pühapäev, 27. detsember 2015

Talvitumine

Lugesin üle väga pika aja midagi, mis oli minu jaoks tõeliselt huvitav. Nimelt mesilaste talvituse monitoorimine termoanduritega mitme aasta vältel erinevates tarudes ja külmkambris. Lisaks katsetati ka taru soojendamist talvituse kestel kütteelemendiga. 
Selgituseks olgu öeldud, et tarude soojustamiseks mähiti nad 5 cm klaasvilla ja 2,5 cm balsamivilla kihi sisse.
By CHARLES D. OWENS, Agricultural Engineering Research Division, Agricultural Research Service


Kokkuvõtteks on kirjutatud 20 järeldust:
1) Temperatuurilugemitest saab kindlaks teha talvekobarate suuruse, kuju, liikumise ja haudmekasvatuse aktiivsuse.

2) Kobara välissfääri markeerib 6,6 C temperatuurijoon.
3) Kobara tihedus on kõige suurem 12 - 13 C temperatuurijoonel.
4) Temperatuur haudmeraamide vahel on tavaliselt 34-36 C.
5) Kui haue on vaid termopaari ühel poolel, siis temperatuur on 30-36 C, olenevalt haudme faasist.
6) Peredel soojustamata tarudes (kontrollpered) oli kõige tihedam "soojustav kest" ehk kõige väiksem distants 7. ja 16. C temperatuurijoone vahel.
7) Soojustusega tarus on talvekobar vähem kompaktne, mis muudab rohkem suurust kui kobar soojustamata tarus.
8) Kobara 24. C kraadijoone ruum on aktiivse soojatootmise ala, kus on mesilaste tihedus suhteliselt madal.
9) Mõned kobara temperatuuri muutused on seostatud kobara liikumisega toidu suunas või lihtsalt asukoha muutusega.
10) Tarudes, mida köetakse nelja kraadini käitub kobar sarnaselt nagu soojustatud tarudes.
11) Soojustatud tarudes alustavad mesilased haudmetegevusega mõned päevad varem kui soojustamata tarudes, kuid pered soojustamata tarudes jõuavad neile kiiresti järgi, kui saabuvad soojemad ilmad.
12) Mõnedes pealtnäha normaalsetes kobarates mõõdeti kuni 37,8 kraadi C kui välistemperatuur püsis muutumatu ja mõõdukas.
13) Kõrgeim kobaras mõõdetud temperatuur oli 40,6 kraadi C, mis oli väike pere soojustamata tarus, kui välistemperatuur oli kõigest -13 kraadi. Selle pere üldiselt kõrge temperatuur jätkus terve hooaja vältel seletamata põhjustel.
14) Kobara kuju on tavaliselt ellipsikujuline, kuigi ajutiselt ebakorrapäraseid kujusid salvestati tihti.
15) Viis peret pidasid külmkambris vastu äärmiselt madalatele keskmistele temperatuuridele (märgin ära, et -28,8 F on -34 C):
Daysº F.
35-26.8
41-28.8
74-3.3
84(1) -11.5
106-2.4



(1) 2 päeva -45 peal.
16) Temperatuur kobaras varieerub, aga normaalsetes tingimustes ei ole tugevalt korrelatsioonis välistemperatuuriga. Siiski oluline muutus välistempetratuuris päevasel ajal põhjustab märgatava muutuse kobara suuruses ja temperatuuris.
17) Mesilased ei ürita hoida temperatuuri taru osas mida kobar ei kata.
18) Kobar mida hoitakse pikkade perioodide vältel külmutavates tingimustes nõrgeneb. Nõrgestuse määr sõltub suiravarudest, kuid on aeglasem soojustatud tarudes.
19) Haudmekasvatust miinuskraadidega tuleb ette peredes, millel on soojustatud tarud ja piisav suira ja meevaru kobara sees.
20) Normaalsetes talveoludes, kas soojustatud või soojustamata tarus ühtemoodi, peaks suutma mesilaspere edukalt talvituda Madisonis, Wisconsinis (Kontinentaalne kliima, talvised temperatuurid sarnased eestile kuid silma järgi pisut karmimad) . 



neljapäev, 24. detsember 2015

Mesinduskursus edasijõudnutele 2016

http://mesinikud.ee/index.php/tegevus/koolitusope

Nii heal tasemel kursusi korraldatakse Eestis korra aastas, kui sedagi.
Registreerimine on avatud, kuid julgen pakkuda, et õhtuks on grupp komplekteeritud.

