Pühapäev, 27. detsember 2015

Talvitumine

Lugesin üle väga pika aja midagi, mis oli minu jaoks tõeliselt huvitav. Nimelt mesilaste talvituse monitoorimine termoanduritega mitme aasta vältel erinevates tarudes ja külmkambris. Lisaks katsetati ka taru soojendamist talvituse kestel kütteelemendiga. 
Selgituseks olgu öeldud, et tarude soojustamiseks mähiti nad 5 cm klaasvilla ja 2,5 cm balsamivilla kihi sisse.
By CHARLES D. OWENS, Agricultural Engineering Research Division, Agricultural Research Service


Kokkuvõtteks on kirjutatud 20 järeldust:
1) Temperatuurilugemitest saab kindlaks teha talvekobarate suuruse, kuju, liikumise ja haudmekasvatuse aktiivsuse.

2) Kobara välissfääri markeerib 6,6 C temperatuurijoon.
3) Kobara tihedus on kõige suurem 12 - 13 C temperatuurijoonel.
4) Temperatuur haudmeraamide vahel on tavaliselt 34-36 C.
5) Kui haue on vaid termopaari ühel poolel, siis temperatuur on 30-36 C, olenevalt haudme faasist.
6) Peredel soojustamata tarudes (kontrollpered) oli kõige tihedam "soojustav kest" ehk kõige väiksem distants 7. ja 16. C temperatuurijoone vahel.
7) Soojustusega tarus on talvekobar vähem kompaktne, mis muudab rohkem suurust kui kobar soojustamata tarus.
8) Kobara 24. C kraadijoone ruum on aktiivse soojatootmise ala, kus on mesilaste tihedus suhteliselt madal.
9) Mõned kobara temperatuuri muutused on seostatud kobara liikumisega toidu suunas või lihtsalt asukoha muutusega.
10) Tarudes, mida köetakse nelja kraadini käitub kobar sarnaselt nagu soojustatud tarudes.
11) Soojustatud tarudes alustavad mesilased haudmetegevusega mõned päevad varem kui soojustamata tarudes, kuid pered soojustamata tarudes jõuavad neile kiiresti järgi, kui saabuvad soojemad ilmad.
12) Mõnedes pealtnäha normaalsetes kobarates mõõdeti kuni 37,8 kraadi C kui välistemperatuur püsis muutumatu ja mõõdukas.
13) Kõrgeim kobaras mõõdetud temperatuur oli 40,6 kraadi C, mis oli väike pere soojustamata tarus, kui välistemperatuur oli kõigest -13 kraadi. Selle pere üldiselt kõrge temperatuur jätkus terve hooaja vältel seletamata põhjustel.
14) Kobara kuju on tavaliselt ellipsikujuline, kuigi ajutiselt ebakorrapäraseid kujusid salvestati tihti.
15) Viis peret pidasid külmkambris vastu äärmiselt madalatele keskmistele temperatuuridele (märgin ära, et -28,8 F on -34 C):
Daysº F.
35-26.8
41-28.8
74-3.3
84(1) -11.5
106-2.4



(1) 2 päeva -45 peal.
16) Temperatuur kobaras varieerub, aga normaalsetes tingimustes ei ole tugevalt korrelatsioonis välistemperatuuriga. Siiski oluline muutus välistempetratuuris päevasel ajal põhjustab märgatava muutuse kobara suuruses ja temperatuuris.
17) Mesilased ei ürita hoida temperatuuri taru osas mida kobar ei kata.
18) Kobar mida hoitakse pikkade perioodide vältel külmutavates tingimustes nõrgeneb. Nõrgestuse määr sõltub suiravarudest, kuid on aeglasem soojustatud tarudes.
19) Haudmekasvatust miinuskraadidega tuleb ette peredes, millel on soojustatud tarud ja piisav suira ja meevaru kobara sees.
20) Normaalsetes talveoludes, kas soojustatud või soojustamata tarus ühtemoodi, peaks suutma mesilaspere edukalt talvituda Madisonis, Wisconsinis (Kontinentaalne kliima, talvised temperatuurid sarnased eestile kuid silma järgi pisut karmimad) . 



Neljapäev, 24. detsember 2015

Mesinduskursus edasijõudnutele 2016

http://mesinikud.ee/index.php/tegevus/koolitusope

Nii heal tasemel kursusi korraldatakse Eestis korra aastas, kui sedagi.
Registreerimine on avatud, kuid julgen pakkuda, et õhtuks on grupp komplekteeritud.

Häid Pühi!

Esmaspäev, 14. detsember 2015

Quality concerns related to honeys imported to the EU and the competitiveness of apiculture sector in Europe

Täna edastas Euroopa nõukogu liikmesriikide delegatsioonidele meeturgu puudutava pöördumise, mille esialgseks saatjaks olid Ungari, Bulgaaria, Sloveenia, Poola ja Tšehhi delegatsioonid.
Iseenesest on teema õhus olnud juba pikka aega, aga hetkel olen ma küll mõnevõrra optimistlik, et varsti on positiivseid muutusi oodata.
Nendele, kes pikka teksti ei viitsi lugeda, siis teema on ikka importmee ja selle kahtlase kvaliteediga seonduv. Üleskutse Euroopa Komisjonile on tegeleda selle probleemiga üleeuroopaliselt, kasutades selleks kõige uuemaid teaduslikke meetodeid ja vahendeid. Samuti tehakse ettepanek mõnedeks muudatusteks seoses importmee täpsema sildistamisega.

Quality concerns related to honeys imported to the EU and the competitiveness of apiculture sector in Europe

requested by the Hungarian, Bulgarian, Czech, Polish and Slovenian delegations

The European Union is not self-sufficient in honey production; import is needed as well. The honey production of the European Union is approximately 200,000 tonnes annually, barely surpassing the quantity of honey imported to the EU. Data from past years show that there is a steady increase in imports, while production in the European Union stagnates. Imports from certain exporting countries arrive at such a low price which raises questions concerning the quality of the product. The labelling system, which is practically hiding the exact origin of the imported product, does not help to allay the concerns related to quality. If the information on origin provided to consumers is not adequate, customers will mostly base their decisions primarily on price, which eventually can be detrimental to quality aspects.
It is important for honey to be a pure and natural product; it must not contain any added substances. Continuous inspections aimed at strengthening consumer trust have a particular importance for quality. Identifying fraud is a very complex process; one parameter on its own cannot be evaluated, thus the analysis of several tests (organoleptic, analytical and microscopic examination) is needed.
Therefore, we urge the European Commission to take a more active role regarding the usage of state of the art laboratory methods. We believe that a joint action is needed at the European level in order to ensure the necessary financial and technical provisions. The only way we can meet requirements relating to food safety and designation of origin, and guarantee the exclusion of fake products from the internal market is by using the most up-to-date techniques. Besides the improvement of inspection capacities, it is crucial that the databases - through which fraudulent practices can be detected - are expanded and integrated at the European level. The frequency of inspections is to be determined by way of risk analysis, and the number of inspections should be increased in the case of importers and regions showing shortcomings and deficiencies. Furthermore, it is important to spread good practices related to quality, for example the use of trademarks, guarantee seals and specially shaped producers’ honey jars.
15212/15 PM/pm 3
ANNEX DGB 3B EN
It is crucial to pay particular attention to continuous traceability in the interest of the consumers, the European bee population and honey producers. Consumers should receive proper information so that they can buy safe products with known origin. This might also contribute to the boosting of the entire European agriculture. More stringent rules are needed in the EU on the origin labelling of honey and honey products. The country of origin of the imported product should be specifically labelled, as follows:
- ‘blend of honeys originating in EU countries’,
- ‘blend of honeys originating in non-EU countries (naming of the countries)’,
- ‘blend of honeys originating in EU and non-EU countries (naming of the non-EU
country/countries)’.
In the case of honey blends, we think that the mandatory indication of the proportion of the honeys originating from different countries is necessary. It would also be important to lay down that each component originating in a particular country must be in conformity with the requirements in itself. It is a clear expectation that honey blends should be the blend of raw materials, which individually meet the requirements laid down in the honey directive.
Moreover, it is important to note that the above-mentioned problems affect not only the actors of the apiculture sector, but they also have an influence on other sectors, because pollination by an appropriate number of bee colonies is essential for the production of many arable crops, vegetables and fruits. The decline in the number of pollinating bees could also endanger the pollination of natural vegetation as an ecological service. It is not an exaggeration to fear that the growing tendencies of honey imports may force European beekeepers out of the EU’s internal market, and pollination could fail because of the decline in bee populations. This could have a direct effect on plant production in the future, and most importantly, on fruit production and the horticulture sector.
Thus, this is a matter of food security and environmental protection also.
Finally, we find it important to support initiatives aiming to strengthen the apiculture sector (e.g. the Slovenian ‘European Honey Breakfast Initiative’ and the endeavour to designate 20 May as the World Day of Bees).

