Reede, 20. veebruar 2015

IRLi vastus

Austatud Mart Kullamaa

Täname Teid küsimuste eest. IRL-i seisukohad mesinduse osas on kokkuvõtlikult järgmised.

Peame vajalikuks, et uus Maaelu Arengukava sisaldaks meedet, millega  toetatakse mesinikke mee tootmisel, töötlemisel (pakendamisel) ja turustamisel. Eesti toidu programmi abil  ja turuarendusmeetme kaudu tuleb toetada kodumaise mee tarbimise suurendamist ja tõsta tarbija teadlikkust mee kasulikkusest.

Tarvis on ka tõsta Veterinaar- ja Toiduameti teadlikkust mesilaste haiguste ja võimalike ohtude kohta ning suurendada võimekust nendele reageerimisel.

PRIA mesilaste register on vajalik välja arendada nii, et sellest oleks kasu praktilise mesinduse korraldamisel.

Vaja on ka tugevdada järelvalvet põllumajandustootjate poolt kasutatavate erinevate kemikaalide kasutamise reeglite täitmise üle. Tekitatud kahju tuleb hüvitada. Rohkem tähelepanu tuleb pöörata ja põllumajanduslike rakendusuuringute programmi kaudu rahastada enam mesilaste haiguste ja suure suremuse põhjuste väljaselgitamisele. Selleks on vajalik soodustada rahvusvahelist koostööd teadlaste ja tootjate vahel.

Tuleb säilitada ja edasi arendada mesinike kutseõpet ja täienduskoolituse võimalusi Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis.

Lugupidamisega,
IRL

Kolmapäev, 18. veebruar 2015

SDE vastused

Tere,

Tänan küsimuste eest!
Harrastusmesinikuna on teema mulle küll südamelähedane, aga administratiiv- poliitilise korralduse poolest siiski üsna tundmatu. Seega palusin seisukohta Põllumajandusministeeriumist ja sain sellised vastused:

1. Küsimusele, kui oluliseks peame Eesti puhta keskkonna kuvandile sisu loomist ning selleks ka jõulisemalt mahepõllumajanduse toetamist ja propageerimist saab vastata vaid nii- väga oluliseks! Hetkel on põllumajandusministeeriumis koostamisel biomajanduse strateegia, mille eeesmärk on inimeste heaolu kasvu nimel muuta biomassi tootmine ja kasutamine võimalikult efektiivseks ning keskkonnasäästlikuks ja paralleelselt sellega väärindada olemasolevat maa-ja veeressurssi. Strateegia koostamine näitab selgelt, et mahepõllumajanduse toetamine on tulevikus perspektiivikas valdkond. 

2. Nagu eelpool mainisin, on põllumajandusministeerium koostamas biomajanduse strateegiat, mille eesmärk ongi arvestada ka sealset tekkivat tulu kõikides aspektides. Eesmärk on koondada biomajandusega seotud valdkondade terviklik ja ressursipõhine analüüs, mis seisneb Eesti konkurentsieeliste väljaarendamisel. Strateegiat koostatakse Keskkonnaministeeriumi, Haridus-ja Teadusministeetriumi, Siseministeeriumi ning Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostöös, mis annab strateegiale nii väljavaated teadusarenduses, töökohtade loomises, maa paremaks ja efektiivsemaks kasutamises, keskkonnasäästlikuses ja paljus muus. 

3. Ministeeriumis ei ole ametikohad valdkonnapõhised, kus mesinduse teemaliste küsimustega (taimekaitse, haigused, kvaliteet, toetused jne) tegeleb üks konkreetne ametnik, mille tõttu ei pea vajalikuks eraldi ametikohtade loomist Põllumajandus-ja Keskkonnaministeeriumi kõrvale. 

Mesinduse kompetentsikeskuse loomine on igati hea mõte, mille rahastamiseks tuleks aga esmajoones ära kasutada maaelu arengukava erinevate meetmete võimalused. Lisaks on põllumajandusministeerium taotlemas järgmise aasta eelarvest lisaraha mesilaspere põhise toetuse maksmiseks, mis on mesinduse ümarlaua poolt ka heakskiidetud. Kindlasti oluline samm meie mesinike jaoks. 


Andke aga lahkesti teda, mis te neist seisukohtadest arvate!

Lugupidamisega,

Indrek Saar

Puhastuslend, mitte.


Käisin täna kahest grupist läbi. Mõtlesin uurida, et kuidas mesilastel läheb ja nii. Vahepeal ju olid soojad ilmad ja hirmus puhastuslend, vähemalt interneti mesinduses. Saarlastel on lumi läinud jne. Meil nii põnev ei ole...
Saime kaalu ka tagasi ja tööle! Nelja kuuga on viis kilo sööta kulunud. See on täitsa normaalne tulemus, 2012 talve samal perioodil kulus 4,7 kg. Praegu on kaalul suht rääbakas pere, aga mõtlesin ta ikka ära kaaluda. Järgmine nädal panen kaalu ehk mõne kobedama alla, siis on huvitavam söödakulu vaadata.

Teisipäev, 17. veebruar 2015

Vabaerakonna seisukohad mesinduse küsimustes

Vabaerakond on otsustanud toetada nendel Riigikogu valimistel täies ulatuses Eestimaa Talupidajate Keskliidu poolt väljatöötatud ettepanekuid maaelu- ja põllumajanduspoliitika muutmiseks. Kandideeringi sellepärast Vabaerakonnas, ja olen Vabaerakonna põllumajandusministri kandidaat, et seda programmi ka ellu viia. Täpsemalt vaadake ka: www.taluliit.ee

Vabaerakonna jaoks on kõige olulisem põllumajanduspoliitiline eesmärk eelisarendada kõikide sektorite ülese meetmena väiketootjaid ja peretalusid. ÜPP otsetoetuste eelarve, ca 1 miljard eurot, on ette nähtud kolme eesmärgi saavutamiseks: konkurentsivõime arendamine, keskkonnakaitse ning tootjate sissetulekute tõstmine ja hajaasustuse tagamine maapiirkondades. Kõikides liikmesriikides on rohestamise ehk keskkonnatoetuste osakaal 30%, kuid suured erinevused on konkurentsivõime ja sissetulekutoetuste osakaalude vahel. Leedus on see vahekord 38-30-32, Soomes 49-30-21, Lätis 54-30-16, Rootsis 55-30-15, aga Eestis vaid 66-30-4. Seetõttu tõstame otsetoetuste eelarve raames 100 mln eurot ümber konkurentsivõime toetustelt väiketootjate, raskustes sektorite ja piirkondade sissetulekutoetusteks. Siia alla kuulub ka aiandus, sh mesindus.

Teiseks kehtestame ühe meetmeteülese investeeringutoetuse limiidi 300 000 eurot tootja kohta, et toetused jõuaksid 300 asemel vähemalt 3000 tootjani.

Teiseks tuleb muuta senist investeeringutoetuste 1 miljardi jagamist. Kuna tänased toetuste määrad on sedavõrd kõrged, pääseb maksimaalses ulatuses investeeringutoetustele ligi vaid 300 tootjat. Meie kehtestame ühe meetmeteülese toetuslimiidi 300 000 eurot iga tootja kohta, millega laieneb maksimaalses ulatuses toetuste saajate ring vähemalt 4 korda. Välistame sh ka mitmekordsete maksimaalses ulatuses toetuste väljapetmise. Avame kõik (st tootmise, töötlemise, turustamise, kollektiivse turunduse, nõustamise jms ) toetusmeetmed  ka mesindussektorile, kuid tegemata otstarbekuse kaalutlustel selleks mesindusele eraldi MAK-i meedet.

Eelistame põllumajandussektori investeeringutoetuste meetmes ühistulist tootmist, töötlemist ja turustamist ning väikekäitlejaid, kes ise toodavad, töötlevad ja turustavad. Siia alla kuuluvad ka mesinikud.

Tühistame põllumajandustoetuste tulumaksustamise, mis puudutab kõiki neid, kes tegutsevad sektoris eraisikutena.

Peame äärmiselt mõistlikuks Eesti riikliku mesindusprogrammi rakendamist ja jätkamist ka peale 2016. aastat. Toetame nendes sõnastatud ja ühiselt kokkulepitud eesmärke, sh ka riiklikku rahastamist.

Vastates EKMÜ spetsiifilistele küsimustele, saame me Teile öelda järgmist:

1) Mesindus on üks neid tootmisharudest, kus on näha, et nõudlus mahetoote järele kaalub selgelt üles tehtavad lisainvesteeringud ja kohati mõnevõrra väiksema saagi. Samuti on mesilaste suremus selgeks indikatsiooniks, et maheviljelus on keskkonnale ohutum ja jätkusuutlik tootmisviis, tagades parema elukeskkonna kõigile Eesti inimestele. Kui oluliseks peate Eesti puhta keskkonna kuvandile sisu loomist, selleks ka jõulisemalt mahepõllumajanduse toetamist ja propageerimist? 

2) Kas toetaksite „Mahe Eesti“ tasuvusanalüüsi läbiviimist, mille eesmärgiks oleks Eesti üle viia mahepõllumajanduspiirkonnaks, arvestades tekkivat tulu kõikidest aspektidest (põllumajandus ja selle suurem tööhõive, mesindus, turism jne)?

3) Kas peate võimalikuks mesindussektori toetamist selle erinevates püüdlustes nii puhtama keskkonna kui ka „Eesti kui mesindusriigi“ osas, selleks võimalusel luues koordineerivad ametikohad nii Põllumajandus- kui ka Keskkonnaministeeriumi juurde ja leides rahalisi vahendeid kompetentsikeskuse rajamise ja koolitusprogrammide tarvis?

Me ei pea hästi mõeldavaks mahemesindust ilma tööstusliku mahepõllumajanduseta. Eesti põllumajanduse mahepõllumajandusele üleminek võib küll olla ilus unistus, kuid arvestades poliitilist reaalsust ja enamus põllumajandustootjate majanduslikke huve, samas siia kõrvale ka tarbija käitumist, ostujõudu ja rahvusvahelist turukonkurentsi, ei loe ma sellist eesmärgipüstitust riikliku sunni läbi reaalseks. Need, kes seda lubavad, ei suuda paraku vastutada oma sõnade eest. Need poliitikud peaksid siis esmajoones sulgema meie kaubanduse odavale tööstuslikule import põllumajandussaadustele.

Hakkame aga lähenema mesindussektori eesmärkidele teiselt poolt. Esiteks seisab Vabaerakond, erinevalt sotsidest ja IRL-ist, vastu geneetiliselt muundatud organismide ja kloonitud loomade lubamisele tööstuslikuks tootmiseks ja tarbimiseks Eestis.  

Teiseks muudame me tänast toetuspoliitika filosoofiat. IRL ja sotsid on jõustanud toetuspoliitika, mis sarnaneb meie vanemahüvitisele: rikaste laps on väärt 2549 eurot ja vaeste laps on väärt 390 eurot kuus. Selle nähtuse nimi on plutokraatlik eugeenika. Me viime aga sisse toetuspoliitika, mille toime on sarnane täna Eestis kehtivale tulumaksumiinimumile palgatuludele. Laiendame seda ka mahetoetustele. Sellest võidavad ka mesinikud.

Kolmandaks peame me mõistlikuks mahetoootmisele üleminekut vabatahtlikult, kuid toetuste kaasabil. Kui mahetootmine suureneb, tuleb suurendada ka mahetoetusi intensiivse tootmise arvelt. Peame seda kõige tõhusamaks meetmeks mahetootmise ja intensiivse põllumajandustootmise uute osakaalude leidmisel. 

