Sülemlemishooaeg on selleks korraks seljataga ja peakorje alguseks märgin 27. juuni. Võrreldes eelmise aastaga on juuni toitnud päris hästi ja pered on peakorjeks üpris heas vormis.
Paari nädala kupueemaldamise käigus mõtlesin, et kas eestikeelses terminoloogias on tõesti ainult kaks terminit? Sülemikupp ja aseemakupp? Inglise keeles on ju nii swarm cell, supersedure cell kui ka emergency cell. Võimalik, et see termin "hädakupp" on minust lihtsalt mööda läinud, aga üsna oluline on neil asjadel vahet teha ja ka erinevaid termineid kasutada. Lisaks on veel neljandat liiki kuppe, mida ma oma peas nimetan ebakuppudeks ja täpselt ei teagi millest need tulevad (keegi targem võiks kommenteerida) aga tegemist on kuppudega, milles on küllaldaselt emapiima kuid vagel puudub. Arvan, et need on sülemikupud, millesse ema pole munenud kuid ammed on millegipärast söötma hakanud või on vagel hoopis eemaldatud? Tavaliselt on need otsast laiemad kui teised kupud.
Mesilas võtan ma telefoni üsna harva välja vaid selleks, et pilti teha, kuid selle 2013. aasta ema fertiilsus oli lausa muljetavaldav. Sellegipoolest võib arvata, et järgmisel aastal temast asja ei ole ja targem on ta juba see hooaeg ära vahetada:
Ja selle 2014 a. ema tööga võis ka väga rahul olla, ehkki mesilaspere teda kergesti omaks pole võtnud, millest annab tunnistust üsna lühikeeks näritud tiivad:
teisipäev, 30. juuni 2015
pühapäev, 21. juuni 2015
21.06
2012 ja 2013 olid väga head aastad. Mõningate mööndustega ja lihtsustusena võiks nüüd öelda, et selle aasta suur töö on tehtud ja jääb vaid heale ilmale loota. Vahepeal oli seitse päeva jahedat ja tuulist ilma ning kerge miinus, aga täna isegi mitte väga hea ilmaga viskas kaks kilo plussi. Vaarikas peaks nüüd meie kandis iga hetk õitsema hakkama ja kui siis järgmise kuu aja jooksul vähegi normaalset ilma peab tõotab tulla rahuldav aasta!
Ega need kaalupered pole aastate lõikes alati võrreldava suurusega, aga oluline on jälgida joone kuju. Ehkki ilmateade on järgmise nädala osas heitlik, sademed ja pool-jahe, siis on selle aasta kaalupere potentsiaal 12` ja 13` joonest järgmise kahe nädalaga mööda rebida. Samas kui sooja ei tule, siis jääb oranži joone varju ja rebib juulis. Lootus sureb viimasena!
Päris ja võltsmesi...Mnjaaah...
Sattusin sellise "huvitava" lugemise otsa:
Lihtsam oleks mitte torkida, aga pean siin seisukoha võtma, kuna olen ju kutseliste mesinike valitud esindaja. Nii mõnestki küljest on kirjutis muidugi informatiivne, eriti mee kasulikke omadusi kirjeldades, aga teisalt ei saa suvalisi artikleid Eesti keelde tõlkida ilma konteksti laiendamata ja terminoloogias täpne olemata, et lugejatele eksitavat muljet ei jääks.
Mee ja mesinduse kohta levib niigi palju müüte, et raske on neid kõiki kommenteerida, aga ma siiski püüan sellega algust teha. Enamasti on müütide ja hirmujuttude algatajateks muidugi mesinikud ise, kes üritavad oma tarkuses kuidagi paremat müügiedu saavutada naaberküla mesinikku maha tehes ja tema kohta laimu levitades. Nii on näiteks alguse saanud legendid, et mesinikud meele suhkrut sisse segavad. Julgen väita, et 98% Eesti mesinikke seda ei tee, vb leidub mõni tohman, ei julge 2% osas pead pakule panna.
Samas jah, 98% mesinikke söödab mesilastele talvesöödaks sahharoosil põhinevat (ka inverteeritud) suhkrulahust, kuid üheks selle põhjuseks on ka näiteks mesilaste hea talvitumise tagamine. On terve hulk mee tüüpe, mis võivad talvel kärjes kristalliseeruda, vee puudumisel ei saa mesilased seda söödaks tarbida ja surevad lihtsalt nälga.
Kui tarbija muretseb, et mis saab üleliigse sahharoosisiirupiga, siis on erinevad mesindustehnilised võtted kuidas mesilasi ergutada seda ära kasutama ja kui seda on kevadel tarus liiga palju, siis võetakse see raamidega välja. Samuti määratakse sahharoosisisaldus lõppproduktis ja see ei tohi ületada ette nähtud norme, kuid iga endast lugupidav mesinik teeb endast kõikvõimaliku, et see viia miinimumini, mõne protsendipunkti juurde.