Esmaspäev, 7. detsember 2015

Koordineeritud kontrollikava mee ehtsuse kindlakstegemiseks

Euroopa Komisjon andis  käesoleva aasta märtsikuus kõikidele liikmesriikidele välja soovituse

koordineeritud kontrollkava kohta, mille sisuks oli teha kindlaks pettuste levik teatavate

toiduainete turustamisel. Antud soovitus sisaldas meest proovide võtmist. Proovide võtmise

eesmärgiks oli leida mett, millel oli geograafiline ja/või botaaniline päritolu valesti

märgistatud ja leida tooteid, mis olid deklareeritud  meena, kuigi sisaldasid välistekkelisi

suhkruid või suhkrutooteid.

Veterinaar-ja Toiduamet (VTA)  viis ajavahemikul 08.06-17.06.2015 läbi meeproovide

võtmise. Proove võeti erinevatest tarne- ja turustusahela etappidest: tootjate/pakendajate

juurest, hulgiladudest, jaekaubandusest. Kokku võeti 20 meeproovi. Proovid tuli võtta

kolmes osas (A, B ja C) järgmiselt:

A osa: 4 proovi (st 20%) tuli võtta Eesti meest.

B osa: 8 proovi (st 40%) proovidest tuli võtta meest, mille päritoluriigiks on deklareeritud

teine liikmesriik või kolmas riik.

C osa: 8 proovi (st 40%) proovidest tuli võtta meest, mis on deklareeritud kui Euroopa Liidust

pärit meesegu, väljaspoolt Euroopa Liitu pärit meesegu või Euroopa Liidust ja väljaspoolt

Euroopa Liitu pärit meesegu.

Euroopa Komisjoni soovituses toodi välja, mis analüüse tuleb teha A, B või C osa proovide

korral. A ja B osa proovidele, st 12. meeproovile, tuli teha organoleptiline analüüs,

elektrijuhtivuse määramine, diastaasi aktiivsuse määramine, õietolmu analüüs. Peale nende

analüüside teostamist tuli valida 33 % A ja B osa proovidest (st 4 proovi) ning neist tuli

määrata suhktute sisaldus (fruktoos, glükoos, sahharoos). Peale suhkrute analüüsimist tuli

teostada 2 võõrsuhrute analüüsi. C osa proovid ( 8 meeproovi) pidid läbima suhkrute

määramise ja 2 võõrsuhkrute määramist. Osa analüüse teostati Eestis Veterinaar- ja

Toidulaboratooriumis, osa Saksamaal asuvas laboratooriumis (õietolmu analüüs ja esimene

võõrsuhkrute määramine) ja viimased analüüsid (teine võõrsuhkrute määramine)

teostatakse Belgias asuvas laboratooriumis. Belgia laboris läbiviidud uuringute vastused ei

ole veel saabunud.

20-st proovist 3. puhul saadi mittenõuetekohased tulemused. Ühel juhul oli toote etiketile

märgitud, et tegu on pärnaõiemeega, kuid õietolmu analüüsi põhjal selgus, et antud mesi

sisaldas ainult 14% pärna õietolmu. VTA tegi käitlejale ettekirjutuse peatada antud toote

müük koheselt ja  kutsuda tagasi jaemüüki  saadetud kogused.

Kahe meeproovi puhul oli diastaasarv madal. Kuna diastaasarvu hindamiseks on vaja teada

ka hüdroksümetüülfurfuraali (HMF) sisaldust, siis labor analüüsis täiendavalt ka HMF-i.

Selgus, et mõlemas mees olid näitajad korrast ära. Seega antud tooteid ei tohi mee nimetuse

all turustada. VTA tegi käitlejatele ettekirjutuse peatada antud toodete müük koheselt ja

kutsuda tagasi jaemüüki saadetud kogused.

NB! Kõik Eesti meed vastasid nõuetele!

NB! Pildid on illustratiivsed ja ei ole autorile teadaolevalt kontrollikava raames uuritud.

Reede, 27. november 2015

Mee turg Eestis ja mee müügi suurendamise võimalused

Täna on suurepärane päev taaskord rahast rääkimiseks. Nimelt kui mesindusorganisatsioonid ei saa omavahel kokkuleppele, et kuidas sektorit ikkagi edasi või tagasi viia ja kõigil on väga erinevad arvamused, siis täna avaldas Eesti Konjunktuuriinstituut EKMÜ tellimusel valminud 40 lk. uuringu 
"Mee turg Eestis ja mee müügi suurendamise võimalused"

See annab meile vahelduseks aimu, mis tegelikult toimub ja analüüsimiseks natuke rohkem materjali kui kõhutunne. Jah, peab ütlema, et valim ei ole just muljetavaldav kuid siiski rahuldav. Väidetavast 5469st mesilasperedega majapidamisest vastas küsitlusele 136. Kõige enam vastanuid oli väiketootjate segmendis ja kõige parem esindatus suurtootjatel. 
See seab minu ette küsimuse, et kas suures plaanis ei peaks tegelema rohkem nende mesinike huvide esindamisega kelleni on võimalik jõuda ja kelledest aru saada. Need, kes kommunikeerivad organisastsioonidele oma mured ja vajadused selle asemel, et lahendada nende hüpoteetiliste võsamesinike probleeme aastast aastasse nendega mitte kunagi kontakti saavutades ning tegelikult nende vajadusi teadmata. Sest see võsamesinik on ju hüpotees ja isegi kui ta reaalselt eksisteerib, siis me ei tea mis on tema vajadused.
Teravamad ehk said juba aru, et mu jutt triivib jälle viimase aja mesinduse kuuma teema juurde - MP. Nimelt kui EML sai järgmise programmiperioodi vastutava täitja rolli, siis EKMÜ pidi oma soovide nimekirja kenasti kokkupoole tõmbama. Detailidesse laskumata on aga igasuguse rahajagamise eelduseks mingisugune tervikpilt. Mina olen enamvähem konstantselt üritanud oma pilti teistele maalida sellisena, et kolme aasta perspektiivis oleme võimelised meetootmisega jõudma omavarustatuse tasemeni ning heal juhul isegi pluss-poolele. Selleks on vaja aga ettevaatavalt tegeleda turustamise ja teravnenud konkurentsist tulenevate vajaduste lahendamisega. Kahetsusega pean muidugi tunnistama, et mu eneseväljendusoskus on sedavõrd nüri, et nüüdseks juba kümnete tundide koosolekute ja konsultatsioonide käigus pole ma suutnud teisel pool lauda istuva organisatsiooni esindajaid veenda selles, et see üldse mingi reaalne stsenaarium saaks olla.
Ma üritan seda võimalukult neutraalselt serveerida, aga arvamused lähevad kardinaalselt lahku selles, kas meil on vaja turustamise peale ennetavalt mõleda, selleks eesti mee omadusi põhjalikult uurides ja luua pind ühistute tekkeks. Jah, ma nõustun sellega, et hetkel on alatootmine, aga igasuguse programmi loomise eelduseks ongi ju tulevikku vaatav hoiak ja programmi raames peabki kolm aastat ette mõtlema.
Ja tänane hommik on mulle meeldiv üllatus selles osas, et kõhutunne pole mind petnud ja ma ei ole oma arvamusega üksi.
Mõned väljavõtted küsitluste tulemustest:



