Äärmiselt huvitav, mitte...

Keeruline on seedida, et väljavaatest väga heale meeaastale juuni alguses on saanud väljavaade üsna nigelale meeaastale kuu aega hiljem. Juuni alguses näis tulevat sellest viimase viie aasta parim meeaasta, kuid nüüd on oht langeda mudaliigasse. Üle eesti on viimase kuu kaaluiive olnud 0-15 kg, aga selle vahemiku ülemine ots on pigem lokaalne erisus ja meeldiv erand. Taimed lähevad õitsemisega ikka edasi ja kui ilm kiirelt paranema ei hakka, siis enam erilist lisa loota ei saa. Minust palju targemad mesinikud (M. Mardla) annavad veel kahe järgneva nädala peale lootust, enne kui tuluke tunneli lõpus lõplikult kustub ja hindavad saagiperspektiivi kesiseks. Paganama stressirohkeks on kujunenud see juuni kuu jälle, aga hetkel on lausa masendav. Tavaliselt ikka juuli päästab sellest seisust ära, aga hetkel ei anna isegi kõige positiivsemad prognoosid põhjust optimismiks.
Nõme külg asja juures on ka see, et nagu polegi midagi tarka teha. Kalendrisse vaadates peaks justkui kiire olema, aga kui nektarit ei tule ja pered ei arene, siis meil on küll hetkel pigem tegevusetus kui aasta kiireim aeg. Mesinikud helistavad palju üksteisele, peamiselt infovahetuse ja lohutuse leidmiseks ning tüüpiline kõne algus näeb välja umbes selline:

"No tsau, kuidas on?"
"Mis seal ikka, suht s..tt."

"No sul on suht s.tt, aga mul on täitsa p...sses!"

....
Mitte, et ma tahaks teatud kõneviisi propageerida, aga nii lihtsalt on. Olukord võtab ka viisakamad mesinikud vanduma.

Suur töö on nüüdseks jälle tehtud: korpused välja tassitud, vurritamisele eelnevad ettevalmistused lõpusirgel, tunnustamine iga hetk käes, seinad pestud, vurr pestud, voolikud veetud, uus soojakapp valmis, taara käes....ainult mesi on veel puudu! 

Ei oskagi muud öelda, kui veelkord vanameistrit tsiteertida: "Mesiniku elu on nagu põllumehe elu. Ainult, et veel kergemini võib noateralt ühele või teisele poole kukkuda. Kõik oleneb fortuunast." - M. Mardla

Jõudu ja kannatust!