Kui tarbija muretseb, et mis saab üleliigse sahharoosisiirupiga, siis on erinevad mesindustehnilised võtted kuidas mesilasi ergutada seda ära kasutama ja kui seda on kevadel tarus liiga palju, siis võetakse see raamidega välja. Samuti määratakse sahharoosisisaldus lõppproduktis ja see ei tohi ületada ette nähtud norme, kuid iga endast lugupidav mesinik teeb endast kõikvõimaliku, et see viia miinimumini, mõne protsendipunkti juurde.
See vee lisamise jutt on ka natuke kahtlane, sest niiskusesisaldus on üks kõige elementaarsemaid meeanalüüse ja liigniiske mesi läheb lihtsalt käärima. Pigem üritavad mesinikud vähemalt eesti kontekstis saada võimalikult madalat mee niiskusesisaldust. See mõneprotsendiline mahu kasv, millega oleks võimalik mängida 18 - 20 % niiskusesisaldust ei vääri lihtsalt küünlaid ja risk mee fermenteerumisks on liiga suur.
Õigupoolest on pr. Katrin oma tõlgitud ja toimetatud artiklis olnud pisut laisk terminoloogia osas. Mitte, et ma ise ennast väga puudutatuna tunneks, sest eestis ei ole selles mõistes suurtootjaid nagu originaaltekstid kirjeldavad, aga kohalikus mõistes meil siiski mõned "suurmesinikud" on. Originaaltekstides on mõeldud rahvusvahelist meekaubandust ja suurpakendajaid. Tõepoolest, nagu ma ka ise varem kirjutanud ja viidanud olen, siis rahvusvaheline meekaubandus on üsna hämar äri ja selles osas on viidatud kahtlused olemas, aga artiklist ma loen justkui välja, et väiketootjate mesi on kvaliteetne ja suurtootjate mesi on kahtlane ja võltsitud. Sellega on nii, et ärilises mõttes on 99,9% maailma mesinikest väiketootjad ja toodavad mett!!! Pakendajad seevastu jagunevad suurpakendajateks ja väikepakendajateks, kes enamasti vaid oma toodetud mett pakendavad. Probleem on peamiselt suurpakendajatega, need on suured rahvusvahelised ettevõtted, kelledest ka originaaltekstides räägitakse, aga eesti keelde suurtootjaks tõlkides omandab see meie oludes teise tähenduse.
Soovitan siiski poest kodumaiste tootjate mett osta, sest vastupidiselt artiklis kirjeldatule on just suurtootjatel põhjalikum enesekontroll ja Veterinaarkonrolli teravam tähelepanu toiduainete käitlemise suhtes ning kohustus regulaarselt toodet analüüsida.
Samuti kommentaariumis lugejate küsimustele vastates ei kontrolli autor allikaid ning see on üks võimalik müüdi tekkimise koht: Professionaalne mesinik kirjutab oma kodulehel järgmist: "Kvaliteetses mees ei ole võimeline ellu jääma ükski inimesele kahjulik bakter"
On oluline märkida, et mees siiski leidub inimesele kahjulik bakter nimega Clostridium botulinum, mis võib ideaalsetes tingimustes (inimese seedesüsteemis) toota valku botuliin, mis põhjustab botulismi. Tervete inimeste immuunsüsteem on piisavalt tugev, et tappa bakterite spoorid enne aktiveerumist, kuid imikute ja nõrgestatud immuunsüsteemiga (HIV/Aids) inimestel ei ole seetõttu soovitatav mett süüa. Ehkki imikute botulismi esineb väga harva ja arenenud riikides on see peaaegu kadunud, siis just sel põhjusel on soovitus alla 1-aastastele mett mitte anda!
reede, 19. juuni 2015
Arenguidee
Arenguidee konkursil sai auhinnalise koha "Organic Estonia". Väga positiivne uudis, et sellised ideed tunnustust saavad, ehkki ma isiklikult muidugi eelistaks pisut radikaalsemat versiooni ja räägiks ka põllumajanduse progressiivsest üleminekust. Võib-olla oleks see MAKi vahendite vastava suunamisega täitsa realistlik, aga võib-olla on ka sada head vabandust, miks see võimalik ei ole. Samuti on küsitav kas 51% künnise ületamisega me esimene ja kõige edumeelsem maheriik oleksime. Bhutan tahab aastaks 2020 100% mahe olla.
neljapäev, 18. juuni 2015
Ostan sülemi, mitte!
Tsiteerides klassikuid: Tule taevas appi!
Mis hea pärast te kallid mesinikud sülemeid ostate? See on ainult halbade geenide levitamine ja lisaks endale teete te elu raskemaks ka kõigil teistel mesinikel, kellega me ühiselt õhuruumi jagame. Pean loomulikult silmas paarumist ja lesefooni kvaliteeti.