See kõik annab põhjuse ja võimaluse veelkord enne lõplikku rahajagamise kinnitamist järgi mõelda, mis on meie tegelik probleem ja kellega või millega me peaksime tegelema! Üpriski märkimisväärne, et kõikide segmentide mesinikud näevad mee pakkumise kasvu.
Lisaks:


Kolmapäev, 18. november 2015

Long time no see...


Tere jälle!
Mitte, et ma vahepeal kirjutanud ei oleks, aga pole avaldanud midagi. Tegelen väikestviisi identiteedikriisi ja muude omaarust oluliste teemadega.
Mesiniku amet on mõnesmõttes ikka üsna imelik. Just see töökoormuse kardinaalne muutumine sügisel kui ruumid ära pesed ja ukse selja taga lukku keerad. Ei oskagi arvata, kas see on õnn või õnnetus, aga segaseid mõtteid tekitab. Suhteliselt palju vaba aega annab võimaluse eneseharimiseks, internetist tõe otsimiseks või milleks iganes, mis huvi pakub.


Vahepeal olen päris korralikult keskkonnateemadesse sukeldunud, ainult selleks, et ühiskonnas ja maailmas pettuda. Mida rohkem süvened, seda hullem. Nõrga sotsiaalse närviga inimestel, nagu ma ise, võivad need teemad kergekujulise depressiooni tekitada ja arusaam oma võimetusest midagi paremuse suunas muuta, viib tuju öelda, mõelda või kirjutada.
Seetõttu pean ennast redefineerima, ilmselt rohkem mesinikuna ja vähem maailmaparandajana. Kohati valmistab see mulle aga raskust. Mitte, et ma selle ameti üle uhke ei oleks. Väga olen, aga sageli tundub see liiga lihtne. Mitte, et ma mingi maailma kõige parem mesinik oleksin, sugugi mitte, ilmselt harju keskmine, aga siiski laias plaanis on inimkonna ees väga suured lahendust nõudvad probleemid ning raamimõõdust või sülemitest kirjutamine tundub natuke ebaoluline.


Tõsi, ka Eesti mesindus vajab parendamist ja kaasaaitamist. Ehkki EKMÜ juhatusest ma taandusin, siis uue Riikliku Mesindusprogrammi aruteludel olen jõudumööda kaasa löönud. See on Eesti mesindussektori jaoks oluline teema ja hea võimalus midagi olulist ära teha. On ju mesindus teiste põllumajandusharudega võrreldes eelisolukorras, sest ühelgi teisel tootmisharul sellist võimalust ei ole, aga avalikku sõnavõtmist ja diskussiooni avamist sellel teemal peetakse justkui tabuks ning sellest on ülimalt kahju. Loomulikuks peetakse 12 aastat tagasi välja mõeldud tegevuste jätkamist ilma pikema analüüsita. Kahju on sellest, et inimesed on väiklased, kõigile tunduvad ainult nende enda mõtted kõige parematena ja küsimuste küsimisele vaadatakse viltu. Panin tähele, et hiljuti küsis tundmatuks jääda sooviv mesinik Raigo ühes internetikeskkonnas väga olulise küsimuse, mis kahjuks mingit erilist tähelepanu ei pälvinud ega diskussiooni ei avanud. Ma ei mäleta täpset sõnastust, aga küsimuse sisu on lühidalt järgmine: " Mis saab MP raames ostetud asjadest peale MP lõppemist?"

Kui me unistame Eestis oma "Mesinduse kompetentsikeskuse" rajamisest, siis peaks selle eesmärgi realiseerimiseks kõiki võimalusi kaaluma ja ka programmi ehk rohkem ning läbimõeldumalt selle vankri ette rakendama!

Tulen korraks laiemale pinnale. Mesindusprogrammi raames saab mesindussektor järgneva kolme aasta jooksul iga aasta ca 170 tuhat eurot kõikvõimalike erinevate tegevuste jaoks. Ainuke ja seega kõige tähtsam küsimus minu arvates on see, et kuidas saame selle rahaga kõige laiapõhjalisema ja jätkusuutlikuma tulemuse, mis kestaks ka peale igasuguste toetuste lõppemist? Mis tegevusi me peaksime selleks tegema, et sektor tervikuna sellest võidaks ja mis on mesinike ühishuvi?
Need, kes räägivad, et kutselised mesinikud soovivad "paati kõigutada" või "programmi kaaperdada" vms ja ainult tootjate huvidega tegeleda, ei saa Eesti mesindusest ja selle ees seisvatest väljakutsetest laiemas plaanis mitte midagi aru ja soovitan sellisesse infosse suhtuda kriitiliselt!
Selleks, et vigadest õppida peame vaatama minevikku. Seda mesindusprogrammi raha oleme saanud juba 12 aastat ja algselt olid ka summad suuremad. Ma ei hakka väga täpselt kokku lööma, sest vahet pole, aga summarselt oleme saanud ca 2,5 mil eurot. Kas me oleme seda raha hästi kulutanud? Kui vaadata Eesti mesindust veidi eemalt, siis mulle küll sellist muljet ei jää. Suur potentsiaal on loomulikult positiivne, aga selleks peab see realiseeruma.
Ma ei taha öelda, et kõik on tehtud halvasti, absoluutselt mitte. Igast asju on tehtud, mõned on rohkem asja ette läinud kui teised, aga kas saab paremini? Kahtlemata ja selliste suurusjärkudega summade jagamisel on kriitiline meel väga oluline. See on helde ja ainulaadne võimalus millest tuleb võtta maksimum ja teisitimõtlemise mitte-tolereerimine on  väiklane kogu tegevuse tulemuslikkust silmas pidades.
Ahjaa, unustasin peaaegu mainida, et kohtumiste tulemusena EML, EKMÜ ja Maaelu ministeeriumi vahel lepiti kokku, et järgmise programmiperioodi vastutavaks täitjaks on endiselt EML ja sellest omakorda järgmise programmi vastutavaks täitjaks on EKMÜ. Programmi lõplik sisu on eelseisvate läbirääkimiste küsimus, ent see peab valmima 2015 a. jooksul. 
Mõned põhimõtted, milledest minu arvates järgnevates programmides tuleb kinni pidada:
1) Raha jagamine peab olema läbipaistev ja korraldatud võimalikult laialt hangete alusel. St.et iga tegevuse läbiviimiseks, mis on märkimisväärse suurusega, peab olema avalik hange või vähemalt teatis, et otsime seda ja teist. Vältida tuleb nö omadele inimestele kohtade kinkimist ilma konkurssita, sest see tekitab ainult pingeid ja inimeste sõltuvust programmist. Kui inimesed hakkavad programmist sõltuma, siis nad seavad oma isikliku huvi programmi üldisest eesmärgist kõrgemaks ja sellest küll midagi head ei sünni.
2) Eelistada tuleb tegevusi, mis annavad kasu võimalikult suurele osale sektorist, silmas pidades, et programm ei ole sotsiaalministeeriumi vastutusalas!
3) Eelistada tuleb jätkusuutlikke tegevusi, mis annavad konkreetse tulemuse programmi jooksul või jätkuvad iseeneslikult ka peale välise MP rahastuse lõppemist.

