Eesti mesindusorganisatsioonidele

Väljavõte 06.06.2017 MEM mesinudse ümarlaua memost:

*Arutati mesinduse kompetentsi keskuse loomise vajadust (EKMÜ ettepanek). MEM tõi välja, et kompetentsi keskuse loomisel peaks osalema kõik erinevad mesindusorganisatsioonid.

Kohalolnuna ja tõlgendades kõnealust memo osa selliselt, et riik oleks mingil kujul nõus sellisele algatusele teatud tingimustel õla alla panema on mul tekkinud mõned küsimused, millele arvatavasti sooviksid enamikud Eesti mesinikest vastust saada.

1) Kas ja kui suures mahus on võimalik see projekt ellu viia?

2) Millised on tingimuseks seatud kõik eesti mesindusorganisatsioonid ja kuidas me neid defineerime? Kas mingites arhiivides arvel olevad aiandusmesindusseltsid kvalifitseeruvad seda üritust oma passiivsusega pidurdama või peaksime arvestama ainult teovõimelisi organisatsioone?
3) Kas taolist projekti võiks toetada lisaks maaeluministeeriumile ka keskkonna ja haridusministeerium, kelle haldusalas mesindus tervikuna samuti toimetab?

Eelnevast tulenevalt sooviksin kõikidelt ennast teovõimelisteks pidavatelt mesindusorganisatsioonidelt vabas vormis vastust või minu pärast ka avaldust, et mida nemad sellesisulisest ettevõtmisest arvavad? Loomulik reaktsioon oleks kindlasti ka küsimusele küsimusega vastamine, et mida selle sõnapaari "mesinduse kompetentsikeskus" all üldse mõeldakse, aga kuna see on midagi, mida kõik organisatsioonid peavad koos tegema, siis on loomulik, et need tegijad selle idee ka üheskoos üles visandavad.

Lühidalt võiks ju öelda, et sellise organisatsiooni või sihtasutuse alla võiks koguneda igasugune mesinikele vajalik kompetents - olgu selleks siis haiguste, meeanalüüside, hariduse, apiteraapia, tõuaretuse, mee propageerimise, mesindussaaduste, mesindustehnoloogia, õppeklassi jpt temaatikad. On küllaltki suurte eelarvetega erinevaid mesindusalaseid tegevusi ju ka praegu nii riigi kui mesindusprogrammi poolt, aga mingit reaalset jätkusuutlikku kehandit sellele pole tekkinud. Kui järjekordne programm läbi saab ja juhtkomisjon selle kinnitab, siis pannakse kaust riiulisse ära ja jääb vaid kohustuslik veebileht. Kus aga on need inimesed ja teadmised, mis seda sektorit edasi viivad? Lähim asi kompetentsikeskusele on praegu vist EML/Mesindusprogrammi kontor Vilmsi 53 g kui ma ei eksi. See on väga kena, et meil on olemas midagigi, aga võiksime sihtida kõrgemale.

Minu pika jutu mõte on selles, et selline ministeeriumipoolne avaldus vajab kindlasti täpsustamist, aga huvitunud või mingitki tahtmist omavatel organisatsioonidel võiks nii palju jõudu jätkuda, et seda täpsustamist tehakse omalt poolt juba organiseeritud ühtses vormis. Seega palun enda kirjatüki ära trükkida ka mesinike lehes, aga usun, et asjade käik ja tempo ei pea olema dikteeritud ka korra kahe kuu tagant ilmuva ajakirja järgi. Ühtviisi võimalik on ka see, et mõned organisatsioonid ei pea sellise kehandi või keskuse loomist vajalikuks, aga sel juhul oleks siiski tore ka põhjendust kuulda, et millised võiksid olla samaväärse kaliibriga paremad tegevused, mis mesindust arendavad?

Vabandan, kui konservatiividele tundub minu kiri liialt mitteametlik, aga kantseliidi genereerimisse ma oma energiat suvisel ajal suunata ei soovi.

