neljapäev, 22. juuni 2017

MEMO Sisu: Mesinike ümarlaud Kuupäev: 06. juuni 2017. a

Ma lubasin küll EKMÜ liikmetele, et kirjutan pikema kokkuvõtte, aga teiste tegemiste kõrvalt pole selleks veel aega leidnud. Eile tuli MeM ümarlaua memo ja toon sellest välja olulisema sõnumi, mis minu arvates on ka ministeeriumi tõlgendus/hinnang mesindus-sektori peamisele murekohale. Täiesti arusaadavalt on keeruline teha tulemuslikku tööd sedavõrd killustunud seltskonnaga.

*Arutati mesinduse kompetentsi keskuse loomise vajadust (EKMÜ ettepanek). MEM tõi
välja, et kompetentsi keskuse loomisel peaks osalema kõik erinevad mesindusorganisatsioonid.

Nüüd võiks need mesindusorganisatsioonid korraks hästi rahulikult järele mõelda, sihte seada ja järeldusi teha. EKMÜ-d ootab peagi ees uue juhatuse valimine, aga usun et sellest hoolimata jätkub soov muuta Eesti mesindusmaastikku paremaks, loodetavasti koos teiste organisatsioonidega.

pühapäev, 18. juuni 2017

Tarukaalud. Osa 3

Jagan oma tähelepanekuid selle nädala tarukaalude kohta.
Alustuseks märgin, et tarukaalu muutus on loomulikult korrelatsioonis pere suurusega ja korjeolude/nektarierituse (miks mitte ka lehe/okkamee erituse) hindamiseks peaks arvesse võtma ka neid andmeid. Minu oskused andmeanalüüsiks moodsate vahenditega on üsna piiratud ja seetõttu ma ei hakka seda tegema. Kõige lihtsam oleks vast tarukaal läbi korrutada koefitsendiga, mis võtab arvesse pere suurust, aga praegu mul selleks isu ei ole. Vähemalt mitte kõigi kaheksa kaalu jaoks. Seetõttu toon lihtsalt välja tarude absoluutkaalu ja kel huvi, saab selle järgi oma hinnanguid korrigeerida. Samuti puuduvad mul andmed tarude kohta, aga eeldan, et kõik tarukaalud on korpustarude all ja nende mass ruumalaühiku suhtes on enamvähem võrdne. Vähemalt suurusjärk on sama.
Netokaalude graafikud jagan seekord parema vaadeldavuse huvides kahte rühma selliselt, et jooned võimalikult vähe kattuksid. All on ka legend, mis joon mis kaalu tähistab:
Ida-virus ja Saaremaal on kaalud väikeste perede all ja sellevõrra kaalumuutuste väärtused väiksemad. Jääb mulje, et Ida-Virus see aasta enne vaarika õitsemise algust midagi ei juhtu. Seevastu on Saaremaal viimasel kolmel päeval üsna kena korje olnud. Eilne +3,5 kg tähistab selle aasta parimat korjepäeva.
Individuaalselt näeb Saaremaa nädal välja selline:

Järgmiseks vaatleme gruppi kus on kaalude peal pisut suuremad pered. Nendest Pärnumaal on juba mõnda aega täielik korjepaus - loodan, et sülemlemisega väga kehvasti ei ole?! Ka Võrumaa on peale tugevat mai kuud (+20 kg) juuniks pisut tuure maha tõmmanud ja hetkel kaalukasv juunis +7kg. Tartumaal on teistest märgatavalt suurem mesilaspere kaalu peal ja sellest ka kolme päevaga +17 kg. Üks asi mida tasub kaalude puhul veel jälgida, et korjeolusid paremini hinnata, on pere enda söödatarbimine. See peaks andma hinnangu pere suurusele. Need andmed on loetavad öistest kaalulangustest ja kattuvad ka nektarist niiskuse eraldamisega, aga siiski on need umbkaudu hinnatavad. Lääne-Virumaal on peakorjeeelne olukord üsna rahuldav. Pole ise metsas paar päeva käinud, aga võib arvata, et järgmise nädala lõpus hakkab vaarika õitsemisega pihta ka peakorje.





esmaspäev, 12. juuni 2017

Tarukaalud vol 2


Siin nüüd kõik kaheksa kaalu koos alates 1-st maist.
Pärnumaa (oranž) ja Võrumaa(ülemine sinine) eristuvad selgelt ja nemad hetkeks kõrvale jättes vaatame mis mujal toimub:
Kuni 19-nda maini ei toimu kuskil eriti midagi. Nendest hakkab esimesena tõusma Saaremaa, kes kümne päevaga kosub 10 kg kuid alates 30-st maist on ühtlaselt kerge miinus. Sellel perioodil on ühtlane kuid visa kaalukasv ka Ida-Virus 20 päevaga 3 kg.
Ülejäänud on minu hinnangul kõige sarnasema korjega mõõtepunktid. Lääne-Virumaa, Läänemaa ja Jõgevamaa on üsna sarnaselt käitunud. Pilt:

Erandiks ja suurimaks üllatajaks on Tartumaa. Täpsustuseks olgu öeldud, et kaalupere küll vahetati juuni alguses tugevama vastu, et andmed paremini loetavamad oleksid, kuid korjeolud on sellest hoolimata juuni esimesel poolel Tartumaal erakordsed olnud ja selle illustreerimiseks kaalugraafik koos temperatuuridega.