Tegelikult on ju mesindussektori avalik ja ühine osa ilma programmita suhteliselt tühine märg plekk. Pean selle all silmas võimekust asju korda saata. On väga olulisi probleeme ja teemasid milledega tegeleda ning isegi meetmeid (mitte MP omasid), milledest nende jaoks raha taodelda, kuid näiteks isegi 10% omaosalus turuarendustoetuse rakendamiseks võtab ka kõik mesinduse MTÜd kombineeritult põlvist nõrgaks, isegi kui nad suudaksid mingit koostööd teha.

PS! Need kes nüüd viskuvad status quo kaitseks ambrasuurile ja hakkavad sisu tootma väites, et mina isiklikult või kutselised laiemalt soovivad programmist mingit otsest kasu saada võivad kohe pikale lainele sõita. Jah, ma olen programmist tasu saanud, peamiselt loengute pidamise eest ja tarukaalu vaatlemise eest, aga mitte just väga märkimisväärseid summasid. Loengu tunnitasu on mäletamist mööda 42 euri ja vaatlustaru jälgimise eest 170 euri poolaasta. Loengutasu tundub küll päris motiveeriv, aga arvestades, et ettevalmistuseks kulub min. 10 tundi,  siis mitte väga. Ja ma pole kordagi sama loengut kaks korda pidanud, nii et motivatsioonist on asi kaugel. Tarukaalude kohapealt on minu ettepanek selline, et antud kujul pole seda tegevust mõtet jätkata. Leidmaks ostetud elektroonilistele kaaludele sisulisemat rakendust oleks mõistlik teha vast võrdluskatseid ja andmeid põhjalikult analüüsida, aga see vajab lisaressurssi just professionaalse andmetöötluse poolele. Sellisel kujul andmete sahtlisse kogumine ei ole minu arvates vajalik ja seda on tehtud juba 10 aastat.

Esmaspäev, 5. oktoober 2015

Putuktolmeldajad ja põllumajandus

Kas teadsite, et putuktolmeldajate mõju näiteks rapsi saagikuse kasvule on erinevate uuringute põhjal 16 - 50%? Millest tuleneb Eestis olukord, kus paljud põllumehed sellest hoolimata ei soovi enda põldude lähedal mesilasi näha? Ka mul on kogemus ühe väga suure rapsikasvatajaga, kes enda maadel ei tahtnud mesilasi näha. "Ma ei soovi probleeme" - oli ta resoluutne suhtumine. Ma ei taha küll tüli norida, aga peaks uurima, kus sellised tegelased hariduse omandavad ja kas seal saaks midagi paremini teha? Üldiselt valitseb mesinike ja põllumeeste vahel sümbioosne koostöö, millest kõik võidavad, aga eestis on tolmeldamise teema täiesti ära unustatud....
Viimasel ajal aga tundub mesiniku vaatevinklist ja minu isiklikust kogemusest, et tatrakasvatajad (tatra saagikuse kasv kuni 100%) saavad tolmeldajate olulisusest aru ja tunneli lõpus justkui mingi tuluke paistab. Võib vabalt ka olla, et tatart on viimasel ajal lihtsalt rohkem kasvatama hakatud.

Esmaspäev, 28. september 2015

Valitsemisalade tegevuskavad 2016-2019

Koos 2016. a  riigieelarvega on ilmunud ka valitsemisalade tegevuskavad 2016-2019.

Mesindus leiab Maaeluministeeriumi tegevuskavas mainimist kolme teemaga:
1) Haigused 

Algatus 2016:
Mesilaste haiguste leviku tõkestamiseks vajalike meetmeteväljatöötamine, (VTA, VTL) 
Tulemus 2016: Ameerika haudmemädaniku tõrjeprogramm on koostöös sektoriga väljatöötatud 

Algatus 2017-2019:
Mesilaste haiguste leviku tõkestamiseks vajalike meetmete rakendamine sektoris (VTA, VTL) 
Tulemus 2019: Ameerika haudmemädaniku tõrjeprogramm on koostöös sektoriga rakendunud

2)Mesindusprogramm
Tegevus 2016: 
Mesindusprogramm 2013-2016 jätkamine. (PTKO, PRIA) 
Tulemus 2016: Mesindusprogramm on rakendunud
Algatus 2016:
Mesindusprogrammi 2016-2019 väljatöötamine (PTKO) 
Tulemus 2016: Uue perioodi mesindusprogramm on välja töötatud. 

3) Toetused 
Algatus 2016:
Mesindussektori toetuse väljatöötamine (vähese tähtsusega abi) (PTKO) 
Tulemus 2016: Mesindussektori toetus on välja töötatud

Kui teine punkt on suhteliselt rutiinne, siis 1. ja 3. punkti leidmine tegevuskavast ei ole küll üllatav, aga seda enam rõõmustav! Vahel tekib tunne, et riigiasutused ei ole kõige koostööaltimad ja efektiivsed suhtlused sektoriga, aga tegelikult see vist päris nii ei ole. Koostöövalmidus on olemas ja pikapeale tulevad ka tulemused. Probleem seisneb peamiselt selles, et nii väiksel sektoril, nagu seda on mesindus, ei jätku ressurssi rauda piisavalt kaua taguda, et see soojaks läheks.

 


Laupäev, 26. september 2015

EKMÜ üldkoosolek


Eile toimus Olustveres EKMÜ üldkoosolek ja muude oluliste ning päevakohaste teemade seas oli ka uue juhatuse valimine. Õnnitlen uusi juhatuse liikmeid:

Tago Holsting
Jaanus Järva


Rein Rätsep
Helle Tiismus


Liana Trahv

Ise ma ei kandideerinud ja olen tulemusega seda rohkem rahul. Kui koosolekult koju jõudsin sai kohe suhteliselt keset päeva päris hea ja rahuliku une selle kergendustunde pealt. Vastutus on ikkagi mingil päris olulisel määral koormav tegur. Samas üles tõustes  hakkas juba natuke kripeldama, et mis nüüd siis edasi.. Seda enam, et tõele näkku vaadates on EKMÜ mulle väga südamelähedaseks organisatsiooniks kasvanud. Ühest küljest on selle liikmed tore seltskond kellega õppereisidel käia kuid veelgi enam on see teotahteline, kriitiline, tegus ja lõbus punt inimesi, kes saavad asjadest üsnagi normaalselt aru ja on nõus ka ühise huvi ning Eesti elu edendamise nimel kokku saama, arutama, argumenteerima ja arvamusi vahetama. Eriti hea on selle "asjadest üsnagi normaalselt" arusaamise juures see, et tihti või lausa enamast, ei saada asjadest sugugi ühtmoodi aru. Üsnagi konstruktiivne töömeeleolu ja arusaam tsiviliseeritud mõttevahetusest viib alati töise tempoga normaalsete kompromissideni. Selle tõttu on jällegi hea meel, et uude juhatusse leidus viis energilist ja teotahtelist inimest, kes nüüd organisatsiooniga veelgi tihedamalt seotud on ja selle skeletti iseeneste näol tugevdavad. Loodan edaspidigi ka uuele juhatusele nõu ja jõuga jooksvalt abiks olla ning aktiivse lihtliikmena organisatsiooni töös osaleda.


Laupäev, 12. september 2015

Mesilasemad

Üle jäi kaks väga kobedat, augustis paarunud, mesilasema. Annan ära, võtke ühendust. Kätte saab täna õhtul, Tallinnas.
Ps! Eeldan, et soovijal on ema vahetamiseks teoreetilised teadmised olemas.

Pühapäev, 6. september 2015

Laupäev, 5. september 2015

September - teadmistekuu

Huvitav kuidas inimesed arvavad, et nad teavad midagi ja siis selgub, et see ei vasta üldse tõele. 

Kui näiteks mesinikult küsida, et kuidas areneb mesilasema, siis 99,999% vastavad, et mesilasema areneb viljastatud munast, millest koorunud vakla toidetakse hiljem mesilasema toitepiimaga ja voilaa, valmis.
Värske uuring aga näitab, et me peaksime oma teadmiste suhtes olema ettevaatlikumad. 

Sellest selgub, et mesilasema areneb viljastatud munast hoopis seetõttu, et talle ei söödeta õietolmu ja mett ning küsimus ei olegi üldse mesilasema toitepiimas. 


Kolmapäev, 26. august 2015

Söötmine ja kanarbik

Mesindushooaeg hakkab vaikselt tuure maha tõmbama ja käes on söötmise aeg. Lisan mõned pildid, kuidas meil söötmine ja sööda segamine käib.


Kõigepealt segame sööda vahekorras 3:2


Seejärel pumpame sööda autosse


Autost pumpame dosaatorpumbaga söödanõudesse


Ehkki ma olen seda dosaatorpumpa korralikult sarjanud, siis võtsime ikkagi jälle kasutusse. Ämbritega saab tegelikult kiiremini, aga mugavus maksab ka midagi. Mulle käib lihtsalt veidi pinda, kui insenerid oma tööd kehvasti teevad. Mis veel?
Saak oli muidugi korralik pettumus, ühtlane null alates 7. juulist, aga kanarbik üllatas. Üllatas mu enda vähese kogemuse tõttu just kanarbikuga. Kahe grupiga oli nii, et kui läksime juba söötma, siis aktiivne korje käis ja tarud mett täis, mis seal ikka muud kui laiendada. Nendes gruppides oleme söötmist edasi lükanud ja ootame korje ära. Ilmselt siiski esmaspäeval võtame mee ära ja paneme sööda peale. Viisin kaalu ka ühte neist gruppidest kui hinnanguliselt pool peost oli juba läbi. Tulemus on rahuldustpakkuv. Selle suve parimad korjepäevad 20.08-25.08.





Pühapäev, 16. august 2015

Obama is the man!

Üsna liigutav vaatamine.
President Obama Announces the Clean Power Plan:

Laupäev, 15. august 2015

Mida teie arvate?


Hoiatus: Järgnev tekst kvalifitseerub mahepropagandaks, nõrganärvilistel ja põhimõttelistel tavatootmise pooldajatel soovitan mitte lugeda!

Käisin Paides arvamusfestivalil. Loomulikult oli seal väga palju erinevaid huvitavaid arutelusid riigipidamise, maksude, majanduse ja kogukondade kohta, aga tooksin välja ühe, mis mind enim kõnetas. Nimelt oli see ettevõtlusala paneel "Teeme Eesti toidust ülemaailmse hiti". Panelistideks olid Kristjan Lepik, Andres Oopkaup, Sirje Potisepp ja Rasmus Rask. Oma tööga sai suurepäraselt hakkama ka paneeli juhataja, alati kaasahaarav Urmas Vaino. Lühidalt tekkis põhiline arutelu mahe vs tavatootmise ümber ja hiljuti Eesti arenguidee konkursil esile kerkinud Organic Estonia üle.
Lepik jäi enamasti nutiidee juurde, et koostöös tehnoloogiaga saab äppide abil personaalset toitumisnõu anda ja kui seda kuidagi just Eesti toiduga siduda, siis voilaa! Iseenesest tore küll - jah see on tulevik, aga mul on siin raske näha kuidas see just Eesti toidule mingeid eeliseid annaks. Tundus, et Lepik oli pigem mahetootmise pooldaja, aga ilmselt mitte liiga hästi kursis olles ja nähes teiste panelistide teravat vastandumist hoidis ta targasti selles küsimuses madalat profiili.
Oopkaup ja Potisepp on muidugi tavatoidutootmise raudsed kaitsjad ning esinesid mitte-liiga-tõsiseltvõtva suhtumisega mahetootmise potentsiaali ja Organic Estonia idee suhtes. Oopkaup jäi lõpuks siiski väga sümpaatselt seisukohale, et oluline on suund ära otsustada ja selle juurde jääda, jättes ukse lahti ka mahetootmisele. Ilmselt ta omab siiski üsna selget arusaama läbi teatud võimuläheduse, kui keeruline oleks selline idee Eestis läbi lükata ning ei tunne tõsist survet tavatootmisele.  Potisepp arvas, et Organic Estonia on hea kuvand, mida Eesti toidu eksportimisel ära kasutada, aga sellega ei peaks kaasnema suuremat mahetootmist. Raski selgituse peale, et Organic tähendabki mahedat ja seda ei saa lihtsalt igale asjale külge kleepida, arvas ta, et seljuhul võib Organicu sealt eest ära jätta ja lihtsalt Estonia kaubamärgiga edasi minna. Kummastav ja arusaamatu. Tegelikult oligi silmapaistvalt selge ja inspireeriva visiooniga vaid Rasmus Rask, kes ise usub ja suudab ka läbipaistvalt selgitada Organic Estonia idee tugevust. Juhtumisi jagan ma ka ise tema arvamust väga tugevalt ja leian samuti, et see on ju lihtsalt väga loogiline. Jah muidugi, reaalsusesse tagasi tulles on selle idee realiseerumiseks vaja põlvkondadevahetust või kahte. Teen rämeda stiilivea ja tsiteerin iseenda blogi 23.07.15 :


"Toetan igati ka Organic Estonia ideed. Otsime pidevalt innovatsiooni ja arengut kõikvõimalikes valdkondades, kuid põllumajanduses on see ju ilmselge - mahetootmine loob töökohti, suurema lisandväärtuse, puhta keskkonna ja parema tuleviku meile kõigile!"

Mis puudutab maailma nälgimise argumenti tavatootmise pooldajate poolt, siis antud teema raames ei ole see minu arvates asjakohane, kui juttu on Eesti toidu ekspordist, selle brändist ja suuremast lisandväärtustest. Niikuinii sööme hispaania kurki ja poola kartulit, Organic Estonia idee ei ole panna kõiki eestlasi sööma Eestis toodetud toitu, mida me niikuinii ei tee, vaid saama toodangu eest võimalikult suurt tulu ja luua jätkusuutlikum ning elurikkam keskkond Eesti inimestele! 
Sirje Potisepa ja Rasmus Raski vahel tekkinud teravat diskussiooni oli põnev jälgida, kuid pettumust valmistas, et Potisepp ise mingit sama kaliibriga alternatiivi Organic Estonia ideele ei pakkunud ja keskendus peamiselt mahetootmise mahategemisele.  