Häid Pühi!

esmaspäev, 14. detsember 2015

Quality concerns related to honeys imported to the EU and the competitiveness of apiculture sector in Europe

Täna edastas Euroopa nõukogu liikmesriikide delegatsioonidele meeturgu puudutava pöördumise, mille esialgseks saatjaks olid Ungari, Bulgaaria, Sloveenia, Poola ja Tšehhi delegatsioonid.
Iseenesest on teema õhus olnud juba pikka aega, aga hetkel olen ma küll mõnevõrra optimistlik, et varsti on positiivseid muutusi oodata.
Nendele, kes pikka teksti ei viitsi lugeda, siis teema on ikka importmee ja selle kahtlase kvaliteediga seonduv. Üleskutse Euroopa Komisjonile on tegeleda selle probleemiga üleeuroopaliselt, kasutades selleks kõige uuemaid teaduslikke meetodeid ja vahendeid. Samuti tehakse ettepanek mõnedeks muudatusteks seoses importmee täpsema sildistamisega.

Quality concerns related to honeys imported to the EU and the competitiveness of apiculture sector in Europe

requested by the Hungarian, Bulgarian, Czech, Polish and Slovenian delegations

The European Union is not self-sufficient in honey production; import is needed as well. The honey production of the European Union is approximately 200,000 tonnes annually, barely surpassing the quantity of honey imported to the EU. Data from past years show that there is a steady increase in imports, while production in the European Union stagnates. Imports from certain exporting countries arrive at such a low price which raises questions concerning the quality of the product. The labelling system, which is practically hiding the exact origin of the imported product, does not help to allay the concerns related to quality. If the information on origin provided to consumers is not adequate, customers will mostly base their decisions primarily on price, which eventually can be detrimental to quality aspects.
It is important for honey to be a pure and natural product; it must not contain any added substances. Continuous inspections aimed at strengthening consumer trust have a particular importance for quality. Identifying fraud is a very complex process; one parameter on its own cannot be evaluated, thus the analysis of several tests (organoleptic, analytical and microscopic examination) is needed.
Therefore, we urge the European Commission to take a more active role regarding the usage of state of the art laboratory methods. We believe that a joint action is needed at the European level in order to ensure the necessary financial and technical provisions. The only way we can meet requirements relating to food safety and designation of origin, and guarantee the exclusion of fake products from the internal market is by using the most up-to-date techniques. Besides the improvement of inspection capacities, it is crucial that the databases - through which fraudulent practices can be detected - are expanded and integrated at the European level. The frequency of inspections is to be determined by way of risk analysis, and the number of inspections should be increased in the case of importers and regions showing shortcomings and deficiencies. Furthermore, it is important to spread good practices related to quality, for example the use of trademarks, guarantee seals and specially shaped producers’ honey jars.
15212/15 PM/pm 3
ANNEX DGB 3B EN
It is crucial to pay particular attention to continuous traceability in the interest of the consumers, the European bee population and honey producers. Consumers should receive proper information so that they can buy safe products with known origin. This might also contribute to the boosting of the entire European agriculture. More stringent rules are needed in the EU on the origin labelling of honey and honey products. The country of origin of the imported product should be specifically labelled, as follows:
- ‘blend of honeys originating in EU countries’,
- ‘blend of honeys originating in non-EU countries (naming of the countries)’,
- ‘blend of honeys originating in EU and non-EU countries (naming of the non-EU
country/countries)’.
In the case of honey blends, we think that the mandatory indication of the proportion of the honeys originating from different countries is necessary. It would also be important to lay down that each component originating in a particular country must be in conformity with the requirements in itself. It is a clear expectation that honey blends should be the blend of raw materials, which individually meet the requirements laid down in the honey directive.
Moreover, it is important to note that the above-mentioned problems affect not only the actors of the apiculture sector, but they also have an influence on other sectors, because pollination by an appropriate number of bee colonies is essential for the production of many arable crops, vegetables and fruits. The decline in the number of pollinating bees could also endanger the pollination of natural vegetation as an ecological service. It is not an exaggeration to fear that the growing tendencies of honey imports may force European beekeepers out of the EU’s internal market, and pollination could fail because of the decline in bee populations. This could have a direct effect on plant production in the future, and most importantly, on fruit production and the horticulture sector.
Thus, this is a matter of food security and environmental protection also.
Finally, we find it important to support initiatives aiming to strengthen the apiculture sector (e.g. the Slovenian ‘European Honey Breakfast Initiative’ and the endeavour to designate 20 May as the World Day of Bees).

