Ma saan aru, et paljud eesti mesinikud on eufoorias tänavu avaldatud eestikeelsest doktoritööst varroalesta tõrjumise ja mesilaste suremuse teemal. Justkui valge laev oleks randa jõudnud ja teadmised meie piiratud inforuumi toonud.
Enne kui te hakkate oma raviskeemi ja toimeainete konsentratsioone üle vaatama, siis mõelge veidi järgi ja uurige ka varasemaid selleteemalisi töid. Näiteks selliseid, mida on ka teiste teadlaste poolt tsiteeritud ja mille soovitatud skeemid on senini töötanud. Kui soovite, siis katsetuseks tehke osa peresid uute kontsentratsioonidega kuid ärge vahetage oma toimivaid meetodeid ühe aastaga kogu mesilas kui teil just ei ole kõigutamatut usku ja usaldust allika suhtes.
Võrdluseks soovitan lugeda näiteks seda tööd ja üldiseks taustaks Randy Oliveri.Edit: Ma ei tea, miks seda "tööd" linki ei saa panna nii et ta üle poole tunni töötavana püsiks, aga kui keegi tahab seda ikkagi lugeda, siis otsige "Nanetti, et al. (2003) oxalic".
Vähemalt midagi tegi ära, muidu jahvatatakse ühte ja sama juttu teabepäevadel ja õppepäevadel aga eks iga üks võib ju ise järgi proovida kas nii on parem või mitte.
VastaKustutaIgaüks võib proovida muidugi, aga sellel võivad kurvad tagajärjed olla. Ma hea meelega müün peresid, aga teistele mesinikele soovin sellegi poolest kõike paremat.
VastaKustuta