Lestad

Põhimõtteliselt olen ma orgaanilise ja integreeritud lestatõrjemeetodite pooldaja ning pigem ei soovita kellelgi ka nende kasutamisega liiale minna, sest isegi oblik- ja sipelghape omavad ka mesilastele tugevat mõju, aga ometi on varroatoos mesilaste suremuse peamine põhjustaja. Seda enam üritan pidevalt lestasuse taseme suhtes väga tähelepanelik olla. Ja ehkki kogu kevade ja varasuve jooksul olen seni vaid ühte lesta näinud, siis nüüd õnnestus koguni kaks ühe pildi peale saada. Hea näide sellest kuidas lestade populatsioon on mesilaste omaga sarnaselt eksponentsiaalse kasvuga. Kui soovite oma mesilasperesid hea tervise juures hoida, siis püüdke lestasuse suhes pidevalt  tähelepanelik olla ja võtke õigel ajal tarvilikud meetodid kasutusele!

PS! Tarvilike meetodite all ei pea ma silmas ilmtingimata sünteetilisi preparaate - täiesti toimiv raviskeem on näiteks lesehaudme lõikamine ja oblikhape!

Jep

Normz

Täna oli täitsa kena päev mitmes mõttes. Sooja oli piisavalt ja korjet ka vastavalt. Pered võtavad juba sellist ilmet, et muretsemise asemel on vaja kaste vedada ja laiendada. Me küll otseselt ei laienda vaid teeme ikka iduperesid ja nö ühtlustame ning nõrgestame põhiperesid.

Kaalupere +1,9 kg täna on ka meeldiv üllatus. Lootsin, et tuleb kilo täis, aga ennäe imet.

Samuti oli meeldiv üllatus kui täna helistas keegi härrasmees OÜ Vao Agro`st ning uuris mesilaste lendluse kohta, et millal oleks sobiv aeg rapsil taimekaitsetöid teha. See on esimest korda viie aasta jooksul kui olen PRIA kaardil mesilaid registreerinud! Kusjuures registri üks põhilisi eesmärke ju peaks olema just taimekaitsetööde ohutum korraldamine. Igaljuhul kiitus Vao Agrole! Härra oli ise ka põllu ääres ja jälgis putukate lendlust ning raporteeris mulle, millised taimed põlluäärsel maaribal parasjagu õitsevad.

Talirapsiga on meie kandis ikka veel kahetised lood, osa on juba täies õies, enamus põllud on nii ja naa ning mõned on ainult aimatavalt kollased.

Ilus grupikoht:

7. min dokk

Karud

Viisime idupered metsa. Tunnen karude vastu suuremat huvi kui kunagi varem. Päris huvitavad elukad. Muide, karud on väga territoriaalsed loomad. Kui mesila naabruses elab karu, kes ei rüüsta mesilasperesid, siis on see väga hea. Kui sellega midagi juhtuma peaks, siis võib asemele tulla loom, kes nii viisakalt ei käitu. 

Kolm mesinikku pildistavad kuidas neljas silda parandab!

Karud:

PS! Vahepeal on kaks päris normaalset korjepäeva olnud. Andis mesilastele väga vajalikku lisa toidulauale:

Veganid ja mesi

Kohtusin täna Eesti Rohelise Liikumise juhatusega taimetoidurestoranis "Inspiratsioon". Muidu oli kõik tore, aga kui tee kõrvale mett palusin, siis öeldi, et nad üritavad ikka mainet kõrgel hoida ja mesi veganlusega kokku ei käi. See tuletas mulle meelde, et veganid on varem ka mee kohta küsinud, et kui kosher see mee tootmine mesilaste suhtes on? Ega ma täpselt ei tea ja ei hakka järgi uurima ka, aga veganitel on vist põhimõte, et loomi mitte ära kasutada ja teatud mõttes on mee tootmine nagu mesilaste ära kasutamine või?