Jah, tuleb tunnistada, et ma ise olen ka kunagi kaks sülemit ostnud. Kui õigesti mäletan, siis oli hinnaks veel 800 krooni/tk. Too mesinik veel uhkeldas, et see on tal õige suure gabariidiga ärimudel ja päevas sai viis sülemit. Vot nii! Tõele au andes, siis sellist materjali oma mesilasse võttes teete pigem kaks sammu tagasi kui edasi! Ostke parem noore emaga kvaliteetsete, sülemlemisvabade! omadustega mesilasperesid ja kahe aasta perspektiivis olete võitjad. Jah, sülem on suure töötahtega elukas, see on kindel, aga see on väga lühikese perspektiiviga värk.
Tänane tasuta miljoni rubla nõuanne: Vahetage mesilasperedes regulaarselt emasid, mitte rohkem kui kahe aasta tagant!
Jõudu tööle!
teisipäev, 16. juuni 2015
Kuidas kraini mesilaste sülemlemistungi ohjeldada?
Päris huvitav küsimus. Omamoodi humoorikas muidugi, aga probleem ise on tegelikult tõsine.
Omal käel järgiproovitud võte, alati töötab:
Teete lendpere, annate sellele uue, soovitatavalt itaalia rassi mesilasema.
Põhiperes eemaldate kõik sülemikupud ja samuti vahetate ema...
Jõudu!
Omal käel järgiproovitud võte, alati töötab:
Teete lendpere, annate sellele uue, soovitatavalt itaalia rassi mesilasema.
Põhiperes eemaldate kõik sülemikupud ja samuti vahetate ema...
Jõudu!
Oujee
See nädal on kohe eriliselt lõbusalt alanud ja lõppu ei paista veel niipeal. Töödeks on mesilasperede laiendamine ja kupukontroll. Tugevad pered on viimase kümne päevaga päris kõva rõhu sisse võtnud ja paljudes on on kupud sees, mistõttu on tempo suhteliselt vilets. Kümne-tunnise perede vaatamisega jõuame ca 150-180 pere ära teha, aga sellele lisanduvad muud tööd ja päevad venivad päris pikaks. Lisaks ründavad veel karud ka ja tänase päeva lõpetasime karjuse paigaldamisega. Lisatunnike niigi pingelisele päevale otsa, aga väga ei kurda. Kohati on isegi kuppude otsimine ja perede lappamine raam-haaval üsna rahustav tegevus, kui just väga kiiret pole kuhugi. Üritan endale töö osas viimasel ajal rahulikumat tempot sisendada, et põhjalikum olla ja teha pigem vähem, aga põhjalikult. Siiski päeva lõpuks ei ole liiga palju võimalusi kuidas peredel sülemlemistungi maha võtta ja venitamine ei ole kindlasti üks moodustest. Õnneks mesinduses tööd vahelduvad üsna kiiresti ja varsti juba uued väljakutsed. Ilm on veidi kehvemaks pööranud ja kaalupere vähemalt toodab miinust, aga keskmiselt olen olukorraga praegu üsna rahul. Tarudes on mett päris hästi ja pered on peakorjeks valmis. Kui juuni lõpust soojaks läheb nagu lubatud, siis on lootust paremale tulevikule.
Kuna üks ladu on nüüd korpustest tühjaks saanud, siis oleme otsustanud seda väikest ajaakent ära kasutada ja laos remonti teha.
Ahjaa, päris rahul olen sellega, et oleme suutnud algust teha oma väikse tõuaretusprogrammiga. Esimesed 30 paarumistaru panime täna välja ja järgmine nädal lisandub neile veel 70. Kogu mesila seast valisime ca 15 potentsiaalset emapere, kelledest praegu oleme kokku vedanud 6 ja neist kolme vageldanud. Peab tunnistama, et aastatega on pilt üsna heaks läinud ja on väga häid peresid kelle seast valida!
Mesiniku kirjutuslaud:
Paarumistarud:
reede, 12. juuni 2015
teisipäev, 9. juuni 2015
Pilte 9.06
Päev papiga kontoris:
Mesinike fetiš on ilusad haudmeraamid, meil Jorgega on omamoodi võistlus, kes leiab ilusama raami. Hetkel Jorge juhib 2:1
laupäev, 6. juuni 2015
2014 v 2015 tarukaalud
Ehkki meil on 2015 a. perede areng umbes nädal maas olnud, siis peab ütlema, et praegu tundub väljavaade eelmise aasta suhtes päris hea. Ehkki ilmaennustust pole üle kahe päeva mõtet ette vaadata, siis ehk nii hulluks juuni ikka ei lähe kui eelmine aasta....äkki? Ja kui siis juulis ka veel sooja annab võib see aasta täitsa tubli tulemuse teha.
#ERR
Kui päevade kaupa mööda metsasid ringi sõitan, siis olen väga tänulik kui raadiost vahel väga mõistlikku sisu tuleb. Eilne Alari Rammo päevakommentaar on ka mesindussektori vaatevinklist nagu rusikas silmaauku!
Kuulake alates 39. minutist.
Kuulake alates 39. minutist.
reede, 5. juuni 2015
neljapäev, 4. juuni 2015
kolmapäev, 3. juuni 2015
Tellimine:
Postitused (Atom)