Lugupidamisega
Mart Kullamaa
mesinik

Neonikotinoidid - viimane osa?

Olen ka ise eesti meinike nimel juba 2013 a. alates kirjutanud erinevatele adressaatidele, et pooldame neonikotinoidide keelustamist ja õnneks see katseajaga keeld tookord ka lõpuks seati. Nüüd on lootust sellest taimekaitsevahendite grupist Euroopas lõplikult lahti saada rohkem kui kunagi varem. Eestikeelne lugemine:

http://novaator.err.ee/605022/toostuse-rahastatud-suuruuring-seob-mesilaste-huku-tuntud-putukamurkidega

Jälle tarukaalud

Mesiniku magus elu on sellel suvel võtmas tasahilju jälle mitte nii magusat pööret. Ehkki kõik pole veel kadunud, siis aknast välja ja ilmaprognoosi vaadates ei saa öelda, et see pilt enesetundele hästi mõjuks. Praeguse seisuga suudaks mõõdukas soojalaine meeaasta keskpärasele tasemele välja venitada, aga see laine peaks siis juuli esimeses pooles tulema. Kunagi muidugi ei tea ja augusti alguses võib ka mingeid väiksemaid sorti imesid juhtuda, aga need jäävad pigem kohaliku tähtsusega sündmuste kategooriasse. Nagu ka see, kui mõni mesinik kiitleb, et tal praegu mett tuleb nii, et ei saa mitte nuriseda, siis.... ma soovitan natuke laiemat pilti vaadata. Nii lai pilt kui mulle kättesaadav, on siin:

Kahe nädalaga netojuurdekasvud

Sinine Tartumaa 4,5 kg

Roheline Võrumaa 6,3 kg

Oranž Lääne-Virumaa 5,3 kg

Punane Saaremaa 14 kg

Sellest grupist ja tegelikult kogu üritusest ongi selle viimase kahe nädalaga positiivselt silma paistnud ainult Saaremaa, kus oli sel ajal viis normaalset korjeilma, mis realiseerusid kenaks tulemuseks.

Roheline Pärnumaa 3,2 kg miinust

Sinine Jõgevamaa 5,1 kg

Oranž Läänemaast on natuke raske aru saada kuna kaalu jalg käib ilmselt vastu tuge ja vajab kohendamist. Viimastel andmetel on kaal nullis.

Punane Ida-Virumaa 2,7 kg

Mis siis viimase kahe nädalaga juhtunud on? Korje mõttes on paras pettumus juhtunud. Kahtlustan, et nüüd kui pered on juba saavutanud peakorjeaegse suuruse, siis mõjub selline asjade seis üsna turgutavalt ka mesilasperede sülemlemistungile ja annab mesinikele vähemalt tegevust, kui muud ei anna. Ma nüüd ei ütle, et mu teadmised botaanikas ja korjetaimede tundmises ning meteoroloogias üle Eesti keskmise mesiniku küündiksid, aga peakorje peaks nüüd igal pool juba taimede poolest käes olema. Kui aga korjeilm lükkub kuu teise poolde, siis julgen arvata, tuginedes ka vanemate ja kogenumate kolleegide tarkusele, et see peakorje jääb omajagu tagasihoidlikumaks kui ta võiks olla. Eks lahtine on veel ka see variant, et teda see aasta jälle ei tulegi ja siis peaksime tagantjärgi tinglikuks peakorjeks lugema 15 - 19 juuni. Pikematel ilmaprognoosidel on aga õnneks komme muutuda ja ma tõesti ei näe varianti, et see saaks kuidagi kehvemaks minna. Mõni päev tagasi lubas, et esimene korralikum korjeilm tuleb alles 30 juuli, aga täna juba enam nii hull ei olegi. Soovin mesinikele positiivset meelt ja kannatust!
Lisaloona panen kõigi kaheksa kaalu grupipildi 12.04 - 01.07

MEMO Sisu: Mesinike ümarlaud Kuupäev: 06. juuni 2017. a

Ma lubasin küll EKMÜ liikmetele, et kirjutan pikema kokkuvõtte, aga teiste tegemiste kõrvalt pole selleks veel aega leidnud. Eile tuli MeM ümarlaua memo ja toon sellest välja olulisema sõnumi, mis minu arvates on ka ministeeriumi tõlgendus/hinnang mesindus-sektori peamisele murekohale. Täiesti arusaadavalt on keeruline teha tulemuslikku tööd sedavõrd killustunud seltskonnaga.

