Kolmapäev, 7. september 2016

Tegevusaruanne: Meede 1.7 Vaatlusmesilad

Tegevusaruanne: Meede 1.7 Vaatlusmesilad
Periood: 01.03.2016 – 31.08.2016.a.
Koht: Lääne-Virumaa, Väike-Maarja vald
Vaatleja: Mart Kullamaa, Töövõtuleping nr PR-12-1.7-2
Graafik nr. 1 – Märts (Tarukaal, tarusisene temperatuur, välistemperatuur)
Märts oli kogu mesilas tavapäraselt rahulik ja ootuspärane. Kuu lõpus saabunud soojemad ilmad tõid endaga kaasa puhastuslennu. Märtsi summaarne kaaluiive oli -5,9 kg. Maksimaalne õhutemperatuur 29.03 14,2 kraadi.
Graafik nr. 2 – Aprill (Tarukaal, tarusisene temperatuur, välistemperatuur)
Ka aprill ei toonud endaga kaasa üllatusi. Õhutemperatuuri maksimum küündis 13.04 21,5 kraadini ja 30.04 23,5 kraadini. Kaaluiive aprillis – 6,0 kg. Kahjuks tekkis kaalul 26.04 ka tehniline viga, mistõttu puuduvad kaaluandmed perioodil 26.04-17.05.

Graafik nr. 3 – Mai (Tarukaal, tarusisene temperatuur, välistemperatuur)
Siinkohal avaldan suurt tänu Urmas Verlinile, kes parandas kaalu ära ajaks, mil algas kevadine peakorje. Mesindusterminoloogias sellist sõnakasutust just tihti ei kohta, aga just sellisel hooajal, kui varasuvine korje ületab suurelt suvist peakorjet, on see igati sobiv. Kaalu remondisoleku ajal oli iive + 8,0 kg, aga tinglikult saab tuletada mai kaaluiibeks +36,0 kg.
Tugev korje saabus 18.05 kui päevased temperatuurid ületasid 20,0 kraadi ja saavutasid kuu tippmargi 31.05, kui kaalu temperatuuri andur näitab 33,5 kraadi. Selle numbri absoluutväärtus on küsitav, ehkki katan kaalu otsese päikese eest, aga suurusjärk peaks õige olema.
Graafik nr. 4 – Juuni (Tarukaal, tarusisene temperatuur, välistemperatuur)
Pluss 30-kraadised päevatemperatuurid jätkusid Väike-Maarjas 3. juunini. Tinglikult lugesin selle kuupäevaga lõppenuks ka „kevadise peakorje“. Perioodil 18.05 – 03.06 oli summaarne kaaluiive +36,0 kg. Kolmanda juuni seisuga paistis tulevat rekordiliselt hea meeaasta ja paljud mesinikud tundsid ennast juba üsna mugavalt, kuna peakorje oli ju alles ees. Juuni summaarne kaaluiive oli +30,5 kg. Teatav lisa kuu esimeste päevade kaalukasvule tuli veel 13-15.05, kuid kuu teine pool tegi mesinikud juba murelikuks. Lisaks kuu esimese kolme päeva soojale ületas termomeeter pluss 25 kraadi piiri vaid 25 ja 26.06 kuid liigse niiskuse tõttu ilmselt mesilased taimedelt arvestataval määral nektarit ei saanud. Kuna mesindusprogrammi raames ostetud kaalud on vaid ühe kaalupunktiga ja suurte raskuste ning paljude korpuste korral muutub taru ebastabiilseks, siis otsustasin ka 23.06 kaaluperelt mett võtta. Tagantjärgi võib seda õnnelikuks ajastuseks pidada kuna peakorjet sisuliselt ei tulnudki ja saades kätte kogu kevadise mee jäi kaalupere tublisti üle keskmise esinevate perede hulka.
Graafik nr. 5 – Juuli (Tarukaal, tarusisene temperatuur, välistemperatuur)
Juuli tervikuna oli juba täiesti masendav. Mööda eestimaad ringi sõites võis kuulda konkspeitlite kolinat, sest sellise peakorje peale otsustasid paljud mesinikud konkspeitlid nurka visata. Lisaks ohtratele sademetele terve kuu jooksul otsustas temperatuur ka üsna madalaks jääda. EMHI statistika kinnitas, et Väike-Maarja oli suve jooksul kõige madalama keskmise temperatuuriga koht eestis.
Summaarne kaaluiive juulis pluss 15,5 kg

Graafik nr. 6 – August (Tarukaal, tarusisene temperatuur, välistemperatuur)
Augustis ka loomulikult mingit imet enam ei juhtunud. Metsades lõppes mesilasperedel viimnegi toiduvaru ja söötmisega läks väga kiireks. Temperatuur kõikus kuu esimeses pooles küll +20 kraadi ümber päevasel ajal kuid liigniiskuse tõttu taimed mingit nektarit ei eritanud ja mesilased ei saanud isegi elatuskorjet. Kaaluperel alustasime söötmisega 12.08 ja lõpetasime 29.08, kuid augusti esimese 12 päevaga jõudsid mesilased tarukaalul veel viis kilo mett ära tarvitada, mis on ka tavapärasest enam.
Graafik nr. 7 Kaalu neto-juurdekasv 1.03-31.08

Ehkki tarukaalu summaarsel iibel pole justkui väga häda, siis juhin tähelepanu, et korje jälgimisel on oluline tarukaalu joone kuju ja mitte selle absoluutväärtus. Korje absoluutväärtus oleneb lõpuks individuaalsest perest, mis on kaalu peal, aga joone kuju annab ülevaate korje-potentsiaalist. 2016 a. mesindushooaeg mee saagikuse mõistes võib lugeda igati pettumustvalmistavaks kui mitte ikaldus-aastaks. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar