Esmaspäev, 26. jaanuar 2015

Kiiret pole...

Täna juhtus üks nõmedamaid asju, mis üldse juhtuda saab. Jäin kinni! Keset metsa! Lääne-Virumaal on lund ikka oluliselt rohkem kui mujal. Vastab tõele, et neliveoga jääd kinni sinna kuhu 2-veolisega ei jää. Ise kaevama hakates oleks päris lootusetu olnud. Õnneks polnud labidat ka kaasas ja see tegi otsustamise olulisemalt lihtsamaks. "Kuu aega tagasi värske lumega oli üsna lust läbi lume sõita ja gruppe külastada, aga praegune kõva koorik kannab juba auto ära. Ja kui rataste alt ka järsku vedu ära kaob, siis ongi korras," vabandasin iseendale kiirelt, et kuidas küll nii sai juhtuda. Õnneks meil on jahimeestega soojad suhted ja hr. Jahimees tuli juba 10 minutiga platsi ning tõmbas mind välja. Tänud talle! Minu umbkaudse seletuse peale asukoha suhtes teadis ta kohe, et "kas peale küngast, seal, kus jäljed lõppesid"?
Jah - käisin peresid kontrollimas. Enamvähem korras, kobarad tunduvad vastu kevadet väiksemad, nagu ikka. Ja eks nad on ka väiksemad ja loomulikult need nõrgemad, kes kevadet ei näe, hakkavadki alles nüüd välja langema. Seni on hukkunute arv üsna nullilähedane, aga pingelisemad ajad on veel ees. Nugised mõnes grupis mürgeldavad, aga praegu on nende arvel mõni üksik pere.

Reede, 23. jaanuar 2015

Turg


Ehkki mul on hetkel umbes viis erinevat sissekannet pooleli, siis ei suuda neid kuidagi kokku võtta. Näen, et mõni lugeja sellel blogil ikka on. Kui on mingeid konkreetseid teemasid, mille minupoolset analüüsi te sooviksite lugeda, siis andke teada!? Kui keegi midagi huvitavat välja pakub, siis kirjutan meeleldi. Üldiselt see varasemalt läbiv mesindus-organistatsioonide teema on minu jaoks ennast mõneks ajaks positiivse tulemusega ammendanud. Töö käib!

Igaljuhul on huvitavad ajad meeturul. Eesti on selles osas küll eriti marginaalne ja suurem meeturg puudutab otseselt vaid üksikuid, kuid mõningase viitega mõjub see lõpuks igale inimesele, kes mett ostab või müüb. Eilse ECB otsuse peale tõusis täna USD-EUR kurss 0,89 peale, mis teeks nov mee hinnaks tänase kursiga 3,91 eur/kg. Kuna Euroopa on tugevas mee-defitsiidis, siis seda loomulikult ei juhtu üheski reaalsuses, et me neto-eksportijateks areneksime, aga hind rahvusvahelisel turul ja praegune kurss annab tootmisele Euroopas ilmselt hoogu juurde. Ühe stsenaariumina vahetame oma kvaliteetse mee odavama Aasia päritolu kraami vastu või siis hakkavad suuremad Kesk-Euroopa pakendajad siseturult senisest kõrgema hinnaga ostma ka väiksematelt.

See on selge, et mesindus buumib juba mõnda aega ja mitte ainult Eestis. Aga enne kui me Eestis meetoodangut kahe- või kolmekordistame, peame strateegia rahulikult läbi mõtlema. Teoorias ei ole eriliselt keeruline realiseerida Eesti mett ca 1000 tonni aga edasi peab juba natuke mõtlema, et sektori sees suurt konflikti ja paigalseisu ei tekiks. Loomulikult peaksime selleks mingi mõõduka suurusega ürituse korraldama- Eesti mesinduse mõttetalgud, aga praegu proovin olukorda kirjeldada nii hästi kui oskan. Seni kuni Eesti on mee-defitsiidis pole vaja erilist gümnastikat teha, tooda ja müü maha. Kui aga meil hakkab tekkima teatav ülejääk (3-5 aasta jooksul), siis valusamalt tabab see just keskmise suurusega arenevaid tootjaid (5-10 tonni aastas). Need on kõige  haavatavama mahuga mesilad. Väiksemad saavad oma produktist veel kuidagi lahti, tuttavatele, sugulastele ja püsiklientidele müües, aga kui see müügikanal ennast ammendab, siis läheb keeruliseks. Isegi kui õnnestub väiksemaid kaubandus-lepinguid saada, siis konkurents võib kasvada nii tugevaks, et tekib "tugevam jääb ellu" olukord. Räägin siin suures plaanis Läti näitest, millest peame hoiduma. Saame olla kõvasti paremad kui ennetavalt need küsimused läbi mõtleme.

Loomulikult on ainus realistlik lahendus eksport. Eesti mesi on väga hea, aga sellest ainuüksi ei piisa. Edukaks ekspordiks suuremal skaalal on vaja täita kahte tingimust:

1) Vaja on palju mett. Jah, ka praegu toimub väikeses mahus Eesti mee eksport, aga tõeline probleem on ikkagi see, et meil pole tegelikult midagi müüa.

2) Mainekujundus. Ma ei pea silmas üksikute brändide, vaid tervikuna "Eesti mee" tutvustamist. Sellel on küllaldaselt tugevusi ja neid tuleb maksimaalselt ära kasutada.
Hea on muidugi alustada tühjalt lehelt, sest praegu rääkides Eesti meest suurel turul ei ole meil isegi märga plekki.

Paradoksaalsel kombel ongi minu hinnangul Eestis mesindusel kaks äärmuslikku võimalust: kas toota vähe (kuni 1000 tonni) või toota väga palju (mida rohkem seda parem).

Eksport saab olema väljakutseks mesinikkonnale tervikuna. Loomulikult on võimalus ka sellistele küsimustele mitte mõelda ega keskenduda, aga sellisel juhul on tulemused üsna ettearvatavad.  
Igaljuhul kutsun üles sellel teemal arutlema ja vastavasisulised "mõttetalgud" maha pidada.

Laupäev, 17. jaanuar 2015

Head uudised!

Põllumajandusministeeriumi esindajate selgituste kohaselt on taimekaitsevahendite kasutamine langustrendis!
Kahjuks ei ole võimalik värskemaid andmeid leida Põllumajandusameti, Põllumajandusuuringute keskuse ega Põllumajandusministeeriumi kodulehelt. See annab hea võimaluse mängida arvamismängu! Kui palju peab olema taimekaitsevahendite tarbimine aastatel 2011-2014, et joonistuks langustrend? Ootan pakkumisi kommentaaridesse ja esmaspäeval teen teabepäringu!


Allikas: http://www.envir.ee/sites/default/files/pest_dynaamika_2011.pdf

Elu kutse

Ehkki olen diplomeeritud, siis tõele näkku vaadates, üsna vilets insener. Vähemalt kõlab uhkelt"tehnikateaduste magister". Suurimaks saavutuseks jäi arvatavasti lõputöö. Kooli kõrvalt sai muidugi viis aastat tööd teha, aga see on minu arvates ka üks peamine viletsuse allikas. Kui haridus on tasuta, siis peaks olema ka korralik õppetoetuste süsteem, et tudengid saaksid keskenduda õppimisele.  Ei hakka pikemalt haridusest ja selle kvaliteedist rääkima, ehkki oluline teema. Mõni teine kord. Loomulikult on praktika vajalik, aga ka see peab olema kooli poolt ammendavalt lahendatud. Tahan oma jutuga jõuda selleni, kuidas ma hoopis mesinduses omamoodi "karjääri" olen teinud. Ma ei soovi, et see kõlaks kuidagi tähtsamalt kui see sisuliselt on, aga loodetavasti võiks see olla kasvõi pisikeseks inspiratsiooniks uutele noortele mesinikele. 
Tõtt-öelda pole ju mesinduses, nagu enamasti ka muus põllumajanduses, karjäär vist päris sama tähendusega kui teistes valdkondades. Enamasti seisneb see pigem oma kompetentsi ja ettevõtte arendamises kui ametikõrgenduste jahtimises. 

