Kui keegi veel ei teadnud, siis meil on Eestis 8 elektroonilist tarukaalu, mis on ostetud Mesindusprogrammi eelarvest ja seega on need andmed avalikud. Esimesed on salvestanud andmeid juba alates 2014ndast aastast, aga see pole veel kõik. Meil on tarukaalude meetmesse raha pandud juba alates 2004ndast aastast. Ja ma ei ütle seda sugugi negatiivse alatooniga. See on lausa super, et meil on nüüd juba 12 aasta jagu andmeid. Küsimus on aga selles, et mis me nende andmetega peale hakkame või milleks me neid kogunud oleme?
Tõstatasin selle küsimuse teravalt ka viimasel Mesindusprogrammi koostamisel, aga vastuseks sain natuke solvumist ja ka seniste vahendite äravõtmise sellelt meetmelt. Jah, viimase mesindusprogrammi eelarves ei ole vahendeid juba kogutud andmete töötlemiseks ega ka uute andmete kogumiseks. Täiesti absurdne! Jah, võib ju öelda, et meeuuringu, ühistute tegevuskava väljatöötamise ja eestikeelse mesindusõpiku kirjutamise tegevusteks oli katteallikaid vaja, aga rahaliselt kõige väiksem kulu ei saanud see ju ilmselgelt olla. See selleks. Minu point on see, et head asja ei peagi raha eest tegema ja parimad asjad sünnivad vabatahtlikult. Seetõttu on mul ka järgmise mesindusprogrammi koostamiseks ettepanek luua meetmed, mille palgakulu oleks senisest oluliselt väiksema osakaaluga. Loome midagi suuremat, mida inimesed on valmis ka vabatahliku panusega toetama. Ühesõnaga, oleks tore kui seda teeks keegi teine, aga kui kedagi teist ei ole, siis samahästi võin ma oma tagasihoidliku panuse anda andmete töötlemisega ja ootan aktiivset kaasalöömist kommentaarides. Lisainfo on hinnatud. Eriti tore oleks see, kui keegi saadaks oma isikliku tarukaalu andmed koos asukohaga elektroonilises formaadis. Soovitatavalt .xls - siis saaks ka laiemapõhjaliselt järeldusi teha. Praegu peame leppima 8 mõõtmispunktiga.
Igaljuhul on need kaalud kuidagi ikkagi toimima jäänud (teleteenuste arvet makstakse) ja kui neid andmeid natuke töödelda, siis on seal palju huvitavat. Näiteks see, et milline on korjealade erinevus eestis ja milline on looduse dünaamika õitsemise osas- mere läheduse mõju, lõuna-eesti vs põhja-eesti jne). Põhimõtteliselt mõõdavad kaalud muidugi ainult kaalu muutust ja temperatuuri, aga kui see siduda väga robustse taimede õitsemise konveieriga eri paigus, siis on andmed mesinikele juba väga huvitavad.
Lühidalt on minu lootus see, et me leiaksime vahendeid kõikide kogutud andmete tõsisemaks analüüsiks ja saame ühe tõeliselt ilusa tulemuse. See võiks olla midagi palju enamat kui ühe inimese hobiprojekt. Seniks lepin enda töötlusega.
Kuna Beewatch keskkonnas keegi teine kaalutabelitesse netoarvestusse täiendusi ei tee, siis võtan vabaduse ka kõikide teiste kaalude andmeid korrigeerida laiendamiste jms osas.
Nullin netokaala skaala 6. aprillil - puhtjuhuslikul sattus see olema kuupäev kui vahetasin kaalul patareid peale talveperioodi, mil kaal osaliselt puhkusel oli.
Olen seni enda netokaalu-joont ja veel mõnda korras hoidnud, aga viimase aja sagedasem laiendamine ja muud pikemad külastused nõuavad palju sissekandeid selles keskkonnas. It-inimene sai siinkohal vist juba naerukrambid, aga see on selline natuke iganenud kasutajaliidesega keskkond. Ajan ka teised jooned korrektseks ja tulemus näeb senise 2017 aasta kohta välja selline:
Täna rohkem ei jõua - siin on viie maakonna jooned: Võru, Tartu, Lääne-Viru, Jõgeva ja Pärnumaa.
Kõige ülemine joon on Pärnumaa, kus oli väga tugev korje mai viimases dekaadis, Võrumaa on sarnaselt Pärnumaale mai alguses ja mai kolmandal dekaadil tugevalt esinenud. Jõgeva, Lääne-Viru ja Tarumaa on esialgutagasihoidlikumalt esinenud, aga viimastel päevadel on just Tartumaa erilise hoo sisse saanud. Viimase kahe ööpäevaga pluss 13,2 kg! Uau, see on tõeline üllatus ja Tartumaa kommenteerib oma saavutust ise nii:"Mul õitseb pragu läätspuu ja metsharakputk. Muud nagu ei teagi, kevadised kultuurtiamed on ära õitsenud, suvised alles kasvavad( uba, hernes, raps)"
NB! Väga suur palve oleks kõigile, kel on see MP elekrooniline tarukaal. Palun ärge hoidke tarusid väga pikalt lahti. Hea oleks kui poole tunniga saaksite pere läbi vaadatud. Vastasel juhul tekib liiga palju valelugemeid ja nende korrigeerimine on tüütu.
Hea mõte. Probleemseks võib kujuneda just taimede õitsemise fenoloogia muutumine viimastel aastatel - enam ei jõua järge pidada, misasjad kõik koos õitsevad, mis muidu nö. konveieris püsisid. Siin oleks mõne botaaniku kompetentne arvamus vajalik. Panen kõrva vastu maad - ehk on keegi valmis aitama
VastaKustuta