Väljavõte 06.06.2017 MEM mesinudse ümarlaua memost:
*Arutati mesinduse kompetentsi keskuse loomise vajadust (EKMÜ ettepanek). MEM tõi välja, et kompetentsi keskuse loomisel peaks osalema kõik erinevad mesindusorganisatsioonid.
Kohalolnuna ja tõlgendades kõnealust memo osa selliselt, et riik oleks mingil kujul nõus sellisele algatusele teatud tingimustel õla alla panema on mul tekkinud mõned küsimused, millele arvatavasti sooviksid enamikud Eesti mesinikest vastust saada.
1) Kas ja kui suures mahus on võimalik see projekt ellu viia?
2) Millised on tingimuseks seatud kõik eesti mesindusorganisatsioonid ja kuidas me neid defineerime? Kas mingites arhiivides arvel olevad aiandusmesindusseltsid kvalifitseeruvad seda üritust oma passiivsusega pidurdama või peaksime arvestama ainult teovõimelisi organisatsioone?
3) Kas taolist projekti võiks toetada lisaks maaeluministeeriumile ka keskkonna ja haridusministeerium, kelle haldusalas mesindus tervikuna samuti toimetab?
3) Kas taolist projekti võiks toetada lisaks maaeluministeeriumile ka keskkonna ja haridusministeerium, kelle haldusalas mesindus tervikuna samuti toimetab?
Eelnevast tulenevalt sooviksin kõikidelt ennast teovõimelisteks pidavatelt mesindusorganisatsioonidelt vabas vormis vastust või minu pärast ka avaldust, et mida nemad sellesisulisest ettevõtmisest arvavad? Loomulik reaktsioon oleks kindlasti ka küsimusele küsimusega vastamine, et mida selle sõnapaari "mesinduse kompetentsikeskus" all üldse mõeldakse, aga kuna see on midagi, mida kõik organisatsioonid peavad koos tegema, siis on loomulik, et need tegijad selle idee ka üheskoos üles visandavad.
Lühidalt võiks ju öelda, et sellise organisatsiooni või sihtasutuse alla võiks koguneda igasugune mesinikele vajalik kompetents - olgu selleks siis haiguste, meeanalüüside, hariduse, apiteraapia, tõuaretuse, mee propageerimise, mesindussaaduste, mesindustehnoloogia, õppeklassi jpt temaatikad. On küllaltki suurte eelarvetega erinevaid mesindusalaseid tegevusi ju ka praegu nii riigi kui mesindusprogrammi poolt, aga mingit reaalset jätkusuutlikku kehandit sellele pole tekkinud. Kui järjekordne programm läbi saab ja juhtkomisjon selle kinnitab, siis pannakse kaust riiulisse ära ja jääb vaid kohustuslik veebileht. Kus aga on need inimesed ja teadmised, mis seda sektorit edasi viivad? Lähim asi kompetentsikeskusele on praegu vist EML/Mesindusprogrammi kontor Vilmsi 53 g kui ma ei eksi. See on väga kena, et meil on olemas midagigi, aga võiksime sihtida kõrgemale.
Minu pika jutu mõte on selles, et selline ministeeriumipoolne avaldus vajab kindlasti täpsustamist, aga huvitunud või mingitki tahtmist omavatel organisatsioonidel võiks nii palju jõudu jätkuda, et seda täpsustamist tehakse omalt poolt juba organiseeritud ühtses vormis. Seega palun enda kirjatüki ära trükkida ka mesinike lehes, aga usun, et asjade käik ja tempo ei pea olema dikteeritud ka korra kahe kuu tagant ilmuva ajakirja järgi. Ühtviisi võimalik on ka see, et mõned organisatsioonid ei pea sellise kehandi või keskuse loomist vajalikuks, aga sel juhul oleks siiski tore ka põhjendust kuulda, et millised võiksid olla samaväärse kaliibriga paremad tegevused, mis mesindust arendavad?
Vabandan, kui konservatiividele tundub minu kiri liialt mitteametlik, aga kantseliidi genereerimisse ma oma energiat suvisel ajal suunata ei soovi.
Lugupidamisega
Mart Kullamaa
mesinik
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustuta> mida selle sõnapaari "mesinduse kompetentsikeskus" all üldse mõeldakse
VastaKustutaÜks võimalik kompetentsikeskuse sisustamise vorm on moodustada mesinduse klaster, http://www.eas.ee/teenus/klastrite-toetamine/. Eeskujuna saaks kasutada näiteks puitmajade klastrit, http://woodhouse.ee/
Käisime Mardiga koos ja mh. sai selline asi välja pakutud. Lükati tagasi
VastaKustutaKohtumiseks Maaeluministeeriumis 19.04.2016
AIDE MEMOIRE
xxxxxxx
2. Riiklik mesindusseire SA:
- Riik (Maaeluministeerium) asutab SA, mille nõukokku kuuluvad lisaks ministeeriumi esindajatele ka üleriigiliste mesindusorganisatsioonide esindajad – koostöö sektoriga);
- SA rahastamine toimub nende vahendite arvelt, mis on praegu VTA ja PMA eelarvetes ette nähtud mesilates seirete läbiviimiseks;
- Kuna praegu toimuvad kontrollreidid eri ametkondade puhul eri aegadel ja ka ühe ametkonna poolt mitmeid erinevaid kordi, siis annab reidide ühendamine olulise kokkuhoiu, mis omakorda võimaldab täita seni täitmata funktsioone;
- SA personal (ca 2 töötajat) komplekteeritakse mesinduses kompetentsete inimestega, kes saavad VTA-lt ja PMA-lt väljaõppe ning formularid, mille abil ära teha vormiline seire (praegu tehakse ainult vormilist seiret). Mesindusettevalmistus võimaldab neil minna vormilisest tasandist sügavamale, tuvastada nende olemasolu korral tegelikud probleemid ja pakkuda välja lahendusi;
- Reidide ühildamise abil saavutatud kokkuhoid võimaldab SA töötajatel aktiivselt tegeleda mh. seni registreerimata mesilate suunamisega seaduse rüppe ja seeläbi parandada mesinduse veterinaarseire üldist olukorda;
- Tõsiste rikkumiste või mesilatepoolse soovimatuse korral võtta arvesse SA töötajate soovitusi, kutsutakse kohale pädev VTA või PMA ametnik, kes annab asjale riigi volitusel ametliku käigu ning rakendab sanktsioone.