Sattusin sellise "huvitava" lugemise otsa:
Lihtsam oleks mitte torkida, aga pean siin seisukoha võtma, kuna olen ju kutseliste mesinike valitud esindaja. Nii mõnestki küljest on kirjutis muidugi informatiivne, eriti mee kasulikke omadusi kirjeldades, aga teisalt ei saa suvalisi artikleid Eesti keelde tõlkida ilma konteksti laiendamata ja terminoloogias täpne olemata, et lugejatele eksitavat muljet ei jääks.
Mee ja mesinduse kohta levib niigi palju müüte, et raske on neid kõiki kommenteerida, aga ma siiski püüan sellega algust teha. Enamasti on müütide ja hirmujuttude algatajateks muidugi mesinikud ise, kes üritavad oma tarkuses kuidagi paremat müügiedu saavutada naaberküla mesinikku maha tehes ja tema kohta laimu levitades. Nii on näiteks alguse saanud legendid, et mesinikud meele suhkrut sisse segavad. Julgen väita, et 98% Eesti mesinikke seda ei tee, vb leidub mõni tohman, ei julge 2% osas pead pakule panna.
Samas jah, 98% mesinikke söödab mesilastele talvesöödaks sahharoosil põhinevat (ka inverteeritud) suhkrulahust, kuid üheks selle põhjuseks on ka näiteks mesilaste hea talvitumise tagamine. On terve hulk mee tüüpe, mis võivad talvel kärjes kristalliseeruda, vee puudumisel ei saa mesilased seda söödaks tarbida ja surevad lihtsalt nälga.
Kui tarbija muretseb, et mis saab üleliigse sahharoosisiirupiga, siis on erinevad mesindustehnilised võtted kuidas mesilasi ergutada seda ära kasutama ja kui seda on kevadel tarus liiga palju, siis võetakse see raamidega välja. Samuti määratakse sahharoosisisaldus lõppproduktis ja see ei tohi ületada ette nähtud norme, kuid iga endast lugupidav mesinik teeb endast kõikvõimaliku, et see viia miinimumini, mõne protsendipunkti juurde.
Kui tarbija muretseb, et mis saab üleliigse sahharoosisiirupiga, siis on erinevad mesindustehnilised võtted kuidas mesilasi ergutada seda ära kasutama ja kui seda on kevadel tarus liiga palju, siis võetakse see raamidega välja. Samuti määratakse sahharoosisisaldus lõppproduktis ja see ei tohi ületada ette nähtud norme, kuid iga endast lugupidav mesinik teeb endast kõikvõimaliku, et see viia miinimumini, mõne protsendipunkti juurde.
See vee lisamise jutt on ka natuke kahtlane, sest niiskusesisaldus on üks kõige elementaarsemaid meeanalüüse ja liigniiske mesi läheb lihtsalt käärima. Pigem üritavad mesinikud vähemalt eesti kontekstis saada võimalikult madalat mee niiskusesisaldust. See mõneprotsendiline mahu kasv, millega oleks võimalik mängida 18 - 20 % niiskusesisaldust ei vääri lihtsalt küünlaid ja risk mee fermenteerumisks on liiga suur.
Õigupoolest on pr. Katrin oma tõlgitud ja toimetatud artiklis olnud pisut laisk terminoloogia osas. Mitte, et ma ise ennast väga puudutatuna tunneks, sest eestis ei ole selles mõistes suurtootjaid nagu originaaltekstid kirjeldavad, aga kohalikus mõistes meil siiski mõned "suurmesinikud" on. Originaaltekstides on mõeldud rahvusvahelist meekaubandust ja suurpakendajaid. Tõepoolest, nagu ma ka ise varem kirjutanud ja viidanud olen, siis rahvusvaheline meekaubandus on üsna hämar äri ja selles osas on viidatud kahtlused olemas, aga artiklist ma loen justkui välja, et väiketootjate mesi on kvaliteetne ja suurtootjate mesi on kahtlane ja võltsitud. Sellega on nii, et ärilises mõttes on 99,9% maailma mesinikest väiketootjad ja toodavad mett!!! Pakendajad seevastu jagunevad suurpakendajateks ja väikepakendajateks, kes enamasti vaid oma toodetud mett pakendavad. Probleem on peamiselt suurpakendajatega, need on suured rahvusvahelised ettevõtted, kelledest ka originaaltekstides räägitakse, aga eesti keelde suurtootjaks tõlkides omandab see meie oludes teise tähenduse.
Soovitan siiski poest kodumaiste tootjate mett osta, sest vastupidiselt artiklis kirjeldatule on just suurtootjatel põhjalikum enesekontroll ja Veterinaarkonrolli teravam tähelepanu toiduainete käitlemise suhtes ning kohustus regulaarselt toodet analüüsida.
Samuti kommentaariumis lugejate küsimustele vastates ei kontrolli autor allikaid ning see on üks võimalik müüdi tekkimise koht: Professionaalne mesinik kirjutab oma kodulehel järgmist: "Kvaliteetses mees ei ole võimeline ellu jääma ükski inimesele kahjulik bakter"
On oluline märkida, et mees siiski leidub inimesele kahjulik bakter nimega Clostridium botulinum, mis võib ideaalsetes tingimustes (inimese seedesüsteemis) toota valku botuliin, mis põhjustab botulismi. Tervete inimeste immuunsüsteem on piisavalt tugev, et tappa bakterite spoorid enne aktiveerumist, kuid imikute ja nõrgestatud immuunsüsteemiga (HIV/Aids) inimestel ei ole seetõttu soovitatav mett süüa. Ehkki imikute botulismi esineb väga harva ja arenenud riikides on see peaaegu kadunud, siis just sel põhjusel on soovitus alla 1-aastastele mett mitte anda!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar