27.07.17 EPKK

Käisin täna EPKK koosolekul ja võtsin osa arutelust, mis puudutas aktuaalset teemat mesilaste hukkumisest ja taimekaitsevahendite väärkasutamisest. Mina esindasin seal Eesti Mesinduse Koostöökogu ja mesinike poolt olid veel Aleksander Kilk (EML) ja Tago Holsting (EKMÜ). 

Teema tagamaid ma lahkama ei hakka, meedias on selles piisavalt juttu olnud. Tahan aga avaldada mõõdukat tunnustust kõikidele partneritele, kes mesinikega praegusel ajal koostööd teevad. On põllumeeste esindajate suhtumine väga mõistev ja vastutulelik, PMA on oma varasematest vigadest õppinud ja lubab edaspidi selliseid juhtumeid väga tõsiselt võtta, MeM esindajad kuulavad mesinike ettepanekuid Taimekaitseseaduse täiendamiseks ja vabandavad isegi, et mõned aastad vahepeal oli segadus selle ümber, kes mesilaste mürgistuse korral analüüsid kinni peaks maksma. Ühiselt leiavad kõik, et seaduses peaks olema sätestatud ka mesinikele võimaliku kahju hüvitamise kord ja selgelt määratletud karistused taimekaitseeeskirjade rikkujatele. 

Täna saime väga selgeid sõnumeid ja lubadusi, et olukord paraneb ning mul ei ole selles suhtes mingit kahtlust, et nii ka läheb. Ühtlasi on näha, et vahepealsest turbulentsist hoolimata, on mesindusorganisatsioonidel soov koostööd teha ja nähakse, et see kannab rohkem vilju. Juba lähiajal kutsutakse kokku EMK (Eesti mesinduse koostöökogu), et jätkata partnerina taimekaitseseaduse parandustega ja tegeleda teiste väljakutsetega. 

Ahjaa...seda tahtsin ka mainida, et viimase nädala jooksul on kõikidel kohtumisel räägitud, et "väga kahetsusväärne, et peame sellisel põhjusl kohtuma" ja "kahjuks on meedia asja üle võimendanud" jne.
Iseenesest ma mõistan, et kahetsusväärne on see kui süüdistatakse kedagi milleski, mida ta teinud ei ole (pean silmas, et praegu langeb pinge ka süütutele põllumeestele), aga nendes kohtumistes pole midagi kahetsusväärset. Olen taimekaitse ja mesinduse kokkupuutepunktide koosolekutel käinu juba 5-6 aastat ja üldjoontes pole mesinike seisukohad väga palju muutunud. Nüüd kui aga kohtutakse "kahetsusväärses" õhkkonnas, siis asjad sujuvad lausa nii kiiresti, et ma kohati ei usu oma silmigi. Kahetsusväärne on hoopis see, et kui meedia lamenti ei lööks, siis praegu neid väga positiivseid ja vajalikke arenguid ilmselt nii kiiresti ei toimuks.

Eesti mesindusorganisatsioonidele

Väljavõte 06.06.2017 MEM mesinudse ümarlaua memost:

*Arutati mesinduse kompetentsi keskuse loomise vajadust (EKMÜ ettepanek). MEM tõi välja, et kompetentsi keskuse loomisel peaks osalema kõik erinevad mesindusorganisatsioonid.

Kohalolnuna ja tõlgendades kõnealust memo osa selliselt, et riik oleks mingil kujul nõus sellisele algatusele teatud tingimustel õla alla panema on mul tekkinud mõned küsimused, millele arvatavasti sooviksid enamikud Eesti mesinikest vastust saada.

1) Kas ja kui suures mahus on võimalik see projekt ellu viia?

2) Millised on tingimuseks seatud kõik eesti mesindusorganisatsioonid ja kuidas me neid defineerime? Kas mingites arhiivides arvel olevad aiandusmesindusseltsid kvalifitseeruvad seda üritust oma passiivsusega pidurdama või peaksime arvestama ainult teovõimelisi organisatsioone?
3) Kas taolist projekti võiks toetada lisaks maaeluministeeriumile ka keskkonna ja haridusministeerium, kelle haldusalas mesindus tervikuna samuti toimetab?

Eelnevast tulenevalt sooviksin kõikidelt ennast teovõimelisteks pidavatelt mesindusorganisatsioonidelt vabas vormis vastust või minu pärast ka avaldust, et mida nemad sellesisulisest ettevõtmisest arvavad? Loomulik reaktsioon oleks kindlasti ka küsimusele küsimusega vastamine, et mida selle sõnapaari "mesinduse kompetentsikeskus" all üldse mõeldakse, aga kuna see on midagi, mida kõik organisatsioonid peavad koos tegema, siis on loomulik, et need tegijad selle idee ka üheskoos üles visandavad.

Lühidalt võiks ju öelda, et sellise organisatsiooni või sihtasutuse alla võiks koguneda igasugune mesinikele vajalik kompetents - olgu selleks siis haiguste, meeanalüüside, hariduse, apiteraapia, tõuaretuse, mee propageerimise, mesindussaaduste, mesindustehnoloogia, õppeklassi jpt temaatikad. On küllaltki suurte eelarvetega erinevaid mesindusalaseid tegevusi ju ka praegu nii riigi kui mesindusprogrammi poolt, aga mingit reaalset jätkusuutlikku kehandit sellele pole tekkinud. Kui järjekordne programm läbi saab ja juhtkomisjon selle kinnitab, siis pannakse kaust riiulisse ära ja jääb vaid kohustuslik veebileht. Kus aga on need inimesed ja teadmised, mis seda sektorit edasi viivad? Lähim asi kompetentsikeskusele on praegu vist EML/Mesindusprogrammi kontor Vilmsi 53 g kui ma ei eksi. See on väga kena, et meil on olemas midagigi, aga võiksime sihtida kõrgemale.

