Põhimõtteliselt olen ma orgaanilise ja integreeritud lestatõrjemeetodite pooldaja ning pigem ei soovita kellelgi ka nende kasutamisega liiale minna, sest isegi oblik- ja sipelghape omavad ka mesilastele tugevat mõju, aga ometi on varroatoos mesilaste suremuse peamine põhjustaja. Seda enam üritan pidevalt lestasuse taseme suhtes väga tähelepanelik olla. Ja ehkki kogu kevade ja varasuve jooksul olen seni vaid ühte lesta näinud, siis nüüd õnnestus koguni kaks ühe pildi peale saada. Hea näide sellest kuidas lestade populatsioon on mesilaste omaga sarnaselt eksponentsiaalse kasvuga. Kui soovite oma mesilasperesid hea tervise juures hoida, siis püüdke lestasuse suhes pidevalt tähelepanelik olla ja võtke õigel ajal tarvilikud meetodid kasutusele!
PS! Tarvilike meetodite all ei pea ma silmas ilmtingimata sünteetilisi preparaate - täiesti toimiv raviskeem on näiteks lesehaudme lõikamine ja oblikhape!
Kevad-suvisel perioodil lestad on pigem töölis haudmes kui lesehaudmes. Mitmed korrad lesta taga otsitud lesehaudmest kui mitte ühtegi pole siiani leidnud. Juulis jälle on kõik kohad neid täis. Millest see tuleb? Kas kasutada lesehaudmeraami püünisena juulis?
VastaKustutaMa pole väga kindel, kas see vastab tõele, et kevad-suvisel perioodil lest eelistab töölishauet? Või pigem kevadisel perioodil mesilased ei kasvata piisaval hulgal lesehauet, mille sees lest ennast mugavamini tunneb?
VastaKustutaPS! Sellest uurimusest ( http://www.extension.org/pages/65450/varroa-mite-reproductive-biology#.VXCO-_ntmko ) selgub, et kui lesehaue on olemas, siis lestad eelistavad seda üheksa korda enam, kuna lesehaudme pikema kinnishaudme staadiumi tõttu jõuavad rohkemad lestade järeltulijad seal suguküpseks saada.