pühapäev, 11. juuni 2017

Tarukaalud vol. 1

Kui keegi veel ei teadnud, siis meil on Eestis 8 elektroonilist tarukaalu, mis on ostetud Mesindusprogrammi eelarvest ja seega on need andmed avalikud. Esimesed on salvestanud andmeid juba alates 2014ndast aastast, aga see pole veel kõik. Meil on tarukaalude meetmesse raha pandud juba alates 2004ndast aastast. Ja ma ei ütle seda sugugi negatiivse alatooniga. See on lausa super, et meil on nüüd juba 12 aasta jagu andmeid. Küsimus on aga selles, et mis me nende andmetega peale hakkame või milleks me neid kogunud oleme?
Tõstatasin selle küsimuse teravalt ka viimasel Mesindusprogrammi koostamisel, aga vastuseks sain natuke solvumist ja ka seniste vahendite äravõtmise sellelt meetmelt. Jah, viimase mesindusprogrammi eelarves ei ole vahendeid juba kogutud andmete töötlemiseks ega ka uute andmete kogumiseks. Täiesti absurdne! Jah, võib ju öelda, et meeuuringu, ühistute tegevuskava väljatöötamise ja eestikeelse mesindusõpiku kirjutamise tegevusteks oli katteallikaid vaja, aga rahaliselt kõige väiksem kulu ei saanud see ju ilmselgelt olla. See selleks. Minu point on see, et head asja ei peagi raha eest tegema ja parimad asjad sünnivad vabatahtlikult. Seetõttu on mul ka järgmise mesindusprogrammi koostamiseks ettepanek luua meetmed, mille palgakulu oleks senisest oluliselt väiksema osakaaluga. Loome midagi suuremat, mida inimesed on valmis ka vabatahliku panusega toetama. Ühesõnaga, oleks tore kui seda teeks keegi teine, aga kui kedagi teist ei ole, siis samahästi võin ma oma tagasihoidliku panuse anda andmete töötlemisega ja ootan aktiivset kaasalöömist kommentaarides. Lisainfo on hinnatud. Eriti tore oleks see, kui keegi saadaks oma isikliku tarukaalu andmed koos asukohaga elektroonilises formaadis. Soovitatavalt .xls - siis saaks ka laiemapõhjaliselt järeldusi teha. Praegu peame leppima 8 mõõtmispunktiga.

Igaljuhul on need kaalud kuidagi ikkagi toimima jäänud (teleteenuste arvet makstakse) ja kui neid andmeid natuke töödelda, siis on seal palju huvitavat. Näiteks see, et milline on korjealade erinevus eestis ja milline on looduse dünaamika õitsemise osas- mere läheduse mõju, lõuna-eesti vs põhja-eesti jne).  Põhimõtteliselt mõõdavad kaalud muidugi ainult kaalu muutust ja temperatuuri, aga kui see siduda väga robustse taimede õitsemise konveieriga eri paigus, siis on andmed mesinikele juba väga huvitavad.
Lühidalt on minu lootus see, et me leiaksime vahendeid kõikide kogutud andmete tõsisemaks analüüsiks ja saame ühe tõeliselt ilusa tulemuse. See võiks olla midagi palju enamat kui ühe inimese hobiprojekt. Seniks lepin enda töötlusega.

Kuna Beewatch keskkonnas keegi teine kaalutabelitesse netoarvestusse täiendusi ei tee, siis võtan vabaduse ka kõikide teiste kaalude andmeid korrigeerida laiendamiste jms osas.
Nullin netokaala skaala 6. aprillil - puhtjuhuslikul sattus see olema kuupäev kui vahetasin kaalul patareid peale talveperioodi, mil kaal osaliselt puhkusel oli.
Olen seni enda netokaalu-joont ja veel mõnda korras hoidnud, aga viimase aja sagedasem laiendamine ja muud pikemad külastused nõuavad palju sissekandeid selles keskkonnas. It-inimene sai siinkohal vist juba naerukrambid, aga see on selline natuke iganenud kasutajaliidesega keskkond. Ajan ka teised jooned korrektseks ja tulemus näeb senise 2017 aasta kohta välja selline:


Täna rohkem ei jõua - siin on viie maakonna jooned: Võru, Tartu, Lääne-Viru, Jõgeva ja Pärnumaa.
Kõige ülemine joon on Pärnumaa, kus oli väga tugev korje mai viimases dekaadis, Võrumaa on sarnaselt Pärnumaale mai alguses ja mai kolmandal dekaadil tugevalt esinenud. Jõgeva, Lääne-Viru ja Tarumaa on esialgutagasihoidlikumalt esinenud, aga viimastel päevadel on just Tartumaa erilise hoo sisse saanud. Viimase kahe ööpäevaga pluss 13,2 kg! Uau, see on tõeline üllatus ja Tartumaa kommenteerib oma saavutust ise nii:"Mul õitseb pragu läätspuu ja metsharakputk. Muud nagu ei teagi, kevadised kultuurtiamed on ära õitsenud, suvised alles kasvavad( uba, hernes, raps)"

NB! Väga suur palve oleks kõigile, kel on see MP elekrooniline tarukaal. Palun ärge hoidke tarusid väga pikalt lahti. Hea oleks kui poole tunniga saaksite pere läbi vaadatud. Vastasel juhul tekib liiga palju valelugemeid ja nende korrigeerimine on tüütu.