Mesinduse kõige suuremaks probleemiks peame me hetkel intensiivse põllukeemia kasutamise tõttu suurt mesilasperede suremust. Kuidas siis selle vastu võidelda? Peame oluliseks ennekõike järgmiste riiklike preventiivsete meetmete rakendamist:

-          Peame otsima koos võimalusi PRIA mesilasperede registri mõjusamaks rakendamiseks;
-          Toetame taimekaitsevahendite mõjude analüüse ja uuringuid Eesti mesindussektorile;
-          Kaalume kolme mesilastele ja teistele tolmeldajatele ohtliku neonikotinoidse insektitsiidi (klotianidiin, imidaklopriid ja tiametoksaam) kasutamise keelustamist Eestis kõigil kultuuridel, mis on mesilastele atraktiivsed;
-          Peame vajalikuks veterinaararstide mesindusalast väljakoolitamist riigi finantseerimisel nii Olustvere TMK-s, kui ka süvaõppes välisriikide õppeasutustes;
-          Peame vajalikuks Veterinaar-ja Toiduameti süsteemi siseselt töötada välja loomatauditõrje programmid ohtlike mesilashaiguste (parasiitide) jaoks;
-          Püüame parandada Veterinaar- ja Toiduameti ning Ravimiametiga koostöös mesilasravimite kättesaadavust;
-          Kehtestame rangemad sanktsioonid taimekaitsetöödel eksinud ettevõtete suhtes ja kaalume mesindushuvidega arvestamise nõuete (hea tava) sisseviimist otsetoetustele kvalifitseerumise eeltingimustesse.

Näeme probleemina veel sedagi, et imporditud mett turustatakse Eesti kaubandussüsteemis sageli Eesti päritolu meena. Siingi peame vajalikuks Veterinaar- ja Toiduameti seireprogrammide tõhustamist ja täiendavat rahastamist, kuid koos sellega ka tarbijaid eksitavate maaletoojate ja kaubandusettevõtete täiendavat sanktsioneerimist. Kaalumist vääriv idee on otsida ka uusi võimalusi kohaliku mee tarbimise suurendamiseks Eesti koolides.

„Mahe Eesti“ tasuvusanalüüs, kui selline, peaks aga olema edasiste põllumajandussektori konkurentsivõime uuringute üks lahutamatu osa, et hinnata kas või nende poliitikate maksumust tootjatele, tarbijatele ja ka maksumaksjatele. Usun, et selline info on juba ka täna nii põllumajandusministeeriumis, kui ka Euroopa Komisjonis olemas.

Seega, Vabaerakonnas on olemas sisuline kompetents ja tahe tegeleda mesinduse küsimustega. Oleme seega avatud konstruktiivseks koostööks mesinikega mistahes teemal.

Kaul Nurm

Kolm küsimust

Lgp. .... (erakonna esindaja),

Kuna valimiste-eelne aeg on traditsiooniliselt kodanikega suhtlemise ja eesmärkide seadmise aeg, siis võtab ka siinkõneleja vabaduse pöörduda Teie poole ühe elanikkonna grupi nimel, leidmaks mõistmist ja võimalikku kokkulepet järgmiseks neljaks aastaks.

Sektori lühitutvustus: Eestis on umbes 6000-7000 mesinikku, kes on pigem kirglikud puhta keskkonna ja mesilaste suhtes. Samas on mesindus ka tootmisharu, mis lisaks otsesele toodangule ca 10 miljoni euro väärtuses (mesi, mesilasvaha, õietolm, suir, taruvaik, mesilaspered, mesilasemad jne), annab kaudset tulu läbi tolmendamise keskkonnale hinnanguliselt 10 korda rohkem. Samas peab tunnistama, et täna on Eesti mesindus madalseisus. Meil võiks olla kaks korda rohkem mesilasperesid ja kolm korda rohkem toodangut. Lisaks on meil palju täielikult tähelepanuta jäänud teenussuundasid nagu apiteraapia või apiturism. Samuti jääb mõne traditsioonilise mesinduse kõrvalsaaduse tootmine seadusandluse taha. Tegevusi ja mõtteid, mida oleks vaja teostada, on palju. Kahjuks napib meie sektoris, hoolimata suurest harrastusmesinike hulgast, nii inimressurssi kui ka kapitali. Võimalikest tegevustest olgu mainitud vaid kompetentsikeskuse rajamine, teaduse rahastamine, koolimesilate programm ja sellega kaasnev keskkonnaõpetus. Hetkel pole meil meega tagatud ka isevarustatuse taset.

