekadude protsent jääb ühekohaliseks numbriks, siis ka talvitunud perede turul tekib ülepakkumine ja hinnad langevad, aga siis hakkame pigem pakettperesid kesk-euroopasse eksportima ja üleliia ära kukkuma need hinnad ka ei hakka.

teisipäev, 22. märts 2016

22.03.16

Hr Urmas Kruuse
Maaeluminister                                                            21.03.2016     nr 1-6/16-40/2

Hr Ivari Padar
Maaelukomisjoni esimees


Riigikogu keskkonnakomisjonile on mesindusorganisatsioonide poolt saabunud 18.03.2016 kiri, milles on esitatud seisukohad taimekaitseseaduse muutmise seaduse kohta.

Palume võimaluse korral taimekaitseseaduse muutmise seaduse ettevalmistamisel arvestada mesindusorganisatsioonide ettepanekutega.


Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Rein Ratas
Keskkonnakomisjoni aseesimees



Lisa: mesindusorganisatsioonide 18.03.2016 kiri 2 lehel

laupäev, 19. märts 2016

18.03.16

Maaeluministeerium                                                                                  18.03.2016
Riigikogu Keskkonnakomisjon

Mesindusorganisatsioonide (EML, EKMÜ, EMÜ) ühisseisukohad Riigikogu Keskkonnakomisjonile ja Maaeluministeeriumile Taimekaitseseaduse muutmise seaduse osas.

Ettevalmistatavas uues Taimekaitseseaduses tuleb:
   1.      Fikseerida õitsvate taimede (nii looduslikud kui ka kultuurtaimed) taimekaitsevahenditega töötlemise keeld;
   2.      Sisse seada kohustus teha põlluraamatusse vajalikud sissekanded hiljemalt taimekaitsetööde teostamisele järgneval päeval;
   3.      Sätestada taimekaitsetööde teostatajatele (kõrgendatud riskiastmega tegevus) kohustuslik vastutuskindlustus;
   4.      Määrata selge vastutus Eestis kasutatavate taimekaitsevahendite juhendmaterjalide (kasutusjuhendid ja infolehed) kvaliteedi eest. Praegu on vastutava ametkonna ehk Põllumajandusameti kohustused selles osas umbmäärased;
   5.      Tagada, et kindlaks tehtud taimekaitsevahendite väärkasutamise juhtumite puhul selgitatakse välja väärkasutaja. Praegu jääb enamus (mesinike algatatud) juhtumeid lõpliku lahendita.
   6.      Määrata Eesti ametkondadele kohustus teostada nende taimekaitsevahendite ohutuse osas lisauuringuid, mille kasutamise ohutuse osas on tekkinud põhjendatud kahtlusi;
   7.      Keelata glüfosaadi müük eraisikutele ja kasutamine teiste, kui ainult vastava väljaõppe saanud taimekaitsetööde teostajate, poolt;
   8.      Sätestada glüfosaadi kasutamise lubatavus ainult maatulundusmaa põllumaa kõlvikutel;
   9.      Sätestada riigi kohustus võtta vastutus taimekaitsevahendi väär- või liigkasutamisest johtuva kahju tekkimisel, kui pole võimalik selgitada välja kahju tegelikku põhjustajat, ning hüvitada tekkinud kahjud kas otseselt riigieelarve vahenditest või eraldi hüvitusfondi kaudu;
   10.  Luua õigusruum, mille puhul taimekaitsevahendi väärkasutamine toob igal juhul kaasa nii moraalse kui ka materiaalse vastutuse (kohustus korvata tekitatud kahjud lihtsustatud menetluse korras, PRIA toetustest ilmajäämine või nende oluline vähendamine jms.);


Lisaks peavad mesindusorganisatsioonid oluliseks:
-          taimekaitsevahendite poolt looduskeskkonnale (sh. tolmeldajad) avaldatavat mõju käsitlevate üld- ja rakendusuuringute pidevat ja piisavat riigipoolset rahastamist.;
-          Põllumajandusametile piisavate eelarvevahendite võimaldamist (eraldamist) taimekaitsevahendite ennetava uurimise ja dokumenteerimise korrektseks läbiviimiseks, taimekaitsetööde järelevalve teostamiseks ning toimunud väärkasutusjuhtumite põhjalikuks uurimiseks.

