Mahemesilaspere toetuse väljamaksmise kord

Võtsin täna pooltunnikese ja tegin midagi, mis ammu kripeldanud. Ise olen rahul.

Lugupeetud hr. Lemetti,

Kirjutan Teile ühest spetsiifilisest kuid teravast ja absurdsest probleemist. Loodan, et teie majas on keegi, kes saab sellele pilgu peale visata ja olukorrale leitakse mõistlik lahendus, kasvõi Läti Vabariigi näitel.

Nimelt on mahemesilaspere toetuse väljamaksmise aluseks küll kõrgeim hektaripõhine ühikmäär, kuid sellest hoolimata olen olnud sunnitud 400 mahemesilaspere jaoks rentima ca 40 hektarit püsirohumaad ja tegema seal mesilastele heina, mida nad sugugi ei vaja. Lisaks halduskoormusele pean tegelema veel alaga, milleks mul puudub igasugune kompetents ja sisuline vajadus. Üks asi on maa rentimise komplitseeritud temaatika, aga põllumajandustehnika puudusel on mesinik sisuliselt põllumeeste meelevallas, kes kord saavad niitma tulla ja siis jälle ei saa ka. Saan aru, et see võib olla vaid ühe kildkonna spetsiifiline probleem, mille tõttu ei hakata põllumajandustoetuste väljamaksmise korda muutma, aga see läheb minu hinnangul otseselt vastuollu MAK-i põhieesmärgiga hoida põllumajandusmaad aktiivses kasutuses.

See sama mure puudutab järjest rohkemaid mahemesinikke ja julgen arvata, et just selliste iseäralike keerukuste tõttu jääb nii mõnelgi mesinikul "mahesamm" astumata. Saan positiivse eeskujuna tuua Läti Vabariigi, kus mahemesilasperede toetuse väljamaksmise aluseks on samuti põllumajandusmaa, kuid mesinikele on tehtud erisus, mille alusel piisab 1 hektari olemasolust ükspuha kui suure mesilasperede arvu tarvis.

Tervitades ja Teie mõistvale suhtumisele lootma jäädes,
Mart Kullamaa
Eesti Kutseliste Mesinike Ühing
tel. ...

Sain ka kiirelt tagasisidet.

Tere!

Võtame küsimuse arutada ja anname teada, mis seisukohale jõudsime.

Tervitustega

Illar Lemetti

8.03.2016 vol 2

Märtsis käisid mesinike esindajad riigikogu keskkonnakomisjoni istungil. Mäletan, et saime Tagoga napilt komisjoni istungi lõpuni olla kui läksime Toompealt lennujaama, et Malmösse EPBA aastakoosolekule jõuda. Uhke värk. Igaljuhul küsiti mult täna tolle päeva esimese poole protokolli. Huvitav, et keegi varem pole seda küsinud! ja ma olen üllatunud, et see mul üldse leida õnnestus. Nimelt said EML, EKMÜ ja EMÜ enne Riigikogu Keskkonnakomisjoni istungit kokku, et jutupunktides kokku leppida ja millegipärast sattusin mina protokollijaks. Tavaliselt ma väldin seda positsiooni, aga siis oli see kuidagi loomulik, kuna MP aruteludest oli õhk paks ja ma vähemalt omastarust tundsin vastutust (olen mõlema organisatsiooni juhtiumises varasemalt tegev olnud) lepitust ja ühisosa leida.

Igaljuhul täna on juba päris huvitav lugeda nii seda protokolli kui hiljem jooksvalt samasse faili lisatud memo koos vabalt tõlgendatud tähelepanekutega. Ega ma ei taha kiidelda oma olematu protokollimise täpsusega, aga lõpuks need punktid, mis kirja said on üsna konkreetsed ikkagi. Protokoll ja memo 8.03.2016 muutmata kujul:

Tago: EKMÜ seisukoht on teada.

Aleks: Ministri määrusest peaks minema üldise õistaimede pritsimise keeld seadusesse.

Tingimuste täpsustamine /juhendid/.

Taimekaitseseadus p 64, taimekaitsevahendi registreerimisel teha kontrollkatseid.

Tago: Taimekaitseseaduse alusel tulevad rakendussätted.

Rahalise katte tagamine

Aleks: Ekspertide kaasamine katstesse

Juhendite ühene arusaadavus ja põhjendatud kriteeriumite valik. Formaalse juhendite kinnitamise lõpetamine.

       1.       Õitsvate taimede pritsimise keeld seadusesse

       2.       Juhendite üldine korrastamine – probleemsete situatsioonide lahendamine.

       3.       Katsete teostamine TKV turule tulekul

       4.       Glüfosaadi kasutamise piiramine TKV tunnistuse alusel, üle aasta?

       5.       Maanteedel, raudteedel glüfosaadi kasutamine.  

       6.       Digitaalsed põlluraamatud

       7.       Riigi vastutuse võtmine probleemsete juhtumite korral

       8.       Rikkujate vastutuselevõtmine – kahjude korvamine, fondi loomine, PRIA toetuste ära võtmine. Kohustuslik vastutuskindlustus põllumeestele.  Keskkonnakahjude hüvitamine?

       9.       Mesinike ja põllumajandustootjate omavaheline teavitamine.

      10.   Rakendusuuringud tkv mõjust.

Komisjon:

Komisjonist on puudu Raidma ja Boroditš

Kilgi sissejuhatus läheb liiga pikaks, Vakra surfab telefonis. Kilgil on üsna põhjalik ettekanne, aga kahjuks on Inimeste keskendumisvõime piiratud ja ma pole kindel, kas lähenemine on õige.

Sõnavõttude pikkused Kilk (Ilusti räägib, aga inimesed vist ei kuula) 14.08 – 14.38

Reet Karis – Pestitsiidid ja keskkond  /mõned lasid leongu ajal juba silma looja/ 14.39 – 14.48

Kevvai, TKSeadus jõuab riigikokku Sügiseks.

Rein Ratas – sõnavõtt on päris rohelise tooniga.

Aeg on nii piiratud, et isegi komisjoni liikmed ei jõua sõna võtta.

Huvitav, et asekantsler Kevvai tundub päris keerulisel olukorras Riigikogu (ülemuse) ees.

Üldine RK Keskkonnakomosjoni meelestatus tundub olevat

Põlluraamatu registreerimine tuleb veeseadusest – 10 päeva.

Mem ajab KeMini kaela.

Mark Soosaar – Valimisliit „mesilased“ 1996  a. pärnus võitis.

Vakra on päris konkreetne tüüp, kutsub Mem asekantslerit korrale.

Probleemsed teemad, põlluraamat