Mul on Teile kolm küsimust, millele vastuseks ootan erakonna seisukoht. Vastused adresseerin Teie loal kõikvõimalike kanalite kaudu mesinduse huvigruppideni, et neil oleks 1. märtsil lihtsam oma valikut langetada:

   1) Mesindus on üks neid tootmisharudest, kus on näha, et nõudlus mahetoote järele kaalub selgelt üles tehtavad lisainvesteeringud ja kohati mõnevõrra väiksema saagi. Samuti on mesilaste suremus selgeks indikatsiooniks, et maheviljelus on keskkonnale ohutum ja jätkusuutlik tootmisviis, tagades parema elukeskkonna kõigile Eesti inimestele.
Kui oluliseks peate Eesti puhta keskkonna kuvandile sisu loomist, selleks ka jõulisemalt mahepõllumajanduse toetamist ja propageerimist?

2) Kas toetaksite „Mahe Eesti“ tasuvusanalüüsi läbiviimist, mille eesmärgiks oleks Eesti üle viia mahepõllumajanduspiirkonnaks, arvestades tekkivat tulu kõikidest aspektidest (põllu-majandus ja selle suurem tööhõive, mesindus, turism jne)?

3) Kas peate võimalikuks mesindussektori toetamist selle erinevates püüdlustes nii puhtama keskkonna kui ka „Eesti kui mesindusriigi“ osas, selleks võimalusel luues koordineerivad ametikohad nii Põllumajandus- kui ka Keskkonnaministeeriumi juurde ja leides rahalisi vahendeid kompetentsikeskuse rajamise ja koolitusprogrammide tarvis?

Mesindus on tüüpiliselt pere-ettevõtmine, mis annab tööd maapiirkonnas. Lisaks rohelisema ja keskkonnasõbralikuma riigimudeli suunas liikumisele kaalub võimalik lisanduv maksutulu üles tehtud pingutused, rääkimata loodud töökohtadest.

Lugupidamisega,
Mart Kullamaa
Eesti Kutseliste Mesinike Ühing
Juhatuse liige
Tel. ...

...

Laupäev, 14. veebruar 2015

Vabariiklik mesinduse infopäev Paides

Peab tunnistama, et mõningase kergendustundega vaatan, kuidas täna on blogi lugemisloendur eriti vaevaliselt tiksunud. Kergendus, sest nüüd mul on vähemalt mingit aimu, kes siin need lugejad üldse on. Oh üllatust, ei olegi vist presidendi kantselei täies koosseisus. Peamiselt ikka mesinikud.  Paljud teist olid ilmselt täna infopäeval ja seetõttu netis ei passinud.
Aga mis mul teabepäevast silma ja kõrva jäi.
Ettekannetest:

Reet Karise rahvusvaheliste pestitsiidiuuringute kokkuvõte oli küll väga põhjalik ja informatiivne, kuid paratamatult tekib küsimus, et miks seda juttu mesinikele on vaja rääkida. Konstateering, et agrokeemiast tulenev mõju ja keskkonnareostus on mesilastele väga suur, ei ole meile ju mingi uudis. Lihtsalt tujurikkuv. Publikust tuli ka tabav küsimus, et kas seda juttu põllumeestele ka räägitakse?Vastus oli eitav, et ei ole veel kutsutud. Minu lohutuseks oli aga publikus ka taimekaitseameti direktor hr. Raukas. Loodetavasti siis tema kaudu mingi mõju edasi kandub. Lootma ikka peab. Kusjuures ehkki taimekaitseamet on mesinikega koostöös kohati tõrges olnud, siis võlgnen hr. Raukasele tänu, suvise intsidendi lahendamise eest, kui ta inspektori vajalikul hetkel operatiivselt kohale saatis. Ehkki mürgitamine leidis lõpuks ka laboris kinnitust, pestitsiidide väärkasutamise tulemusena hukkus ca 30 mesilaspere, siis said mesinikud kompensatsiooni kätte ja mõlema osapoole huvi oli asi nö maha vaikida. Põllumees kardab karistust ning negatiivset tähelepanu ja mesinik kardab halba mainet tootele. Nii tegelikult suures pildis midagi sellest õppida ei ole ja oodata võib vaid järgmiseid sarnaseid intsidente.