neljapäev, 17. märts 2016

EPBA annual meeting ja Beecome Malmös

Sellelt riigikogu keskkonnakomisjoni istungilt tormasime Tagoga otse lennujaama, EPBA aastakoosolekule. Läksime seekord kahekesi, sest mõte oli, et annan EKMÜ esindusliikme teatepulga Tagole edasi. Mul oli see neljas kord sellest auväärsest üritusest osa võtta ja olen tänu sellele väga palju nii mesinduses kui ka mesindust puudutavates regulatsioonides ja probleemküsimustes edasi arenenud. Enne minekut tundus, et on juba piisavalt käidud ja jaks hakkab raugema ent kui juba kohal olin ja kõiki tuttavaid sõbralikke nägusid nägin, siis oli jälle tore. Justkui kohtumine vanade heade sõpradega korra aastas. Teemad on muidugi aastast-aastasse aeglased vahetuma, sest suures, EU-pildis arenevad küsimused peaaegu sama aeglaselt kui Eestis. Samas näen, et osasid küsimusi ei ole Eestis mõtet aretada, sest lahendus tuleb niikuinii kõrgemalt ja naiivne on loota, et eesti näiteks glüfosaadi küsimuses oma peaga mõtlema hakkab või leiab mee võltsimise probleemile mingi lahenduse. Samuti ei ole meil mõtet siin tarumardika pärast väga sügeleda, sest see on kogu euroopa mesinduse ühine mure ja meist kahjuks ei olene midagi. Selles küsimuses me oleme siin Eestis muidugi ka liialt alarmistlikud. Eelkõige on see soojema kliima probleem ja isegi laiaulatusliku leviku puhul võiks ta liigitada mesilaspere halva hügieeni küsimuseks. Jah, me kõik oleme näinud seda ühte kõige õudsemat pilti, mis internetis levib ja mida ma ise ka vist levitanud olen, aga reaalsuses see probleem nii hull ei ole. Lisaks eelnimetatud teemadele on muidugi päevakorras alati ka organisatoorsed küsimused, riikide ettekanded, mesindust puudutavad teadustööd jne.
Eesti poolt tõime esile nagu tavaliselt, kahtlase importmee küsimuse ja "Ardi" juhtumi. Saime nii palju targemaks, et PMA soovitus TKV tootja vastu kohtusse minna on pehmeltöeldes jama ja seda tuleb ikkagi hoopis PMA vastu teha.


 See on mesinike jaoks probleemse vespa velutina (Aasia herilane?)levikuala kaart:

Ehkki me otseselt beecome`le ja selle expole ei jäänud ja lasime eelmine õhtu sujuvalt jalga, siis ometi selle aasta seni ühe parima mesindust puudutava elamuse sain sealt. Nimelt olid need just Austria ja Saksa kolleegid EPBA-st, kes eelmisel aastal soovitasid kaaluda Saksa tootja Wet-thermplate vurritusliini ostmist. Eesti mesinike hulgas on üsna pikalt vaikimisi valik ja eelistus olnud Soome Paradise-Honey toodang ning ta ongi ilmselt Euroopa juhtivaim liinide tootja, mis puudutab mahte, aga ma tahtsin parimat, mitte edukaimat. Samas pole seda üldse kerge kindlaks teha ja kindlasti leidub palju mesinikke, kes sellel teemal minuga ei nõustu ja vaielda sooviksid. Usas ja Austraailas on teised tegijad, aga vähemalt Lõuna-Ameerika Apimondial jäi ka enim silma just Paradise-Honey. Kiievi Apimondial hakkasid juba teised tootjad ka esile kerkima, aga arenguruumi on neil piisavalt (Lyson, Thomas jne). Reaalselt oleks valikus veel USA Cowen, aga praeguse kursiga on hinnad pisut absurdsed.   Kui ma seda küsimust üle poole aasta igapäevaselt vaagisin ja lõpuks siiski pisut kallima Saksa liini kasuks otsustasin ei olnud ma ühtegi veel oma silmaga näinud ega katsunud. Võib-olla oli see rumal ja kentsakas, aga see oli algusest peale valik enda ja teiste subjektiivsete hinnangute põhjal niikuinii. Umbes nii, et kas Audi või BMW?  See tuli mulle üllatusena, et Wet-Thermplate ka Malmös Beecome`il oli ja enne meie lahkumist eelmisel päeval oma boksi üles sättisid. Niisiis avanes mul võimalus esimest korda oma käega katsuda, mida ma tellinud olin. Mulje oli meeliülendav ja kui ma seal pikemat aega imetlesin, mil ajal teiste riikide kolleegid jutustama tulid ning arvasid, et see liin on parim, mis turul saada, siis ma rõõmustasin kohe väga. Tagantjärgi, kui ma oleks seda liini varem näinud või katsunud, siis oleks see valiku kergemaks teinud. Just robustsus, paksem metall ja parem viimistlus on need, mis üldises pildis muljet avaldavad. Murekoht oli mul algusest peale see silindriga raamide vurri lükkamine vs kettidega, aga loodan, et see on välja mõeldud probleem mu enda peas. Vastukaaluks muidugi kruvipress vs vahasulataja teeb otsustamise lihtsamaks. Meie oma peaks saabuma mai kuus ja ma ei jõua kohe üldse ära oodata - nii põnev! 