Kindlasti ei arva ma, et olen Eesti parim mesinik vms. Kaugelt mitte. Annan endale hindeks "4". Kui teen halva otsuse, siis saan sellest piisavalt kiiresti aru ja kriitilise mõtlemise tulemusena leian lahenduse ning suuremaid jamasid on õnnestunud vältida. Oma kogemuse põhjal ütleksin, et heaks või siis rahuldava tasemega mesinikuks saamise eelduseks on kolm peamist tingimust:

1) Praktika ja kogemused (aastad*mesilasperede arv)
2) Pidev täiendamine ning õigetel koolitustel ja loengutel osalemine
3) Pädevad eeskujud ja head õpetajad

1) Kogemus:
2000 - 2012 Hobimesinik (2-100 mesilasperet)
2012 - Kutseline mesinik

2) Täiendkoolitused ja õppereisid:
2010 Jaanus Tull "Mesilasemade kasvatamise õpe"
2010-2012 Mesindusprogrammi koolitajate koolitus
2011-2012 Olustvere TMK "Mesiniku" kutseõpe
2010... enamus EKMÜ koolitused kutselistele mesinikele
Lisaks enamus "Vabariiklikud mesinduspäevad" ja võimalikud kohalikud infopäevad ning koolitused.

2010 EKMÜ õppereis Rootsi
2011 EKMÜ õppereis Austria/Sloveenia
2011 Apimondia Argentina 
2011 Koolitusreis "Mee tootmine" Argentinas ja mesilate külastus Uruguays
2012 EKMÜ õppereis Itaalia
2012 EML õppereis Soome
2013 EKMÜ õppereis Suurbritanniasse
2013 EKMÜ Apimondia Ukrainas ja mesilate külastused
2014 Bayer Bee Health Care Centre külastus Saksamaal

2011 NBBC konverents Lätis
2012 NBBC konverents Eestis
2013 EPBA konverents Hispaanias
2014 EPBA konverents Poolas

3) Selles punktis kolmest on kõige rohkem õnne vaja. Alustades on võimatu hinnata, kes on pädev ja kes mitte. Nagu tänapäeval ikka, siis infot on igasugust ja palju. Ehkki olen ka igasuguseid kahtlase väärtusega ja halbu nõuandeid kuulda võtnud, siis kokkuvõtvalt ütlen ausalt, et mul on vedanud!

Edu mesindamisel!


Kolmapäev, 14. jaanuar 2015

Vaikselt veereb...


Ei, ma ei ole unustanud kirjutada. Lihtsalt pole nagu midagi tarka öelda. Ainult ootus närib hinge. Ootan kevadet. Paar sissekannet olen isegi teinud vahepeal: "Talvised tööd mesilas" ja "Meenutusi suvest", aga ei hakanud avaldama. Vaikselt valmistume ikka suveks, aga see on rohkem selline mentaalne värk minu puhul praegu veel. Tellin muidugi ka vajalikku nodi, aga üldiselt kiiret veel väga ei ole. Raamid, traat, korpused, kärjepõhi jne...
Talvest on suht kopp ees juba. Mitte, et talvel iseenesest midagi viga oleks (ehkki märg ja külm on), aga üks suur probleem on see, et ei saa mesindada. Jah, ma tean - iga aasta on sama hala, sügisel enam ei viitsi, aga jõuludeks on puhkamisest ka täitsa villand. Kahjuks või õnneks selline töö ongi. Eks tegevusi ikka leiab, aga ma pean mesiniku põhiliseks tööks ikkagi mesilastega tegelemist ja ennast mesinikuks. Võib-olla oleks mõistlik ja kasulik ennast talveks ümber defineerida? See ei ole isegi korralik puhkus kui mesilased ka puhkavad. Mesiniku päris puhkus on siis kui ta sõidab mesilagruppi, vaatab et lend on üle keskmise korralik, naudib hetke kaks sekundit ja alles siis hakkab rabelema. Vähemalt praegu ma tunnen sellest puudust. Sellest vaatest, rabelemisest esialgu veel mitte.
Panen siia siis mõned pildid. Vahepeal oli mingi torm, siis tegime mesilagruppidele tiiru peale. Mõnel-pool olid katused ära lennanud, kui mitte väga paljudel. Lisasime mõnes grupis kive. Paaris-kolmes grupis, kus plekist katuseid ei pannud, olid nugised ka laamendama hakanud. Ühe pere juures, kus sai plekist katus peale oli asi eriti meeleheitlikuks läinud... Ja siis veel meenutusi suvest. Suvel ma muidugi eriti palju pilte ei tee. See üks pilt raamist on hea õppematerjal eduka emavahetuse kohta. Vabandan kui kedagi häirib piltide kvaliteet-kõik on telefoniga tehtud. 
PS! See siil elab meil mesindushoone läheduses. Tavaliselt teeb ta oma ringi samal ajal kui me õhtust sööme (grillime) ja on nii mõnigi kord silma jäänud. Vahepeal nägin teda ühe taru all ka. Teoreetiliselt on ta mesilaste suhtes kahjur?, aga palju ta neid ikka süüa jaksab. Tore tegelane!
Olge terved!




