Turg

Ehkki mul on hetkel umbes viis erinevat sissekannet pooleli, siis ei suuda neid kuidagi kokku võtta. Näen, et mõni lugeja sellel blogil ikka on. Kui on mingeid konkreetseid teemasid, mille minupoolset analüüsi te sooviksite lugeda, siis andke teada!? Kui keegi midagi huvitavat välja pakub, siis kirjutan meeleldi. Üldiselt see varasemalt läbiv mesindus-organistatsioonide teema on minu jaoks ennast mõneks ajaks positiivse tulemusega ammendanud. Töö käib!

Igaljuhul on huvitavad ajad meeturul. Eesti on selles osas küll eriti marginaalne ja suurem meeturg puudutab otseselt vaid üksikuid, kuid mõningase viitega mõjub see lõpuks igale inimesele, kes mett ostab või müüb. Eilse ECB otsuse peale tõusis täna USD-EUR kurss 0,89 peale, mis teeks nov mee hinnaks tänase kursiga 3,91 eur/kg. Kuna Euroopa on tugevas mee-defitsiidis, siis seda loomulikult ei juhtu üheski reaalsuses, et me neto-eksportijateks areneksime, aga hind rahvusvahelisel turul ja praegune kurss annab tootmisele Euroopas ilmselt hoogu juurde. Ühe stsenaariumina vahetame oma kvaliteetse mee odavama Aasia päritolu kraami vastu või siis hakkavad suuremad Kesk-Euroopa pakendajad siseturult senisest kõrgema hinnaga ostma ka väiksematelt.

See on selge, et mesindus buumib juba mõnda aega ja mitte ainult Eestis. Aga enne kui me Eestis meetoodangut kahe- või kolmekordistame, peame strateegia rahulikult läbi mõtlema. Teoorias ei ole eriliselt keeruline realiseerida Eesti mett ca 1000 tonni aga edasi peab juba natuke mõtlema, et sektori sees suurt konflikti ja paigalseisu ei tekiks. Loomulikult peaksime selleks mingi mõõduka suurusega ürituse korraldama- Eesti mesinduse mõttetalgud, aga praegu proovin olukorda kirjeldada nii hästi kui oskan. Seni kuni Eesti on mee-defitsiidis pole vaja erilist gümnastikat teha, tooda ja müü maha. Kui aga meil hakkab tekkima teatav ülejääk (3-5 aasta jooksul), siis valusamalt tabab see just keskmise suurusega arenevaid tootjaid (5-10 tonni aastas). Need on kõige  haavatavama mahuga mesilad. Väiksemad saavad oma produktist veel kuidagi lahti, tuttavatele, sugulastele ja püsiklientidele müües, aga kui see müügikanal ennast ammendab, siis läheb keeruliseks. Isegi kui õnnestub väiksemaid kaubandus-lepinguid saada, siis konkurents võib kasvada nii tugevaks, et tekib "tugevam jääb ellu" olukord. Räägin siin suures plaanis Läti näitest, millest peame hoiduma. Saame olla kõvasti paremad kui ennetavalt need küsimused läbi mõtleme.

Loomulikult on ainus realistlik lahendus eksport. Eesti mesi on väga hea, aga sellest ainuüksi ei piisa. Edukaks ekspordiks suuremal skaalal on vaja täita kahte tingimust:

1) Vaja on palju mett. Jah, ka praegu toimub väikeses mahus Eesti mee eksport, aga tõeline probleem on ikkagi see, et meil pole tegelikult midagi müüa.

2) Mainekujundus. Ma ei pea silmas üksikute brändide, vaid tervikuna "Eesti mee" tutvustamist. Sellel on küllaldaselt tugevusi ja neid tuleb maksimaalselt ära kasutada.

Hea on muidugi alustada tühjalt lehelt, sest praegu rääkides Eesti meest suurel turul ei ole meil isegi märga plekki.

Paradoksaalsel kombel ongi minu hinnangul Eestis mesindusel kaks äärmuslikku võimalust: kas toota vähe (kuni 1000 tonni) või toota väga palju (mida rohkem seda parem).

Eksport saab olema väljakutseks mesinikkonnale tervikuna. Loomulikult on võimalus ka sellistele küsimustele mitte mõelda ega keskenduda, aga sellisel juhul on tulemused üsna ettearvatavad.  

Igaljuhul kutsun üles sellel teemal arutlema ja vastavasisulised "mõttetalgud" maha pidada.