Tahaksin aga välja tuua, et keskkonnast ja erinevatest mesilashaigustest tulenevalt elavad mesinik ja mesilane omamoodi sümbioosis. Looduses omaette meemesilane (apis mellifera) enam ellu ei jääks ja mesilasperesid on täpselt nii palju, kui mesinikud neid peavad. Samas on see jälle seotud taimse toidu tootmisega, et kui ei ole meemesilast, siis on taimset toitu palju vähem ja olulisel määral oleks see vähem mitmekesine. Niiet...kahe otsaga asi, aga soovitan veganitel ikka mett ka süüa! See ei pruugigi nii väga teie põhimõtete vastu olla, kui natuke sügavamalt järgi mõelda just selle sümbioosi aspekti ja putuktolmeldajate rolli üle ökosüsteemis!

Söödavaru

Enam ei ole naljakas. Pered ei ole küll väga suureks arenenud, aga ajapikku haudme hulk ja pere suurus kasvab ning sellega kaasnevalt ka söödakulu ja selle vajadus. Soovitan mesinikel söödavaru suhtes tähelepanelik olla, need pered kes talvesöödaga just kõige ratsionaalsemalt pole ringi käinud võivad abi vajada. Ilmateatest ei oska ikka veel korjet välja lugeda.Olge ettevaatlikud!

Lisan veel võrdluseks 2014 hooaja tarukaalu graafiku ja juhin tähelepanu mai kuule. Tabelist vaatan, et eelmine aasta oli kõige madalam punkt 17 mai, mis on homme. Eelmisel aastal aga oli alates 17ndast 10 päeva järjest üle 20 kraadi sooja, mis pani pered kenasti arenema ja likvideeris mured söödavaruga.

PS! Täna oli ilm isegi enamvähem soliidne võrreldes lähiminevikuga, aga korje on hetkel üle Eesti kehv. Suuremad pered tarbivad ise rohkem ja neile on see olukord veel omamoodi riskantsem (andmed on MP vaatlusmesilatest):

beeta: +/- 0.0 kg

gamma: -0,07 kg

delta: -0,43 kg

epsilon: -0,17 kg

tseeta: -0,34 kg

Surmakuulutus

Vaatan ilmateadet ja ei saa aru kas asi on ainult minus või Ele Pedassaar loeks nagu surmakuulutusi. No tõesti masendav on see ilm mesinduse vaatevinklist. Täna tulid vahtral õied alla, mingit nektarit sealt küll ei saanud. Paju tuli ja läks, palju targemaks ei teinud. Harjumaal õitses võilill juba eelmisel nädalal, aga Lääne-Virumaal mitte nii väga. Pered kiduvad ja areng on pea nõrk.... Prognoos lubab, et nädala pärast läheb paremaks, aga seda on juba kaks kuud lubatud.

Selle eest oleme vahepeal abitegevustega jõudsalt edenenud. Raamide pesu, traatimine, kärjetamine, taru aluste kokkukruvimine jne. 

Siim (praktikant 2014 Roheline) käis külas ja ajasime grilli kuumaks.

Viimasel pildil on näide hiirepesast tarus.

PS! Valisin täna aasta ametkonda. Pika puuga teistele tegi ära Keskkonnaamet! Loomulikult on asi minu isiklikus rikutuses, aga nende tegevuse juures ei jää mulle just liiga tihti kahtlust, kas nad tegelevad oluliste asjadega või mitte!

Ruum sai otsa

Enne:

 

Pärast:

Kütuseaktsiisi tõus

Sellel teemal on loomulikult palju erinevaid tahke, aga põhimõtteliselt ma olen nõus Jürgen Ligi arvamusega. Üldse on Ligi viimasel ajal avanud oma keskkonnateadlikku poolt, võib-olla on see osava poliitiku jaoks lihtsalt mugav vabandus, aga eriti vahet ei ole. Eile foorumis päris mitmel korral viitas keskkonnateemadele ja maa "kandevõimele". Huvitav!

Ahjaa, tegelikult tahtsin hoopis sellele artiklile viidada:

Kasvuhoonegaaside tase on miljoni aasta kõrgeim 

Osoon

Kes muidu Osooni ei vaata, siis soovitan soojalt! Tänane osa oli väga nauditav. Margit Kilumetsa intervjuu  Marko Pomerantsiga (uus keskkonnaminister) läheb omamoodi teravaks lõpuks ja Koržetsi kommentaar olukorrale on lihtsalt geniaalne!

Link!

Ja Ökoskoopi kuulake ka! (Samuti oli täna väga huvitav osa niitudest ja nende taastamisest).