Aidates mesilast, aitad ennast ja tulevasi sugupõlvi

OÜ Loodusvägi pressiteade:

Mahetootja OÜ Loodusvägi korraldab täna mesilaste kaitseks aktsiooni "Aita mesilast, aitad ennast"

Täna 24. juulil korraldab Eesti mahetootja OÜ Loodusvägi Tallinnas Rotermani kvartalis tasuta ökosmuutide jagamise aktsiooni, millega  ettevõte soovib tähelepanu pöörata viimastel aastatel nii Eestis kui mujal maailmas aset leidnud laialdasele mesilaste hukkumise probleemile. Mesilaste suremise täpne põhjus ei ole veel teada, kuid erinevate uuringute andmetel peitub see mitmete tegurite koostoimes, sealjuures ka taimekaitsevahendite liigkasutamises.

OÜ Loodusvägi poolt aktsiooni kaasatud vabatahtlikud jagavad linlastele tasuta laiali kaks tuhat ökosmuutit. Ühtlasi jagavad vabatahtlikud flaiereid infoga, mis kajastavad mesilaste kadumise põhjuseid ja sellega seotud probleeme. 

„Soovime laiemas plaanis toetada Eesti mahepõllunduse ja mahemesinduse arengut ning kitsamas plaanis pöörata suuremat tähelepanu kemikaalide kasutamisele toidu kasvatamise juures.“ põhjendas Loodusväe juhatuse esimees Kristjan Õunamägi Tallinnas korraldatava aktsiooni vajalikkust.

Õunamägi rõhutas, et mahepõllumajanduses on kemikaalsete taimekaitsevahendite kasutamine keelatud. „Meil kõigil on aeg teadvustada, kuidas täna põllumajanduses valesti kasutatavad kemikaalid meie elu ja loodust mõjutavad. Sest see pole enam ainult tervise- ja keskkonnakaitse-, vaid ellujäämise küsimus. Probleem pole tingimata kemikaalides endis, kuivõrd nende väärkasutamisega kaasnevates riskides - nagu nt. mesilaste suremus. ”  lausus Õunamägi.

Smuutide jagamisega tahab Loodusvägi rõhutada, et mesilaste olulisus bioloogilise eksistentsi  säilimisele on märkimisväärne, ütleb Õunamägi. “Filosoof  Rudolf Steiner ütles juba 1920-tel aastatel, et kui kaovad mesilased planeedilt maa, siis umbes 30 aasta pärast kaovad ka inimesed.”

"Ühe lahendusena näeme samuti sellel aastal Eesti Arengufondi Eesti arenguidee konkursi võitjaks osutunud ideed "Organic Estonia". Toetame kogu hingest seda ideed ja loodame, et see pälvib ka laialdase avaliku toetuse. " lisas Õunamägi

Eesti Mesinike Liidu andmetel on viimastel aastatel hukkunud 25-30 protsenti mesilasperedest. Mesilaste massiline hukkumine on liidu hinnangul märk keskkonnasaaste tugevast tõusust, iseäranis pestitsiidide kasutamisest, mis ohustab nii mesilasi kui inimesi.

Eesti Maaülikooli poolt sel aastal avaldatud uuring väidab, et pestitsiidid põhjustavad mesilastes mitmeid füsioloogilisi muutusi, mis korraga toimides võivad mõjutada nii isendite kui ka perede stressitaluvust.

Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) poolt läbi viidud mitmetes uuringutes on välja toodud, et taimekaitsevahendites kasutatavatel kemikaalidel  (neonikotinoidid, tiametoksaamid ja imidaklopriidid) võib-olla suur mõju mesilasperede heaolule ja ellujäämisele.

Mesilaste probleemidele tähelepanu pöörav sündmus toimub Rotermanni kvartalis täna 24ndal juulil kell 13-15.

Kommentaarid:

Mart Kullamaa (Eesti Roheline Liikumine – juhatuse liige, Eesti Kutseliste Mesinike Ühing – juhatuse liige, OÜ Muhe Mesi – mesinik/juhatuse liige):

Mesilasperede kõrge suremus agrokeemia tõttu on küll juba pikaajaline probleem, kuid mesinike ühenduste ja keskkonnaorganisatsioonide aktiivne dialoog ametkondadega mitmete aastate jooksul pole selles küsimuses oodatud tulemusi andnud ei Eestis ega laiemalt. Muutused ei toimu enne kui selleks laiem ühiskondlik surve tekib. Seetõttu on eriliselt hea meel tänase OÜ Loodusvägi korraldatud aktsiooni üle, mis näitab, et mesinikud ja keskkonnaorganisatsioonid pole oma muredega üksi. Isiklikult ei tunne ma ühtegi inimest, kes ütleks, et ta ei poolda keskkonnaküsimustes ja toidutootmises ettevaatlikku ja jätkusuutlikku lähenemist. Ometi kollektiivselt käitume viisil, mis ei järgi neid põhimõtteid, eirates kohati isegi Euroopa Toiduohutusameti soovitusi. See on tõsine mõttekoht!