kolmapäev, 16. märts 2016

TKS muudatusettepanekud #Aktuaalne

Vastavalt mesindusorganisatsioonide kohtumisel 8.03.2016 kujunenud arusaamale teen ettepaneku esitada kõikidele Riigikogu Keskkonnakomisjoni istungil osalenud osapooltele mesindusorganisatsioonide ühisseisukohad, nii nagu me kohtumisel ka kokku leppisime. Manusest leiate ettepanekute visandi, millega tutvumise järel on kõik ettepanekud oodatud, kuid palun need vormistada hiljemalt 15.03, kuna peame võimalikud lisaettepanekud veel läbi arutama ja kui ma ei eksi, siis ettepanekute esitamise tähtaeg ministeeriumile on 17.03? Lisan kirja saajate hulka ka SMÜ esindaja, keda kohtumisel küll ei osalenud, kuid märkimisväärse suurusega organisatsioonina arvestavad teised kindlasti ka selle arvamusega. PS! Palun jagage informatsiooni oma organisatsioonide sees.



Mesindusorganisatsioonide (EML, EKMÜ, EMÜ) koordinatsioonikoosolekul 08.05.2016 koostatud ühisseisukohad esitamiseks Riigikogu Keskkonnakomisjonile (Mart Kullamaa protokolli kohaselt). Ettevalmistatavas uues Taimekaitseseaduses tuleb: 
1. Fikseerida õitsvate taimede (nii kultuurtaimed kui ka umbrohud) taimekaitsevahenditega töötlemise keeld; 
2. Määrata selge vastutus Eestis kasutatavate taimekaitsevahendite juhendmaterjalide (kasutusjuhendid ja infolehed) kvaliteedi eest. Praegu on vastutava ametkonna ehk Põllumajandusameti kohustused selles osas umbmäärased; 
3. Tagada, et kindlaks tehtud taimekaitsevahendite väärkasutamise juhtumite puhul selgitatakse välja väärkasutaja. Praegu jääb enamus (mesinike algatatud) juhtumeid lõpliku lahendita. 
4. Määrata Eesti ametkondadele kohustus teostada taimekaitsevahendite ohutuse osas lisauuringuid, kui mainitud ohutuse osas on tekkinud põhjendatuid kahtlusi; 
5. Keelata glüfosaadi kasutamine teiste, kui ainult vastava väljaõppe saanud taimekaitsetööde teostajate poolt; 
6. Keelata glüfosaadi kasutamine avalikus kasutuses olevatel aladel (pargid, teeperved, raudteetammid jne.); 
7. Sisse seada kohustus pidada digitaalseid põlluraamatuid, millesse tehakse vajalikud sissekanded hiljemalt tööde teostamisele järgneval päeval;
8. Sätestada riigi kohustus võtta vastutus taimekaitsevahendi väär- või liigkasutamisest johtuva kahju tekkmisel, kui pole võimalik selgitada välja kahju tegelikku põhjustajat; 
9. Luua õigusruum, mille puhul taimekaitsevahendi väärkasutamine toob igal juhul kaasa nii moraalse kui ka materiaalse vastutuse (kohustus korvata tekitatud kahjud lihtsustatud menetluse korras, toetustest ilmajäämine või nende oluline vähendamine jms.); 
10. Sätestada taimekaitsetööde teostatajatele kohustuslik vastutuskindlustus; Lisaks peavad mesindusorganisatsioonid oluliseks: - taimekaitsevahendite poolt looduskeskkonnale (sh. tolmeldajad) avaldatavat mõju käsitlevate üld- ja rakendusuuringute pidevat ja piisavat riigipoolset rahastamist.; - Põllumajandusametile piisavate eelarvevahendite võimaldamist taimekaitsevahendite ennetava uurimise ja dokementeerimise korrektseks läbiviimiseks, taimekaitsetööde järelevalve teostamiseks ning toimunud väärkasutusjuhtumite põhjalikuks uurimiseks.