Ain Kallise loengu pealkirjaks oli küll "Põllumajandus ja mesindus muutuvas kliimas" kuid peamiselt oli juttu ikka kliimast ja ilmast. Peab ütlema, et üllatuslikult osutus see täna mu lemmikettekandeks. Vahelduseks väga huvitav kuulata natuke muud juttu tõeliselt oma ala profilt. Mesinikel on ju ka üsna tõsine ilma-fetiš, nii et rusikas silmaauku.

Kohvipausid olid ka väga meeleolukad nagu alati....seekord sai lisaks jookidele kringlit, krõpsu ja porgandit. Ma ütleks, et see on küpsistest tõsine edasiminek. Panin tähele, et mesinike seas on tekkimas uus trend- VUNTSID. Ma ei jõudnud komplimente teha, aga olge tervitatud!

Ardi rääkis tehnikast, meest ja mee töötlemisest. Päris kobe ettekanne oli ja masinad on tal ka täitsa kobedad. Kui kellelgi midagi vaja on, siis ma julgen alati Ardit soovitada. Ikkagi kodumaine toode ja ma ütleks, et sama raha eest on asja tavaliselt rohkem. Aga ärge siis järjekordasid umbe ajage, mul on endal ka paar asja vaja tellida enne suve.

Valmar rääkis raamide desinfitseerimisest äädikhappega. Tavaliselt on Valmari ettekanded nauditavad praktilise ja otsekohese lähenemise poolest. Nii ka seekord, kuid peab ütlema, et see raamide desinfitseerimise praktiline vajadus on praegu Eesti mesinduses suhteliselt olematu ja teema ei olnud seetõttu nii otseselt puudutav ega haarav. Eks Valmar harib mind üle kui vaja, aga see on ikkagi konkreetse mesila spetsiifiline vajadus seoses plastikraami ja selle sulatamisega seonduvate probleemidega. Mis puudutab kärjekoi tõrjumisse, siis lihtsam meetod on ikkagi raamid peale vurritamist maha jahutada ja talvel külmas laos hoida.

Enne teabepäeva algust pidasime kiire Koostöökogu koosoleku. Vahetasime infot ja võtsime liikmeks Eesti Mee Ühistu. Rõõmsaks teeb, et tekib uusi aktiivseid tegelasi, kes loodetavasti aktiivselt panustama hakkavad. Puhas rõõm, asi edeneb! Olulisi teemasid on ju niivõrd palju, et isegi kümnest inimesest jääb väheks. Ei hakka siin erinevate organisatsioonide mudeleid omavahel pikemalt võrdlema, aga üks on efektiivne ja jätkusuutlik, teine ei ole.