Minu pika jutu mõte on selles, et selline ministeeriumipoolne avaldus vajab kindlasti täpsustamist, aga huvitunud või mingitki tahtmist omavatel organisatsioonidel võiks nii palju jõudu jätkuda, et seda täpsustamist tehakse omalt poolt juba organiseeritud ühtses vormis. Seega palun enda kirjatüki ära trükkida ka mesinike lehes, aga usun, et asjade käik ja tempo ei pea olema dikteeritud ka korra kahe kuu tagant ilmuva ajakirja järgi. Ühtviisi võimalik on ka see, et mõned organisatsioonid ei pea sellise kehandi või keskuse loomist vajalikuks, aga sel juhul oleks siiski tore ka põhjendust kuulda, et millised võiksid olla samaväärse kaliibriga paremad tegevused, mis mesindust arendavad?

Vabandan, kui konservatiividele tundub minu kiri liialt mitteametlik, aga kantseliidi genereerimisse ma oma energiat suvisel ajal suunata ei soovi.

Lugupidamisega
Mart Kullamaa
mesinik

Neonikotinoidid - viimane osa?

Olen ka ise eesti meinike nimel juba 2013 a. alates kirjutanud erinevatele adressaatidele, et pooldame neonikotinoidide keelustamist ja õnneks see katseajaga keeld tookord ka lõpuks seati. Nüüd on lootust sellest taimekaitsevahendite grupist Euroopas lõplikult lahti saada rohkem kui kunagi varem. Eestikeelne lugemine:

http://novaator.err.ee/605022/toostuse-rahastatud-suuruuring-seob-mesilaste-huku-tuntud-putukamurkidega

Jälle tarukaalud

Mesiniku magus elu on sellel suvel võtmas tasahilju jälle mitte nii magusat pööret. Ehkki kõik pole veel kadunud, siis aknast välja ja ilmaprognoosi vaadates ei saa öelda, et see pilt enesetundele hästi mõjuks. Praeguse seisuga suudaks mõõdukas soojalaine meeaasta keskpärasele tasemele välja venitada, aga see laine peaks siis juuli esimeses pooles tulema. Kunagi muidugi ei tea ja augusti alguses võib ka mingeid väiksemaid sorti imesid juhtuda, aga need jäävad pigem kohaliku tähtsusega sündmuste kategooriasse. Nagu ka see, kui mõni mesinik kiitleb, et tal praegu mett tuleb nii, et ei saa mitte nuriseda, siis.... ma soovitan natuke laiemat pilti vaadata. Nii lai pilt kui mulle kättesaadav, on siin:

Kahe nädalaga netojuurdekasvud

Sinine Tartumaa 4,5 kg

Roheline Võrumaa 6,3 kg

Oranž Lääne-Virumaa 5,3 kg

Punane Saaremaa 14 kg

Sellest grupist ja tegelikult kogu üritusest ongi selle viimase kahe nädalaga positiivselt silma paistnud ainult Saaremaa, kus oli sel ajal viis normaalset korjeilma, mis realiseerusid kenaks tulemuseks.

Roheline Pärnumaa 3,2 kg miinust

Sinine Jõgevamaa 5,1 kg

Oranž Läänemaast on natuke raske aru saada kuna kaalu jalg käib ilmselt vastu tuge ja vajab kohendamist. Viimastel andmetel on kaal nullis.

Punane Ida-Virumaa 2,7 kg

Mis siis viimase kahe nädalaga juhtunud on? Korje mõttes on paras pettumus juhtunud. Kahtlustan, et nüüd kui pered on juba saavutanud peakorjeaegse suuruse, siis mõjub selline asjade seis üsna turgutavalt ka mesilasperede sülemlemistungile ja annab mesinikele vähemalt tegevust, kui muud ei anna. Ma nüüd ei ütle, et mu teadmised botaanikas ja korjetaimede tundmises ning meteoroloogias üle Eesti keskmise mesiniku küündiksid, aga peakorje peaks nüüd igal pool juba taimede poolest käes olema. Kui aga korjeilm lükkub kuu teise poolde, siis julgen arvata, tuginedes ka vanemate ja kogenumate kolleegide tarkusele, et see peakorje jääb omajagu tagasihoidlikumaks kui ta võiks olla. Eks lahtine on veel ka see variant, et teda see aasta jälle ei tulegi ja siis peaksime tagantjärgi tinglikuks peakorjeks lugema 15 - 19 juuni. Pikematel ilmaprognoosidel on aga õnneks komme muutuda ja ma tõesti ei näe varianti, et see saaks kuidagi kehvemaks minna. Mõni päev tagasi lubas, et esimene korralikum korjeilm tuleb alles 30 juuli, aga täna juba enam nii hull ei olegi. Soovin mesinikele positiivset meelt ja kannatust!
Lisaloona panen kõigi kaheksa kaalu grupipildi 12.04 - 01.07