  





        





Neljapäev, 8. jaanuar 2015

Laupäev, 3. jaanuar 2015

Uuel aastal uue hooga


Head uut mesindusaastat ja rekordsaake kõigile!
Korralikul aastal peavad mingid eesmärgid ka olema, seetõttu katsun mõned püstitada ja aasta pärast vaadata, mis sai. Isiklikke asju ma siin ei aruta ja piirdun tööalastega.
Eesmärkidega pole ma kunagi tagasihoidlik olnud ja seetõttu esimene on realistlik:

1) Täita pooled eesmärkidest.

2) Jääda talvekadudega 10% piiridesse.
See on oluline ja üks kriitilisemaid kriteeriume edukaks mesindusaastaks, millest sõltuvad kõik järgnevad.

3) Raamide ja korpuste ettevalmistamine lõpetada juunis ja muu inventar mai kuus.
See polegi nii lihtne, nõuab planeerimist, et õigeaegselt alustada ja piisava ajalise varu arvestamist.
3) Suurendada mesilasperede arvu 800 pereni.
Tegelikult ma olen sellele varem ka mõelnud, aga ometi tuli see number praegu üpris spontaanselt. Varsti võiks ka 1000 pereni jõuda (ilus number), aga sellel aastal üritame põhirõhu mee peale panna. Olenevalt aastast võib uute perede tegemine meetoodangule rängalt mõjuda ja seda tõestas 2014 üpris ilmekalt.

4) Toota vähemalt 60kg mett pere kohta või kokku vähemalt 35t.
See pole nüüd teab mis ambitsioonikas eesmärk, aga toodangu eesmärkidega olen iga aasta alt läinud, katsume see aasta realistlikumad olla. 
2011. a kirjutasin PRIA projekti äriplaani eesmärgiks jõuda sellise toodanguni viie aastaga. Hoolimata sellest, et toetust ei antud oleks omamoodi tore see eesmärk nelja aastaga täita.

5) Tööle võtta põhikohaga kogenud mesinik.
Töökoormus on juba täitsa piisav.

6) Hakata emasid kasvatama.
Olen emadekasvatusega varem ka tegelenud ja 2013 aastal sai isegi paarsada ema paarutatud, kuid meetootmise kõrvalt võtab emadekasvatas ära väärtusliku aja ja tagantjärgi targa otsusena loobusin sellest 2014. hooajal. Kui meetootmise kohapealt lisamesinikuga aega peaks tekkima, siis hea meelega kasvataksin emasid ja teeksin väikestviisi tõuaretust kohalikes oludes parimate näitajatega emade baasil.

7) Sulatada kõik talvepesas olnud ja muud prakeeritud raamid sama hooaja lõpus.
Seda on mõnikord paganama raske teha kui hooajast on täielik kopp ees, aga palju mõnusam on alustada uut hooaega puhta lehega.

8) Tegeleda ühiskondliku tööga.
Jõukohaselt panustada oluliste mesindusküsimuste lahendamisse läbi EKMÜ.

9) Võtta praktikant (sobiva leidumisel).
Ma loodan, et minuga päris nii ei ole, et kes ise ei oska see õpetab, aga senisele kogemusele tuginedes olen ma praktikantidega võrdlemisi hästi hakkama saanud. See tähendab, et saan nende tegemisi kerge uhkustundega jälgida ja perspektiivis võiks nii mõnestki parem mesinik saada kui ma ise olen. Kui suurem eesmärgiks on eestis meedefitsiit likvideerida ja hakata importimise asemel eksportima, siis selleks ei ole sugugi sadu mesinikke vaja ja üks oleks päris oluline lisa.