Seoses selle emotsiooniga eilsest sirvisin natuke alati teemakohast internetti, et taaskord oma veendumustele kinnitust või ümberlükkamist leida. Loomulikult võib leida argumente igasuguste vastandlike ideede toetuseks ja lihtne mesinik, nagu ma ise, ei saa kindlasti väga spetsiifilisest informatsioonist liigse põhjalikkusega aru vaid selleks läheb vaja kolmanda osapoole kommentaari erinevate uuringute usaldusväärsuse ja sisu tõlgendamiseks. Leidsin eriliselt nauditava ja teemakohase postituse, mida soovin ka teiega jagada: The biggest reason to go organic
Eks arvamusi on igasuguseid, aga nauditav, kui keegi on väga põhjaliku töö ära teinud ja oma selgelt väljendatud seisukohad väga tõsiseltvõetavate allikatega argumenteerinud!

Neile, kes inglise keelt väga ei habla, teen kiire tõlke, kuid soovitan siiski tungivalt ka allikatega tutvuda, sest nagu ma juba sissejuhatuses rõhutasin, minu teksti nimetatakse tänapäeval kokkuvõtlikult lihtsalt mahepropagandaks. 

Tõlge:
Suurim põhjus mahetootmiseks:
Enamus inimesed ei saa aru kui probleemsed on sünteetilised pestitsiidid mitte ainult keskkonnale ja farmitöölistele, vaid tervele ühiskonnale. Kas teadsite, et üks populaarsemaid pestitsiidi-perekondasid, organofosfaadid, mis on kasutuses tavapõllumajanduses, on laialdaselt seostatud tõsiste närvimürgistusprobleemidega lastel? Nagu need uuringud näitavad, neid pestitsiidide, mida leitakse tavalistel lastel, kes ei kuulu pestitsiididega kokkupuutujate riskirühma,  seostatakse madalama IQ ja vähenenud kognitiivse võimekusega.

Võtke paar minutid tagajärgede üle mõtisklemiseks - toit mida sööme võib meid sõna otseses mõttes lollimaks teha. Jah!, toit on peamine pestitsiidi-allikas hoolimata tööstuse väidetest: http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/18414640Kõige olulisem ensüüm, mis vastutab pestitsiidide lagundamise eest inimkehas on paraoxanase. Inimesed, kellel on selle ensüümi aktiivsus kõrge, suudavad pestitsiidid kiiresti lagundada. Aga arvake, millisel grupil on teadlased hakanud leidma märkimisväärselt madalamat  paraoxanase aktiivsust? Autistidelhttp://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16297937 
 Selle aasta põhjalik uuring on leidnud seosed organofosfaatide ja autismi vahel:  http://www.ucdmc.ucdavis.edu/publish/news/newsroom/8978Sellel suunal tuleb rohkem tööd teha, kuid esimesed leiud on pehmeltöeldes murettekitavad.
Informatsioon, mis jätkuvalt organofosfaatide vastu kuhjub, on esile kutsunud tuhandete teadlaste, keda esindab Union of Concerned Scientists (Wikipedia) , soovi keelustada organofosfaadid.
Kahjuks USA keskkonnakaitseagentuuris EPA võidavad poliitikud:
Tuleb aeg, mil ühiskond vaatab häbiga tagasi ajale kui kasutati sünteetilisi pestitsiide. Ärge arvake, et enne seda aega ei tee keemiatööstuse ahnus ja nende toodete kasutajate tunnetuslik ebakõla kahju, mis on mõõtmatu ja pöördumatu. Harige ennast ja tehke kõik mis võimalik, et kaitsta oma perekonda ning levitage sõna.
Tõlke lõpp

Reede, 14. august 2015

Eriala: Mesinik

Üks tuttav küsis minu arvamust, et kas ta peaks Olustvere kooli mesinduse erialale kandideerima. Loomulikult ma suudaks ilma erilise vaevata huvilisi motiveerida mesinusega rohkem ja põhjalikumalt tegelema, aga teisest küljest, miks mulle selline koorem? Kui midagi soovitad, siis tekib teatud moraalne vastutus jne. Parem toodan ise mett ja annan vajadusel head nõu neile, kes oskavad küsida. Kuid siiski, Olustvere? Kas, miks, mida?
Esimesena soovitan enda eesmärgid seoses mesindusega läbi mõelda ja mingi ajaline mõõde neile juurde panna. Näiteks, et soovite 3-5 aasta pärast toota X tonni mett ja mesindust elukutsena võtta või mesinikuna tööd leida. Selle plaani pealt saab juba konkreetsemaid soovitusi jagada. Olustvere on ju põhimõtteliselt ainuke koht kus "ametlikku" mesindusõpet saab ja seetõttu eriti midagi paremat soovitada ei olegi. Omal käel õppimine on muidugi ka variant, aga ma arvan, et kokkuvõttes igatpidi kallim. Kursustel tasub loomulikult käia nii palju kui jaksu on, aga seda peamiselt erialase sotsialiseerumise mõttes. Pole ammu ühtegi väga inspireerivalt huvitavat koolituse pealkirja näinud. Praktiline mesindus on selline ala kus väga tõsiselt teadust ei tehta ja parim võimalik lahendus praktiliste tegevuste organiseerimiseks on tavaliselt kollektiivse kogemuse pealt saavutatud optimum. Lisaks sellele tuleb osata kuulata neid, kellel on selged arusaamad ja raudsed kogemused. Kuna aga enamvähem iga mesinik kes on 10 aastat mesilasi pidanud, arvab et ta vastab eelpool kirjeldatule, siis terasid sõkaldest eristada on keeruline ja lihtne on siin ka vigu teha. Seetõttu on vajalik ka teiste mesinikega hästi läbi saada, nendega kogemusi vahetada ja informatsiooni väga kriitiliselt hinnata. Kindlasti tasub kuuluda ka erialaorganisatsiooni ja nende töösse aktiivselt panustada. Pingutused ei jää inimestel tavaliselt märkamata ja see võib palju uksi avada, eelkõige erialase teadmuse näol.
Õppepäevade korraldamine aastaid stiilis "Talvised tööd mesilas, kevadised tööd mesilas, suvised tööd mesilas, sügisesed tööd mesilas, vahasulatus, inventari hooldamine, mesilaste söötmine  jne." on muidugi masendavalt ära leierdatud. Kui koolitustega üldse riikliku mesindusprogrammi raames jätkata, siis peaks hakkama huvitavamaid ja inspireerivamaid küsimusi ja teemasid välja mõtlema ning suunama need just potentsiaalsetele arenevatele tootjamesinikele (loe: noortele), et pikemas perspektiivis tagada Eesti mee omavarustatustase. Toon mõned näited huvitavatest teemadest:

1. Mesinduseetika
2. Stiilivead mesinduses
3. Mesila strateegiline planeerimine ja jätkusuutlik majandamine
4. Kasumlik mesindus
5. Kolm põhitõde meetootmise kohta

Muidugi ma soovitan kõigil mesinikuks õppida, ise teadmata teie tausta, eesmärke ja võimalusi!
Ahjaa, enne tasuks endale selgeks teha, mida see elukutse endast üldse kujutab!




Reede, 7. august 2015

Mee saak ja hind 2015

Ehkki enamikel mesinikel pole lõplikke saaginumbreid veel käes ja mulle ei meeldi spekuleerida, siis on üldpilt ikkagi välja kujunenud. Mis seal salata, meeaasta on pehmeltöeldes depressiivne. See muidugi ei tähenda, et mesinikud masendusse langeksid. Nagu juuresolevalt pildiltki näha, siis Jormal on nägu ikka naeru täis! Jõudu klassivend!

