Hoiatus: Järgnev tekst kvalifitseerub mahepropagandaks, nõrganärvilistel ja põhimõttelistel tavatootmise pooldajatel soovitan mitte lugeda!
Käisin Paides arvamusfestivalil. Loomulikult oli seal väga palju erinevaid huvitavaid arutelusid riigipidamise, maksude, majanduse ja kogukondade kohta, aga tooksin välja ühe, mis mind enim kõnetas. Nimelt oli see ettevõtlusala paneel "Teeme Eesti toidust ülemaailmse hiti". Panelistideks olid Kristjan Lepik, Andres Oopkaup, Sirje Potisepp ja Rasmus Rask. Oma tööga sai suurepäraselt hakkama ka paneeli juhataja, alati kaasahaarav Urmas Vaino. Lühidalt tekkis põhiline arutelu mahe vs tavatootmise ümber ja hiljuti Eesti arenguidee konkursil esile kerkinud
Organic Estonia üle.
Lepik jäi enamasti nutiidee juurde, et koostöös tehnoloogiaga saab äppide abil personaalset toitumisnõu anda ja kui seda kuidagi just Eesti toiduga siduda, siis voilaa! Iseenesest tore küll - jah see on tulevik, aga mul on siin raske näha kuidas see just Eesti toidule mingeid eeliseid annaks. Tundus, et Lepik oli pigem mahetootmise pooldaja, aga ilmselt mitte liiga hästi kursis olles ja nähes teiste panelistide teravat vastandumist hoidis ta targasti selles küsimuses madalat profiili.
Oopkaup ja Potisepp on muidugi tavatoidutootmise raudsed kaitsjad ning esinesid mitte-liiga-tõsiseltvõtva suhtumisega mahetootmise potentsiaali ja Organic Estonia idee suhtes. Oopkaup jäi lõpuks siiski väga sümpaatselt seisukohale, et oluline on suund ära otsustada ja selle juurde jääda, jättes ukse lahti ka mahetootmisele. Ilmselt ta omab siiski üsna selget arusaama läbi teatud võimuläheduse, kui keeruline oleks selline idee Eestis läbi lükata ning ei tunne tõsist survet tavatootmisele. Potisepp arvas, et Organic Estonia on hea kuvand, mida Eesti toidu eksportimisel ära kasutada, aga sellega ei peaks kaasnema suuremat mahetootmist. Raski selgituse peale, et Organic tähendabki mahedat ja seda ei saa lihtsalt igale asjale külge kleepida, arvas ta, et seljuhul võib Organicu sealt eest ära jätta ja lihtsalt Estonia kaubamärgiga edasi minna. Kummastav ja arusaamatu. Tegelikult oligi silmapaistvalt selge ja inspireeriva visiooniga vaid Rasmus Rask, kes ise usub ja suudab ka läbipaistvalt selgitada Organic Estonia idee tugevust. Juhtumisi jagan ma ka ise tema arvamust väga tugevalt ja leian samuti, et see on ju lihtsalt väga loogiline. Jah muidugi, reaalsusesse tagasi tulles on selle idee realiseerumiseks vaja põlvkondadevahetust või kahte. Teen rämeda stiilivea ja tsiteerin iseenda blogi 23.07.15 :
"Toetan igati ka Organic Estonia ideed. Otsime pidevalt innovatsiooni ja arengut kõikvõimalikes valdkondades, kuid põllumajanduses on see ju ilmselge - mahetootmine loob töökohti, suurema lisandväärtuse, puhta keskkonna ja parema tuleviku meile kõigile!"
Mis puudutab maailma nälgimise argumenti tavatootmise pooldajate poolt, siis antud teema raames ei ole see minu arvates asjakohane, kui juttu on Eesti toidu ekspordist, selle brändist ja suuremast lisandväärtustest. Niikuinii sööme hispaania kurki ja poola kartulit, Organic Estonia idee ei ole panna kõiki eestlasi sööma Eestis toodetud toitu, mida me niikuinii ei tee, vaid saama toodangu eest võimalikult suurt tulu ja luua jätkusuutlikum ning elurikkam keskkond Eesti inimestele!
Sirje Potisepa ja Rasmus Raski vahel tekkinud teravat diskussiooni oli põnev jälgida, kuid pettumust valmistas, et Potisepp ise mingit sama kaliibriga alternatiivi Organic Estonia ideele ei pakkunud ja keskendus peamiselt mahetootmise mahategemisele.
Seoses selle emotsiooniga eilsest sirvisin natuke alati teemakohast internetti, et taaskord oma veendumustele kinnitust või ümberlükkamist leida. Loomulikult võib leida argumente igasuguste vastandlike ideede toetuseks ja lihtne mesinik, nagu ma ise, ei saa kindlasti väga spetsiifilisest informatsioonist liigse põhjalikkusega aru vaid selleks läheb vaja kolmanda osapoole kommentaari erinevate uuringute usaldusväärsuse ja sisu tõlgendamiseks. Leidsin eriliselt nauditava ja teemakohase postituse, mida soovin ka teiega jagada:
The biggest reason to go organic
Eks arvamusi on igasuguseid, aga nauditav, kui keegi on väga põhjaliku töö ära teinud ja oma selgelt väljendatud seisukohad väga tõsiseltvõetavate allikatega argumenteerinud!
Neile, kes inglise keelt väga ei habla, teen kiire tõlke, kuid soovitan siiski tungivalt ka allikatega tutvuda, sest nagu ma juba sissejuhatuses rõhutasin, minu teksti nimetatakse tänapäeval kokkuvõtlikult lihtsalt mahepropagandaks.
Tõlge:
Suurim põhjus mahetootmiseks:
Enamus inimesed ei saa aru kui probleemsed on sünteetilised pestitsiidid mitte ainult keskkonnale ja farmitöölistele, vaid tervele ühiskonnale. Kas teadsite, et üks populaarsemaid pestitsiidi-perekondasid, organofosfaadid, mis on kasutuses tavapõllumajanduses, on laialdaselt seostatud tõsiste närvimürgistusprobleemidega lastel? Nagu need uuringud näitavad, neid pestitsiidide, mida leitakse tavalistel lastel, kes ei kuulu pestitsiididega kokkupuutujate riskirühma, seostatakse madalama IQ ja vähenenud kognitiivse võimekusega.
Võtke paar minutid tagajärgede üle mõtisklemiseks - toit mida sööme võib meid sõna otseses mõttes lollimaks teha. Jah!, toit on peamine pestitsiidi-allikas hoolimata tööstuse väidetest: http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/18414640. Kõige olulisem ensüüm, mis vastutab pestitsiidide lagundamise eest inimkehas on paraoxanase. Inimesed, kellel on selle ensüümi aktiivsus kõrge, suudavad pestitsiidid kiiresti lagundada. Aga arvake, millisel grupil on teadlased hakanud leidma märkimisväärselt madalamat paraoxanase aktiivsust? Autistidel: http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16297937
Kahjuks USA keskkonnakaitseagentuuris EPA võidavad poliitikud:
Tuleb aeg, mil ühiskond vaatab häbiga tagasi ajale kui kasutati sünteetilisi pestitsiide. Ärge arvake, et enne seda aega ei tee keemiatööstuse ahnus ja nende toodete kasutajate tunnetuslik ebakõla kahju, mis on mõõtmatu ja pöördumatu. Harige ennast ja tehke kõik mis võimalik, et kaitsta oma perekonda ning levitage sõna.
Tõlke lõpp