Ei saa ümber sellest, et kuluaarides on palju juttu kevadistest valimistest, EMLi omadest. On neid, kes ootavad teatud muutust ja teised ei usu sellesse kohe mitte. Tundub, et EMLi juhatus on ka mingil määral lõhestunud, lisaks varasematele jõujoontele. Kui ma nüüd enda ideaali peaks välja käima, sest see on teatud mõttes ikka väga oluline küsimus, siis oleks see kombinatsioon kahest. Uus avatud mudel säilitades vanad teadmised ja kogemused, aga kuivõrd see võimalik on, eks seda peavad juba asjaosalised otsustama. Öeldakse, et inimesed ei muutu, aga igast jama öeldakse. Kui Aleksander saaks nö konsulteeriva aupresidendi koha, lastes värsked näod tüüri juurde, et uusi tuuli tuua, siis see võiks kõigile vastuvõetav ja suhteliselt progressiivne lahendus olla. Pealegi otsustavad ju selle küsimuse tegelikult EMLi liikmed ja kui Aleksandril pole tahtmist teistega kompromissi otsida, siis midagi ka ei muutu. Sest EMLi liikmete "peaasi, et midagi ei muutu" üksmeel ja toetus pikaaegsele esimehele on ju legendaarne ja selle pealt saaks juhatuses kolm-neli kohta ikka kätte. Huvitav oleks näha, kes kandideerivad üldse, aga viimasel ajal väga avalikult infot ei liigu. Igaljuhul soovin EMLile taaskord siiralt parimat!
Kui nüüd ikkagi panuseid panna, siis mingi muutus tuleb arvatavasti. See supp (teemade ring, mis vajab adekvaatset lähenemist) on lihtsalt juba liiga suur, et seda üksi helpida. Ei saa öelda, et ka EKMÜs liikmete aktiivsus üleliia suur oleks, aga kolme-nelja organisatsiooni peale saab niipalju energiat kokku, et asjad liikumises hoida. Minupoolne suur tunnustus muidugi Tagole, kes suure osa nii puhtast kui ka mustast tööst ära teeb!

Mis veel...ei olegi vist midagi. Aeg-ajalt on ikka kasulik inimestega kokku saada ja asju arutada, saab värsket lähenemist ja head energiat.
Pildid:



Neljapäev, 12. veebruar 2015

9.02

Käisin 9. veebruaril mesilas ja tegin mõned pildid. Kui nii mõnelgi pool oli 10. veebruaril kas osaline või täielik puhastuslend, siis meie kandis on pool meetrit lund ja see teeb asja kohati keerulisemaks. See on muidugi hea, et mesilased saavad veidi koormat kergendada, sest kui ilmad märtsis jahedad ja ja välja ei saa, siis lõpuks hakkavad neil sooled pitsitama. Kui praegu saavad natuke pealt ära lasta, siis pärast on pinge väiksem. Kergitasin natuke katuseid veendumaks, et kevadel ikka on materjali millega tööle hakata. Lisan näitlikult kolm pilti: Suur kobar, keskmine kobar ja väike kobar. Enamus pered on täitsa kobedad. Kas keskmised või suured või midagi nende vahepealset. Nendega on hästi, pole vaja muretseda ega näppida. Võib olla, et nad hakkasid nüüd soojade ilmadega hauet tegema, aga söödavarusid jätkub kenasti, kontrollin seda märtsis. Kolmandal pildil olev väike kobar on sellises seisus, et seda on juba raske aidata. Põhimõtteliselt ta normaalselt välja ei mängi, kui on võimalus, siis tuleks sellised omavahel ühendada. Mida varem seda parem. Isegi praeguste soojade ilmadega oleks võinud seda teha. Kui jätta ta nii nagu on, siis tõenöoliseid stsenaariume on kaks. 
1) Läheb märtsis välja
2) Nibin-nabin jääb ellu. Oleneb ilmadest. Roojab taru täis, mesinik annab pidevalt lisasööta aga mesilaste hulk on niivõrd väike, et ilma haudmega toetamiseta normaalset arengut ei teki. Põhimõtteliselt on muidugi võimalik see pere eraldiseisvana päästa, aga igatpidi ratsionaalsem on sellised ikkagi ühendada. Haudmega toetamisel ei pruugi olla neil piisavalt mesilasi, et haudmeraami katta ja ebasoodsate ilmadega tekib veel haudme jahtumise risk.
Ehkki esimene puhastuslend on Eestis osaliselt toimunud, siis keerulisem ja kõige raskem periood on veel ees. Kui meie mesilas on praegu talvekadude protsent 1-2 (peamiselt nugiste tõttu), siis selle üle ei maksa veel üleliia rõõmustada. Tibusid loeme kevadel.


