Mee turg Eestis ja mee müügi suurendamise võimalused

Täna on suurepärane päev taaskord rahast rääkimiseks. Nimelt kui mesindusorganisatsioonid ei saa omavahel kokkuleppele, et kuidas sektorit ikkagi edasi või tagasi viia ja kõigil on väga erinevad arvamused, siis täna avaldas Eesti Konjunktuuriinstituut EKMÜ tellimusel valminud 40 lk. uuringu 

"Mee turg Eestis ja mee müügi suurendamise võimalused"

See annab meile vahelduseks aimu, mis tegelikult toimub ja analüüsimiseks natuke rohkem materjali kui kõhutunne. Jah, peab ütlema, et valim ei ole just muljetavaldav kuid siiski rahuldav. Väidetavast 5469st mesilasperedega majapidamisest vastas küsitlusele 136. Kõige enam vastanuid oli väiketootjate segmendis ja kõige parem esindatus suurtootjatel. 

See seab minu ette küsimuse, et kas suures plaanis ei peaks tegelema rohkem nende mesinike huvide esindamisega kelleni on võimalik jõuda ja kelledest aru saada. Need, kes kommunikeerivad organisastsioonidele oma mured ja vajadused selle asemel, et lahendada nende hüpoteetiliste võsamesinike probleeme aastast aastasse nendega mitte kunagi kontakti saavutades ning tegelikult nende vajadusi teadmata. Sest see võsamesinik on ju hüpotees ja isegi kui ta reaalselt eksisteerib, siis me ei tea mis on tema vajadused.

Teravamad ehk said juba aru, et mu jutt triivib jälle viimase aja mesinduse kuuma teema juurde - MP. Nimelt kui EML sai järgmise programmiperioodi vastutava täitja rolli, siis EKMÜ pidi oma soovide nimekirja kenasti kokkupoole tõmbama. Detailidesse laskumata on aga igasuguse rahajagamise eelduseks mingisugune tervikpilt. Mina olen enamvähem konstantselt üritanud oma pilti teistele maalida sellisena, et kolme aasta perspektiivis oleme võimelised meetootmisega jõudma omavarustatuse tasemeni ning heal juhul isegi pluss-poolele. Selleks on vaja aga ettevaatavalt tegeleda turustamise ja teravnenud konkurentsist tulenevate vajaduste lahendamisega. Kahetsusega pean muidugi tunnistama, et mu eneseväljendusoskus on sedavõrd nüri, et nüüdseks juba kümnete tundide koosolekute ja konsultatsioonide käigus pole ma suutnud teisel pool lauda istuva organisatsiooni esindajaid veenda selles, et see üldse mingi reaalne stsenaarium saaks olla.
Ma üritan seda võimalukult neutraalselt serveerida, aga arvamused lähevad kardinaalselt lahku selles, kas meil on vaja turustamise peale ennetavalt mõleda, selleks eesti mee omadusi põhjalikult uurides ja luua pind ühistute tekkeks. Jah, ma nõustun sellega, et hetkel on alatootmine, aga igasuguse programmi loomise eelduseks ongi ju tulevikku vaatav hoiak ja programmi raames peabki kolm aastat ette mõtlema.
Ja tänane hommik on mulle meeldiv üllatus selles osas, et kõhutunne pole mind petnud ja ma ei ole oma arvamusega üksi.

Mõned väljavõtted küsitluste tulemustest:

See kõik annab põhjuse ja võimaluse veelkord enne lõplikku rahajagamise kinnitamist järgi mõelda, mis on meie tegelik probleem ja kellega või millega me peaksime tegelema! Üpriski märkimisväärne, et kõikide segmentide mesinikud näevad mee pakkumise kasvu.

Lisaks:

Uuringu täispikk versioon