*Arutati mesinduse kompetentsi keskuse loomise vajadust (EKMÜ ettepanek). MEM tõi

välja, et kompetentsi keskuse loomisel peaks osalema kõik erinevad mesindusorganisatsioonid.

Nüüd võiks need mesindusorganisatsioonid korraks hästi rahulikult järele mõelda, sihte seada ja järeldusi teha. EKMÜ-d ootab peagi ees uue juhatuse valimine, aga usun et sellest hoolimata jätkub soov muuta Eesti mesindusmaastikku paremaks, loodetavasti koos teiste organisatsioonidega.

Tarukaalud. Osa 3

Jagan oma tähelepanekuid selle nädala tarukaalude kohta.

Alustuseks märgin, et tarukaalu muutus on loomulikult korrelatsioonis pere suurusega ja korjeolude/nektarierituse (miks mitte ka lehe/okkamee erituse) hindamiseks peaks arvesse võtma ka neid andmeid. Minu oskused andmeanalüüsiks moodsate vahenditega on üsna piiratud ja seetõttu ma ei hakka seda tegema. Kõige lihtsam oleks vast tarukaal läbi korrutada koefitsendiga, mis võtab arvesse pere suurust, aga praegu mul selleks isu ei ole. Vähemalt mitte kõigi kaheksa kaalu jaoks. Seetõttu toon lihtsalt välja tarude absoluutkaalu ja kel huvi, saab selle järgi oma hinnanguid korrigeerida. Samuti puuduvad mul andmed tarude kohta, aga eeldan, et kõik tarukaalud on korpustarude all ja nende mass ruumalaühiku suhtes on enamvähem võrdne. Vähemalt suurusjärk on sama.

Netokaalude graafikud jagan seekord parema vaadeldavuse huvides kahte rühma selliselt, et jooned võimalikult vähe kattuksid. All on ka legend, mis joon mis kaalu tähistab:

Ida-virus ja Saaremaal on kaalud väikeste perede all ja sellevõrra kaalumuutuste väärtused väiksemad. Jääb mulje, et Ida-Virus see aasta enne vaarika õitsemise algust midagi ei juhtu. Seevastu on Saaremaal viimasel kolmel päeval üsna kena korje olnud. Eilne +3,5 kg tähistab selle aasta parimat korjepäeva.
Individuaalselt näeb Saaremaa nädal välja selline:

Järgmiseks vaatleme gruppi kus on kaalude peal pisut suuremad pered. Nendest Pärnumaal on juba mõnda aega täielik korjepaus - loodan, et sülemlemisega väga kehvasti ei ole?! Ka Võrumaa on peale tugevat mai kuud (+20 kg) juuniks pisut tuure maha tõmmanud ja hetkel kaalukasv juunis +7kg. Tartumaal on teistest märgatavalt suurem mesilaspere kaalu peal ja sellest ka kolme päevaga +17 kg. Üks asi mida tasub kaalude puhul veel jälgida, et korjeolusid paremini hinnata, on pere enda söödatarbimine. See peaks andma hinnangu pere suurusele. Need andmed on loetavad öistest kaalulangustest ja kattuvad ka nektarist niiskuse eraldamisega, aga siiski on need umbkaudu hinnatavad. Lääne-Virumaal on peakorjeeelne olukord üsna rahuldav. Pole ise metsas paar päeva käinud, aga võib arvata, et järgmise nädala lõpus hakkab vaarika õitsemisega pihta ka peakorje.