 

Pühapäev, 1. veebruar 2015

Vanad uudised


"Hr. President, kas Te olete mõelnud hakata mesilasi pidama?"
"Ei, miks?"
"No aga, Obamal ju on mesilased!"

Umbes nii kujutasin ma ette oma dialoogi presidendiga, kiluvõileiva ja kohvi kõrval, kui sain teada, et ta esineb ühel konverentsil avasõnaga, millest hiljuti pidin osa võtma. Loomulikult pidin selle eriti kavalalt välja mängima, et üldse võimalus saada, aga olin selleks valmis. Arvestasin ka eriti ebatõenäolise stsenaariumiga, et ta ei söö kiluvõileibasid. Kahjuks tuli presidendil ilmselt midagi olulisemat vahele, või siis mitte, ja avasõnad lausus hoopis Ivari Padar. Taaskord purunesid kõik lootused. Padar rääkis ka kenasti, aga plaan oli ju hoopis midagi muud!


Ilves on tubli president, ausalt, ma olen täitsa rahul. Räägib mõistetavalt ja arusaadavalt suurest pildist ning üritab kogu kremplit (Eestit) suunata ikka parema homse suunas. Üritan jälgida kõiki ta kõnesid ja sõnavõtte, kuid päris andunud fänn ka ei ole. Võtan rahulikult. Tundub täitsa usutav, et ta oma pisut üleoleva koore all südamest hoolib. Ma hoolin ka, igast asjadest. Muuhulgas keskkonnast ja mesilastest. Kahju ainult, et laiemas pildis on need justkui ebaolulised teemad. Nojah, keskkond ei ole ebaoluline, kui meil on selleks terve ministeerium ja kõik saavad ju aru, et meil on ainult üks planeet ja üks Eesti. Siiski tundub, et igapäevamurede kõrval, näiteks kas majandusprognoos muutub 0,1 protsendi võrra rohkem või vähem, on mesilased enamikele ebaolulised. Ja keskmisest keskkonnateadlikum inimene ka vist pidevalt ei rõõmusta suure pildi üle. Lugesin just ühte vana uuringut meetarbimise kohta. Peamine põhjus miks inimesed mett ei tarbi on see, et nad lihtsalt unustavad! Mõistetav, et on lihtne unustada igasuguseid asju. Olulisi ja vähemolulisi. Saan aru ka sellest, et see on mesinike viga kui nad ei ole enda arvates olulist teemat vastavalt kommunikeerinud. Niisiis üritan käsolevaga vähemalt enda tagasihoidliku osa ära teha.

Muidugi on üsna ambitsioonikas mitte olla riigina kehvem kui USA, aga panen ette, et ka Kadrioru lossi aias võiksid mesilased olla. Olen seal kunagi kaitseväeteenistuskohustusi täites päris palju aega veetnud ja tean, et nad mahuvad sinna kenasti ära. Omalt poolt pakun mesinduse kiirkursuse (teen korraliku sooduka) ja vajadusel hoian silma peal. Annan endale aru, et ametisoleval presidendil ei ole uute hobide jaoks just liiga palju aega. Selle jaoks on muidugi üks hea retsept - hakata mesinikuks! Väike nali, aga hooajati tõsi. Teinekord räägin pikemalt.

Tegelt oleks vist päris tuus järgmine kord Obamale oma mett viia? Tal pidavat endal ka selline komme olema. Leian, et see oleks ülisuur tegu parema, keskkonnasõbralikuma Eesti suunas!

    Pildi allikas

PS! Hoolimata vormist ja mitteametlikust stiilist on see tekst mõeldud ikkagi tõsiselt võtmiseks. Isegi kui seda ei loe keegi, kes saaks Kadriorgu mesilased sebida ja sellega meie rahvuslikku keskkonnateadlikkust edendada.