Allikas: http://www.sakala.ajaleht.ee/3285023/erakordne-saaginappus-kergitab-mee-hinda

On muidugi ka neid, kes ütlevad, et meeaastal pole häda midagi ja neidki, kellel on rekordaasta. Teised jälle manitsevad, et pool suve on alles ees ja tibusid loetakse sügisel. Kõigil on loomulikult õigus, ka Jormal (väike nali), sest olud ja ilm on paiguti väga erinevad. Kui meie viiekümnest mesilagrupist said suur enamus viimase korralikuma nektari kuuendal juulil, siis on näiteks viis gruppi ka selliseid, kes juuli lõpus ja augustis on mett hakanud tooma. Üks grupp toob tõenäoliselt ka keskmiselt üle 100 kg/pere kohta ja üks pere sealt toob ka rohkem kui 2012 ja 2013 aastate rekordpered kuid põhimõtteliselt ei muuda see midagi. Kui veidi kuuma nüüd tuleb, siis sellest saab pisut lohutust ehk, aga Eestis tervikuna on sellel aastal mett vähe ja augustis enam suurt muutust ei tule. Meie keskmine tuleb kaalupere lähedane. See on 30-40 kg/pere kohta.

Mis hind selle peale teeb? Mesinikud on lihtsad inimesed ja neile tavaliselt meeldib rehkendada täisnumbritega. Nagu ka maalehe iganädalane turuülevaade näitab, siis turgudel on mee hind tõusnud kaheksa peale ning ka enamus mesinikud on hinda kergitanud ca euro võrra. Meesõpradele muidugi veidi kehvapoolsed uudised, aga fikseeritud kulude osa katmiseks mesinduses on vaja teatud saak pere kohta kätte saada ja sellel aastal võib kohati see kriitiline saagipiir paljude jaoks liiga lähedale jõudnud olla. Jah, enamus mesinikud ei tee muidugi mingit kulu- ega tuluarvestust ja hinda määravad turu järgi. Nende suureks plussiks on tihti ka see, et töö ei maksa midagi. Need kes üritavad majanduslikult jätkusuutlikud olla ja mitte muudest sissetulekutest mesindusele peale maksta muidugi teavad, mis tasemelt nulli tullakse. 
Kui tarbijatena meile väga ei meeldi hinnatõus, siis mee hinna tõus sellel aastal on paratamatus ja ratsionaalselt õigustatud. Saan aru, et ilm on iga aasta süüdi ja see jutt käib mesindusega kogu aeg kaasas, aga see aasta on see palju rohkem tõsi kui tavaliselt.

PS! Kui saagid kogutud, siis üritan veidi andmeid koguda, et päris infot saada. Lõuna-Eestis nii hull ei ole kuuldavasti ja huvitav on ka erinevate mesilasrasside võrdlus sellisel aastal. Ilmselt krainidega läks see aasta veidi libedamalt jahedamates piirkondades? Mis seal salata, meil tõid ka tumedamad paremini kui heledamad.

Neljapäev, 30. juuli 2015

update



Nagu ka juuresolevatelt graafikutelt võib näha, siis taimede nektarieritavus on tugevas korrelatsioonis temperatuuriga. Maagiline piir on ca 20 kraadi, millest alates võib head korjet oodata. Selle aasta peakorje jäi vahemikku 2-6 juuli.

Laupäev, 25. juuli 2015

Aidates mesilast, aitad ennast ja tulevasi sugupõlvi

OÜ Loodusvägi pressiteade:

Mahetootja OÜ Loodusvägi korraldab täna mesilaste kaitseks aktsiooni "Aita mesilast, aitad ennast"
Täna 24. juulil korraldab Eesti mahetootja OÜ Loodusvägi Tallinnas Rotermani kvartalis tasuta ökosmuutide jagamise aktsiooni, millega  ettevõte soovib tähelepanu pöörata viimastel aastatel nii Eestis kui mujal maailmas aset leidnud laialdasele mesilaste hukkumise probleemile. Mesilaste suremise täpne põhjus ei ole veel teada, kuid erinevate uuringute andmetel peitub see mitmete tegurite koostoimes, sealjuures ka taimekaitsevahendite liigkasutamises.
OÜ Loodusvägi poolt aktsiooni kaasatud vabatahtlikud jagavad linlastele tasuta laiali kaks tuhat ökosmuutit. Ühtlasi jagavad vabatahtlikud flaiereid infoga, mis kajastavad mesilaste kadumise põhjuseid ja sellega seotud probleeme. 


„Soovime laiemas plaanis toetada Eesti mahepõllunduse ja mahemesinduse arengut ning kitsamas plaanis pöörata suuremat tähelepanu kemikaalide kasutamisele toidu kasvatamise juures.“ põhjendas Loodusväe juhatuse esimees Kristjan Õunamägi Tallinnas korraldatava aktsiooni vajalikkust.

Õunamägi rõhutas, et mahepõllumajanduses on kemikaalsete taimekaitsevahendite kasutamine keelatud. „Meil kõigil on aeg teadvustada, kuidas täna põllumajanduses valesti kasutatavad kemikaalid meie elu ja loodust mõjutavad. Sest see pole enam ainult tervise- ja keskkonnakaitse-, vaid ellujäämise küsimus. Probleem pole tingimata kemikaalides endis, kuivõrd nende väärkasutamisega kaasnevates riskides - nagu nt. mesilaste suremus. ”  lausus Õunamägi.
Smuutide jagamisega tahab Loodusvägi rõhutada, et mesilaste olulisus bioloogilise eksistentsi  säilimisele on märkimisväärne, ütleb Õunamägi. “Filosoof  Rudolf Steiner ütles juba 1920-tel aastatel, et kui kaovad mesilased planeedilt maa, siis umbes 30 aasta pärast kaovad ka inimesed.”


"Ühe lahendusena näeme samuti sellel aastal Eesti Arengufondi Eesti arenguidee konkursi võitjaks osutunud ideed "Organic Estonia". Toetame kogu hingest seda ideed ja loodame, et see pälvib ka laialdase avaliku toetuse. " lisas Õunamägi

Eesti Mesinike Liidu andmetel on viimastel aastatel hukkunud 25-30 protsenti mesilasperedest. Mesilaste massiline hukkumine on liidu hinnangul märk keskkonnasaaste tugevast tõusust, iseäranis pestitsiidide kasutamisest, mis ohustab nii mesilasi kui inimesi.
Eesti Maaülikooli poolt sel aastal avaldatud uuring väidab, et pestitsiidid põhjustavad mesilastes mitmeid füsioloogilisi muutusi, mis korraga toimides võivad mõjutada nii isendite kui ka perede stressitaluvust.

Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) poolt läbi viidud mitmetes uuringutes on välja toodud, et taimekaitsevahendites kasutatavatel kemikaalidel  (neonikotinoidid, tiametoksaamid ja imidaklopriidid) võib-olla suur mõju mesilasperede heaolule ja ellujäämisele.

Mesilaste probleemidele tähelepanu pöörav sündmus toimub Rotermanni kvartalis täna 24ndal juulil kell 13-15.

Kommentaarid:
Mart Kullamaa (Eesti Roheline Liikumine – juhatuse liige, Eesti Kutseliste Mesinike Ühing – juhatuse liige, OÜ Muhe Mesi – mesinik/juhatuse liige):
Mesilasperede kõrge suremus agrokeemia tõttu on küll juba pikaajaline probleem, kuid mesinike ühenduste ja keskkonnaorganisatsioonide aktiivne dialoog ametkondadega mitmete aastate jooksul pole selles küsimuses oodatud tulemusi andnud ei Eestis ega laiemalt. Muutused ei toimu enne kui selleks laiem ühiskondlik surve tekib. Seetõttu on eriliselt hea meel tänase OÜ Loodusvägi korraldatud aktsiooni üle, mis näitab, et mesinikud ja keskkonnaorganisatsioonid pole oma muredega üksi. Isiklikult ei tunne ma ühtegi inimest, kes ütleks, et ta ei poolda keskkonnaküsimustes ja toidutootmises ettevaatlikku ja jätkusuutlikku lähenemist. Ometi kollektiivselt käitume viisil, mis ei järgi neid põhimõtteid, eirates kohati isegi Euroopa Toiduohutusameti soovitusi. See on tõsine mõttekoht!