teisipäev, 15. märts 2016

15.03.16

Olustvere viimasel koolitusel veebruari lõpus oli minu jaoks inspireerivaim klimatoloog Jüri Kameniku loeng kliimast ja ilmast. Tutvuge tema blogiga siin. Väga huvitav on kuulata inimest, kes ise ilmselgelt oma tegemistest vaimustuses on ja oskab seda ka huvitavalt edasi anda. Igaljuhul sain ma sellest loengust aru, et märtsi teine pool tuleb soe ja hakkasin oma peas keerutama mõtet varajasest põhjade vahetusest. Tegin plaani järgmisel nädalal selle tööga peale hakata ja käisin täna luurel. Oh-imet, Pandivere ei jäänud võlgu. Seal on lund veel kohati pool meetrit ja mul õnnestus dziibiga kõhu peale kinni jääda järjekordselt. Iseenesestmõistetavalt labidat kaasas ei olnud ja pidin kümne küünega autot välja kaevama. Tegin plaani korrektuurid ja lükkan põhjade vahetust edasi. Siiski kontrollisin paarisaja pere talvitumist. Esimestes gruppides tundus olukord kohati hapu olevat ja hindasin keskmist talvekadu tunde järgi 15-20% peale, aga kui liikusin idast lääne poole, siis läks pilt paremaks. Paar-kolm gruppi järjest olid talvitunud 100% edukalt ja üleüldine keskmine võib siiski 10% kanti tulla kui muudes piirkondades suuri üllatusi ei ole.
Lisan siia ka mõned pildid tänasest. Paar näidet ideaalselt talvitunud perest piisava söödavaruga ja üks mitte nii väga hästi ei talvitunud mesilaspere. Viimasel pildil on näha, et nugis puitkorpusest otse läbi ei lähe, aga kui tal õnnestub katus maha nihverdada, siis ülevalt läheb kergesti sisse. See aasta on meil nugisekahjudega üldiselt päris hästi ja see jääb alla ühe protsendi.







reede, 11. märts 2016

Riigikogu keskkonnakomisjoni istungist 08.03.16

Tundub, et see teema on elavat vastukaja leidnud. Kirjutan siia ka omapoolse nägemuse, kuidas läks ja kuidas järgmine kord saab paremini.
Kes kursis ei ole, siis mesinikud kutsuti riigikogusse arutama mesinduse probleemide, peamiselt taimekaitsevahenditega seonduva üle. Vahepeal on riigikogusse küll pöördumisi viidud, aga nö ametlikul jutul käisid mesinike esindajad viimati riigikogus maaelu komisjonis ca kolm-neli aastat tagasi. Ühesõnaga see on päris harukordne juhtum, mida võiks maksimaalselt ära kasutada.
Ma olin meeldivalt üllatunud, kui Tago mulle päev varem helistas ja mainis, et EML tegi ettepaneku tund enne istungit kokku saada, et ühised seisukohad kujundada. "Kas ometi on jää sulama hakanud ja ees ootab muinasjutumaa?" - mõtlesin ma. 
Ja see kohtumine läkski väga hästi. Teemapunktide kõrvale kirjutasin mõttes juba kiidulaulu EML aadressil. Kohtumisel oli ka Lembit Kaasik EMÜ esindajana, keda ma samuti tunnustada soovin konstruktiivsete mõtete ja koostöö eest. EML-i initsiatiiv ja valmidus ühiseid seisukohti kujundada näis liiga hea, et olla tõsi, aga ma suutsin juba ette kujutada pudrumägesid, mida edasise koostöö tulemusena hakatakse kokku lükkama. Algus ei saanud küll kohe vedama, aga kui jutusoon üles leiti, siis sai kiiresti kirja rea punkte, milledes me ühisele nõule jõudsime ja tarvilikuks ära märkida pidasime.
Taustinformatsiooniks olgu veel öeldud, et EKMÜ oli omapoolsed kõnepunktid esitanud eelnevalt nii Keskkonnakomisjonile kui ka EML-ile. Nagu enamikel juhtudel, milledest mina viimase paari aasta jooksul olen osa võtnud. EML-i seisukohtasid me näinud ei olnud, aga selle pooltunni jooksul sai jutust selgeks, et seal sisuliselt midagi väga erinevat ju ei ole ja ei saakski olla.