esmaspäev, 7. detsember 2015

Koordineeritud kontrollikava mee ehtsuse kindlakstegemiseks

Euroopa Komisjon andis  käesoleva aasta märtsikuus kõikidele liikmesriikidele välja soovituse

koordineeritud kontrollkava kohta, mille sisuks oli teha kindlaks pettuste levik teatavate

toiduainete turustamisel. Antud soovitus sisaldas meest proovide võtmist. Proovide võtmise

eesmärgiks oli leida mett, millel oli geograafiline ja/või botaaniline päritolu valesti

märgistatud ja leida tooteid, mis olid deklareeritud  meena, kuigi sisaldasid välistekkelisi

suhkruid või suhkrutooteid.

Veterinaar-ja Toiduamet (VTA)  viis ajavahemikul 08.06-17.06.2015 läbi meeproovide

võtmise. Proove võeti erinevatest tarne- ja turustusahela etappidest: tootjate/pakendajate

juurest, hulgiladudest, jaekaubandusest. Kokku võeti 20 meeproovi. Proovid tuli võtta

kolmes osas (A, B ja C) järgmiselt:

A osa: 4 proovi (st 20%) tuli võtta Eesti meest.

B osa: 8 proovi (st 40%) proovidest tuli võtta meest, mille päritoluriigiks on deklareeritud

teine liikmesriik või kolmas riik.

C osa: 8 proovi (st 40%) proovidest tuli võtta meest, mis on deklareeritud kui Euroopa Liidust

pärit meesegu, väljaspoolt Euroopa Liitu pärit meesegu või Euroopa Liidust ja väljaspoolt

Euroopa Liitu pärit meesegu.

Euroopa Komisjoni soovituses toodi välja, mis analüüse tuleb teha A, B või C osa proovide

korral. A ja B osa proovidele, st 12. meeproovile, tuli teha organoleptiline analüüs,

elektrijuhtivuse määramine, diastaasi aktiivsuse määramine, õietolmu analüüs. Peale nende

analüüside teostamist tuli valida 33 % A ja B osa proovidest (st 4 proovi) ning neist tuli

määrata suhktute sisaldus (fruktoos, glükoos, sahharoos). Peale suhkrute analüüsimist tuli

teostada 2 võõrsuhrute analüüsi. C osa proovid ( 8 meeproovi) pidid läbima suhkrute

määramise ja 2 võõrsuhkrute määramist. Osa analüüse teostati Eestis Veterinaar- ja

Toidulaboratooriumis, osa Saksamaal asuvas laboratooriumis (õietolmu analüüs ja esimene

võõrsuhkrute määramine) ja viimased analüüsid (teine võõrsuhkrute määramine)

teostatakse Belgias asuvas laboratooriumis. Belgia laboris läbiviidud uuringute vastused ei

ole veel saabunud.

20-st proovist 3. puhul saadi mittenõuetekohased tulemused. Ühel juhul oli toote etiketile

märgitud, et tegu on pärnaõiemeega, kuid õietolmu analüüsi põhjal selgus, et antud mesi

sisaldas ainult 14% pärna õietolmu. VTA tegi käitlejale ettekirjutuse peatada antud toote

müük koheselt ja  kutsuda tagasi jaemüüki  saadetud kogused.

Kahe meeproovi puhul oli diastaasarv madal. Kuna diastaasarvu hindamiseks on vaja teada

ka hüdroksümetüülfurfuraali (HMF) sisaldust, siis labor analüüsis täiendavalt ka HMF-i.

Selgus, et mõlemas mees olid näitajad korrast ära. Seega antud tooteid ei tohi mee nimetuse

all turustada. VTA tegi käitlejatele ettekirjutuse peatada antud toodete müük koheselt ja

kutsuda tagasi jaemüüki saadetud kogused.

NB! Kõik Eesti meed vastasid nõuetele!

NB! Pildid on illustratiivsed ja ei ole autorile teadaolevalt kontrollikava raames uuritud.