Toetan igati ka Organic Estonia ideed. Otsime pidevalt innovatsiooni ja arengut kõikvõimalikes valdkondades, kuid põllumajanduses on see ju ilmselge - mahetootmine loob töökohti, suurema lisandväärtuse, puhta keskkonna ja parema tuleviku meile kõigile!

Mõtteviis, et mahetootmisega pole võimalik maailma toita on iganenud. See väide kummutati juba 2007 a. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon Mahepõllumajanduse ja Toiduohutuse konverentsil.
Aidates mesilast, aitad ennast ja tulevasi sugupõlvi. 


Tago Holsting (Eesti Mesinduse Koostöökogu koordinaator):


Mesilaste hukkumine taimekaitsevahendite tõttu on alati halb ja sellele tuleb alati ka tähelepanu pöörata.
Eestis on praegu täheldatavad mõningad positiivsed tendentsid: a) alates 2014. aastast on taimekasvatajatele kohustuslik integreeritud taimekaitse põhimõtete järgimine; b) põllumeeste organisatsioonide esindajate sõnul kaob taimekaitsevahendite ülemäärase kasutamise probleem põllumajanduses koos nende taimekasvatajate pankrotti-minekuga, kes taimekaitsevahendeid oskamatult kasutavad - põld ei talu lörtsimist. Negatiivset on muidugi ka: riigipoolne võimekus teostada operatiivset ja tõhusat järelevalvet taimekaitsetööde teostamise üle on endiselt väheefektiivne. Kohati jääb mulje, et järelevalveasutuste arvates on kõik kõige paremas korras ja mesinike mure on laest võetud. 

Käesoleval aastal on meie teada aset leidnud vähemalt üks juhtum, kus on põhjust kahtlustada 40 mesilaspere kahjustamist taimekaitsevahendi väärkasutuse tõttu. Kui varem olid taolised juhtumid enamasti seotud rapsipõldudega, siis nüüd on uue "ohtliku" kultuurina mängu tulnud põlduba. Suure tõenäosusega on siinkohal tegu oakasvatuse lastehaigusega Eestis - häid ja turvalisi taimekaitsevalemeid oakasvatuseks Eestis pole veel välja töötatud ja nii lähevad mängu kartulil rakendatavad meetodid ja vahendid. Aga see tähendab, et mesilastele atraktiivseid õitsvaid taimi töödeldakse vahenditega, mis on sellistes tingimustes rangelt keelatud.

Loomulikult on mesinduse seisukohalt parim põllumajandus mahepõllumajandus - see taandab riske mesilastele ja tõstab nende toodangu turuväärtust (mesi vs. mahemesi). Samas on arusaadav, et kannapööre mahepõllumajanduse suunas kogu Eestis ei toimu üleöö. Praegu oleks hea sellise olukorra saavutamine, kus kõik taimekasvatajad peavad keemilisi vahendeid kasutades kinni Eestis kehtivatest reeglitest, sest reeglid ongi kehtestatud riskide vähendamiseks. Tegelikult usume, et valdav enamus Eesti põllumeestest seda teebki ja probleemid tekivad ainult nendega, kes on reeglite järgimiseks kas liiga ülbed või liiga rumalad - kui Põllumajandusamet ette ei jõua, tegeleb nendega looduslik (turujõudude) valik.

Paari viimase aastakümne jooksul on maailmas ja ka Eestis palju juttu olnud mesilaste kadumisest. Globaalses mastaabis (ja ka Eestis) on viimaste aastate jooksul olnud siiski täheldatav mesilasperede arvu kasv. Raske öelda, kas kasvu taga on mesinike jõupingutused, keskkonnatingimuste mõningane paranemine või lihtsalt mesinduse geograafilise/demograafilise struktuuri muutumine. Mesilaste hukkumise võimalikke põhjusi vahepealsetel aastakümnetel uuritakse siiani ja kindlat süüdlast nimetada ei saa. Küll aga on loetletud rida tegureid, mis seda koosmõjus põhjustada võisid, ja taimekaitsevahendid on üks nende seas. Ka ühe ohuallika eemaldamine muudab olukorda kindlasti paremaks, aga teistega tegelemist ei tohi unustada: alles hiljaaegu hukkus Uus-Meremaa paaris maakonnas kuni 95% mesilasperedest ja põhjuseks peetakse varem tundmatu mesilasparasiidi "mängutulekut".
ERR (alates 4:14)

Soovin veelkord tänada OÜ Loodusvägi häid inimesi ja vabatahtlikke, kes väga õilsa eesmärgi nimel vaeva nägid!

Teisipäev, 21. juuli 2015

Mis juhtus, mis juhtus...

Juhtus see, et...nomaeitea...
Kaal käis vahepeal hoolduses ja ega see ilm eriti motiveeriv tõepoolest pole olnud. Täna oli veidi päikest ja tundus täitsa suve moodi juba, aga 20 kraadi on väike lohutus peale sellist jama.


Täna olid mesilased põdrakanepi peal ja raamid tilkusid korralikult. Homme veidi vihma, aga nädala teises pooles lubab normaalsem olla. Eks siis paistab.

Esmaspäev, 13. juuli 2015

Minge metsa!

Mett ei paista väga tulevat praeguse ilmaga, aga maasikad on metsas selle eest pirakad. Kerge vaevaga saab kõhutäie.
Tegin looduses põhjalikuma revisjoni. Enamvähem kõik asjad õitsevad nüüd ja nektari volüümi peaks kõvasti olema. Ainult pärnal on veel õied kinni. Põdrakanepit on ka mitmesugust, osad on õies, aga mõned ootavad paremat ilma õnneks. Kõik pole veel kadunud, aga iga päevaga on olukord natuke kriitilisem. Samas kui nüüd nädal aega sooja annaks oleks juba päris normalna. Loodus laristab ikka täiega.









Hmm...saime just kõne, et üks tarkpea on otsustanud päevasel ajal (ca 19.00) rapsi pritsima hakata. Mesilas on veel üsna mõõdukas lendlus. Homme peab plaaniväliselt olukorda kontrollima minema, aga igal juhul üsna nõme on tühja sõitu kiirel ajal teha, sest mõned ei suuda sisulistest määrustest kinni pidada. Loodan, et mesilased ei olnud rapsi peal, aga kui olid, siis on kehvasti ja mitte ainult mesilaste, mesiniku ja teiste looduslike tolmeldajate vaatevinklist...eriti nõmedaks läheb see lugu siis ka põllumehe jaoks.

Pühapäev, 12. juuli 2015

Blogi

Seda ka, et mu blogi sai vahepeal ühe aastaseks. Selle puhul veidi statistikat:

Vaatamisi: juuni 2014- 508
                  juuni 2015-3805

Vaatamisi kokku: 27642

Enim vaatamisi päevas: 06.07.15 - 344.

Populaarseimad postitused:

Viitavad saidid:

Otsingu märksõnad:
1) muhemesinik
2) muhe mesi
3) watch tormi silmas - mis värk sellega on???

Vaatajaskond:
Eesti
23034
Ameerika Ühendriigid
2648
Saksamaa
215
Soome
214
Venemaa
102
Poola
77
Taani
68
Uus-Meremaa
64
Suurbritannia
63
Kanada
58

Tänan kõiki, kes on viitsinud lugeda! Ei luba midagi, aga praegu plaanin jätkata. Päris huvitav tegevus.