Minu märkmed sellest kohtumisest on järgmised:
1. Õitsvate taimede pritsimise keeld seadusesse 
2. Juhendite üldine korrastamine – probleemsete situatsioonide lahendamine. 
3. Katsete teostamine TKV turule lubamise protsessis
4. Glüfosaadi kasutamise piiramine. Luba kasutada TKV käitlemise tunnistuse alusel. 
5. Maanteedel, raudteedel jne glüfosaadi kasutamise lõpetamine. 
6. Digitaalsed põlluraamatud 
7. Riigi vastutuse võtmine probleemsete juhtumite korral
8. Rikkujate vastutuselevõtmine – kahjude korvamine, fondi loomine, PRIA toetuste kinnipidamine. Kohustuslik vastutuskindlustus põllumeestele. Keskkonnakahjude hüvitamine? 
9. Mesinike ja põllumajandustootjate omavaheline teavitamine. Selle vajadus?
10. Rakendusuuringud TKV mõjust.

Ma annan endale aru, et padurohelise lähenemisega (demoniseerides kõikide TKV kasutamist) ei saavutaks mesinikud midagi ja minu arvates peame eelkõige keskenduma nö "probleemsete juhtumite" küsimustele. Taimekasvatajaid, kes seadustest ja määrustest kinni ei pea, on siiski marginaalselt vähe, aga nad saavad suurima osa tähelepanust ja rikuvad kõikide taimekasvatajate mainet kui põhjustavad oma käitumisega kahju mesilastele ja loodusele. Glüfosaadi küsimus on küll väga aktuaalne, aga selle laiema kasutuse küsimus lahendatakse kõrgemal tasandil (EL). Siiski võiks riik maanteedel ja raudteedel eeskuju näidata ja harrastuskasutusest samuti kõrvaldada.

Riigikogus oli komisjoni koosseis koos kõikide kutsutud külalistega muljetavaldav. Lisaks komisjoni enda kossseisule olid kohal Maaeluministeeriumi kolmeliikmeline delegatsioon, Keskkonnaministeeriumist samuti kolm inimest, mesindusorganisatsioonid, Maaülikooli ja Keskkonnauuringute keskuse esindajad. Lisaks Mark Soosaar RK mesinike toetusrühmast.
Nö. tüli, mis hiljem lahti rullus, sai alguse sellest, kui veel enne istungi algust pandi ekraanile EML-i ettekanne. Tago tundis ennast silmnähtavalt häiritud, et teiste mesindusorganisatsioonide esindajatega siis neid seisukohti läbi ei arutatud ja andis sellest Mariannele ka teada. Kentsakaks tegi olukorra see, et ka Mariannele tuli see ettekanne üllatusena ja selgituseks jõudis Aleksander öelda, et ta sai selle vahetult enne koosolekut valmis. Jäin esialgu rahulikuks ja mõtlesin, et keegi ju peab sissejuhatuse tegema ja miks mitte ei võiks see siis olla Aleksander, kes on ju väga kogenud esineja. Tundsin kergendust, et see ei pea olema mina ja olin mõttes omamoodi tänulik.
Kui kõik osavõtjad olid kohale jõudnud, siis andis esimees Vakra kiirelt mõista, et aega on vähe ja teeme ruttu. Kokku pidi koosolek kestma 1 tund ja 30 minutit. Juhatades sisse Kilgi ettekannet andis ta selgelt mõista üldisele töökorrale, et kõik oskavad pikalt ja ilusasti rääkida, aga arvestame teistega ja ettekanne võiks kesta 10-15 minutit. Ettekandja (ettekanne) ei lasknud õigustatult ennast sellest häirida ja meenutas, et talle on lubatud 20 minutit.
Ma nõustun sellega, et ega sellel ettekandel otseselt midagi viga ei ole (4,7 korda parem kui ükski ettekanne mida mina teinud olen) peale ettekandmise aja ja koha. Eriti kui proovida see pigistada 20 minuti sisse ülikiiresti rääkides mesinduskaugetele inimestele mesinduse statistikast vaheldumisi selle probleemidega, siis on selle tegevuse kasutegur küsitava väärtusega. Ühesõnaga ma leian, et kaks slaidi kümne jutupunktiga oleks ehk mõjuvam olnud ja tabelid ning statistika oleks võinud täiendavate küsimuste jaoks jätta.
Paratamatult kulus selleks ettekandeks pool tundi ja nii mõnedki kuulajad kukkusid ree pealt päris kiiresti maha(võtsid näppu telefonid ja teesklesid, et neil on midagi olulist pooleli). Kui Reet Karise oli oma ettekande lõpetanud, siis oli mõistagi vaja ka komisjoni liikmete küsimusi kuulata ja ministeeriumide vastuseid nendele küsimustele. Komisjoni liikmetest tõstaksin esile Rein Ratase, kes oli kodutööd tõsisemalt teinud ja ka üsna palju relevantseid küsimusi esitas. Kui Vakra iseenesest teemasse väga süvuti ei läinud, siis juhtis ta koosolekut üsna muljetavaldava konkreetsusega ja minu poolt saab stiilipunktid kirja.
Ühesõnaga kogu see olukord päädis sellega, et mesinike esindajad hoolimata oma ühiselt kujundatud seisukohtadest ei suutnud minu arvates ühegi probleemi fookust teravalt esile tuua ja see kujunes rohkem selliseks "maakad tulid linna hädaldama, et neile maal liiga tehakse" olukorraks, kus ükski osapool ei saanud päris hästi aru, milles see liigategemine siis seisneb. Jah, tagantjärgi ettekandest ma näen ka, et seal on punasega mõned olulisemad kohad märgitud, aga kui see on alles 27.nda slaidi peal ja sellele ettekandele järgneb ilma küsimuste vastuste vooruta ka teaduslik ettekanne, siis kardetavasti keegi ei pannud tähele. 

Kokkuvõtvalt ma ütleks seda, et ainult mesinikud ise leiavad, et mesindus on iseenesestmõistetavalt maailma kõige tähtsam amet ja mesilased toovad kaudse tuluna meile kõigile 100 miljonit eurot sisse, aga kui me ei suuda oma probleeme läbimõeldult, KONKREETSELT ja arusaadavalt esitleda, siis ei ole mõtet ka valitsust ja riiki kiruda, et nad midagi meie ja keskkonna huvide kaitseks ei tee.

Võib ju arvata, et mesinikel on nüüd põhjust rõõmustada, et meie mured lõpuks ometi ära kuulati ja nüüd hakkavad asjad paremuse poole liikuma, aga kui meid on ära kuulatud nii, et me ei ole suutnud oma muresid argumenteeritult ja fokusseeritult edasi anda, siis on sellel protsessil hoopis vastupidised tulemid meie soovidele. Kui tuleb välja uus taimekaitseseadus, milles ei ole sisulisi edasiminekuid mesinike huvidest lähtuvalt, siis pole meil midagi kobiseda. Meid on ju ära kuulatud!
Võib-olla olen ma ka liiga nõudlik, aga selline võimalus avaneb mesinikele heal juhul kord viie aasta jooksul.
Soovin mesinikele edaspidiseks senisest konstruktiivsemat, sisulist ja põhjalikumat koostööd!

teisipäev, 8. märts 2016

8.03.2016

http://www.riigikogu.ee/pressiteated/keskkonnakomisjon-et-et/keskkonnakomisjon-arutab-mesindusega-seotud-probleeme/

Tegevusaruanne: Meede 1.7 Vaatlusmesilad


Pilt nr. 1: Tarukaal, pesatemperatuur ja välistemperatuur september 2015 a.

Septembris, peale meevõttu toimub mesilasperede söötmine talvesöödaga. Sööta antakse kolm korda 13 kg. Mesilaspere võtab kõik antud sööda vastu. Välistemperatuur püsib kogu septembri jooksul kõrge, päevasel ajal 16-21 kraadi ning öösiti 8-14 kraadi, septembri lõpus langeb öine temperatuur pluss nelja kraadi peale. Tarutemperatuur kõigub 21 ja 31 kraadi vahel, mis annab tunnistust sellest, et temperatuuriandur ei asetse haudmeala keskel, vaid selle serval.

 Pilt nr. 2: Tarukaal, pesatemperatuur ja välistemperatuur oktoober 2015 a.

Oktoobris langeb tarukaal ühtlases tempos söödakuluga summaarselt 2,4 kg.
Ilmade jahenedes oktoobri keskel tõmbub kobar kokku ja taru sisetemperatuur ühtlustub välistemperatuuriga. Ilm püsib ühtlane, päevasel ajal sooja 5 kuni 15 kraadi, öine õhutemperatuur püsib plussis, alates oktoobri keskpaigast kohati kergelt allpool nulli.
 Pilt nr. 3: Tarukaal, pesatemperatuur ja välistemperatuur november 2015 a.

Ka novembri jooksul on söödakulu ühtlane ja summaarselt 2,4 kg. 10. novembril on tarult eemaldatud söödanõud. Novembri lõpuks on nii päevane kui öine õhutemperatuur nullilähedased.

Pilt nr. 4: Tarukaal, pesatemperatuur ja välistemperatuur detsember 2015 a.

Detsembri söödakulu on 2,6 kg. Mõningane söödakulu suurenemine võrreldes oktoobri ja novembriga on tingitud kuu lõpul saabuvast külmemast ilmast. Kui 26-nda detsembrini on ilm sügiseselt soe, siis alates 26-ndast detsembrist on ilm püsivalt miinuskraadides, langedes aastavahetuseks -12 kraadi peale. 29. detsember kohendan ka termoanduri asukohta, et fikseerida haudmetegevuse algust uuel aastal.

Pilt nr. 5: Tarukaal, pesatemperatuur ja välistemperatuur jaanuar 2016 a.

Jaanuari summaarne söödakulu on juba ca 4 kg. Mõningane ebatäpsus tuleb 18. jaan eemaldatud emalahutusvõrest, kivist ja lumest katusel, mille kaal eraldi jäi fikseerimata. Ka on külmemate ilmade saabudes probleeme kaalu patareide voolutugevusega, mille tõttu esinevad andmetes lüngad.
17. jaanuaril päikesepaistelise ilmaga toimub mõningane puhastuslend, pere tõstab pesatemperatuuri 31 kraadi peale. See tekitab mõningast kahtlust haudmetegevuse alustamise kohta, kuid kaaluandmete lünklikus jaanuari teises pooles ei lase selles veenduda.

Pilt nr. 6: Tarukaal, pesatemperatuur ja välistemperatuur veebruar 2016 a.

Õhutemperatuur veebruaris püsib nulli lähedal ning summaarne söödakulu 2,8 kg. Pesatemperatuur kõigub kuu esimeses pooles 25 ja 29 kraadi vahel, kuid selle tõus 17. veebruaril 31,5 kraadi juurde annab põhjust arvata, et mesilaspere alustas haudmetegevust. Kuu teises pooles on kaalul näha ka lumekoormust, mis on eemaldatud kuu lõpus.


Kokkuvõtvalt võib öelda, et kuna söödakulu on küll kõrge, aga püsinud kuue kuu vältel ühtlane, siis mesilaspere on suur/tugev ja talvitub hästi. Haudmetegevusega alustas mesilaspere arvatavasti veebruari keskel.



kolmapäev, 2. märts 2016

Jõulud tulid varakult

Proovime 2016 hooajal tõuaretusele ja emadekasvatusele senisest rohkem rõhku panna:



PS! Õige emapuuri valimine ei ole nii lihtne kui pealtnäha paistab. Juba kolm nädalat pole suutnud otsustada, milline see kõige õigem puur on. Peensustes on pool võitu.