Toetan igati ka Organic Estonia ideed. Otsime pidevalt innovatsiooni ja arengut kõikvõimalikes valdkondades, kuid põllumajanduses on see ju ilmselge - mahetootmine loob töökohti, suurema lisandväärtuse, puhta keskkonna ja parema tuleviku meile kõigile!

Mõtteviis, et mahetootmisega pole võimalik maailma toita on iganenud. See väide kummutati juba 2007 a. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon Mahepõllumajanduse ja Toiduohutuse konverentsil.

Aidates mesilast, aitad ennast ja tulevasi sugupõlvi. 

Tago Holsting (Eesti Mesinduse Koostöökogu koordinaator):

Mesilaste hukkumine taimekaitsevahendite tõttu on alati halb ja sellele tuleb alati ka tähelepanu pöörata.

Eestis on praegu täheldatavad mõningad positiivsed tendentsid: a) alates 2014. aastast on taimekasvatajatele kohustuslik integreeritud taimekaitse põhimõtete järgimine; b) põllumeeste organisatsioonide esindajate sõnul kaob taimekaitsevahendite ülemäärase kasutamise probleem põllumajanduses koos nende taimekasvatajate pankrotti-minekuga, kes taimekaitsevahendeid oskamatult kasutavad - põld ei talu lörtsimist. Negatiivset on muidugi ka: riigipoolne võimekus teostada operatiivset ja tõhusat järelevalvet taimekaitsetööde teostamise üle on endiselt väheefektiivne. Kohati jääb mulje, et järelevalveasutuste arvates on kõik kõige paremas korras ja mesinike mure on laest võetud. 

Käesoleval aastal on meie teada aset leidnud vähemalt üks juhtum, kus on põhjust kahtlustada 40 mesilaspere kahjustamist taimekaitsevahendi väärkasutuse tõttu. Kui varem olid taolised juhtumid enamasti seotud rapsipõldudega, siis nüüd on uue "ohtliku" kultuurina mängu tulnud põlduba. Suure tõenäosusega on siinkohal tegu oakasvatuse lastehaigusega Eestis - häid ja turvalisi taimekaitsevalemeid oakasvatuseks Eestis pole veel välja töötatud ja nii lähevad mängu kartulil rakendatavad meetodid ja vahendid. Aga see tähendab, et mesilastele atraktiivseid õitsvaid taimi töödeldakse vahenditega, mis on sellistes tingimustes rangelt keelatud.

Loomulikult on mesinduse seisukohalt parim põllumajandus mahepõllumajandus - see taandab riske mesilastele ja tõstab nende toodangu turuväärtust (mesi vs. mahemesi). Samas on arusaadav, et kannapööre mahepõllumajanduse suunas kogu Eestis ei toimu üleöö. Praegu oleks hea sellise olukorra saavutamine, kus kõik taimekasvatajad peavad keemilisi vahendeid kasutades kinni Eestis kehtivatest reeglitest, sest reeglid ongi kehtestatud riskide vähendamiseks. Tegelikult usume, et valdav enamus Eesti põllumeestest seda teebki ja probleemid tekivad ainult nendega, kes on reeglite järgimiseks kas liiga ülbed või liiga rumalad - kui Põllumajandusamet ette ei jõua, tegeleb nendega looduslik (turujõudude) valik.

Paari viimase aastakümne jooksul on maailmas ja ka Eestis palju juttu olnud mesilaste kadumisest. Globaalses mastaabis (ja ka Eestis) on viimaste aastate jooksul olnud siiski täheldatav mesilasperede arvu kasv. Raske öelda, kas kasvu taga on mesinike jõupingutused, keskkonnatingimuste mõningane paranemine või lihtsalt mesinduse geograafilise/demograafilise struktuuri muutumine. Mesilaste hukkumise võimalikke põhjusi vahepealsetel aastakümnetel uuritakse siiani ja kindlat süüdlast nimetada ei saa. Küll aga on loetletud rida tegureid, mis seda koosmõjus põhjustada võisid, ja taimekaitsevahendid on üks nende seas. Ka ühe ohuallika eemaldamine muudab olukorda kindlasti paremaks, aga teistega tegelemist ei tohi unustada: alles hiljaaegu hukkus Uus-Meremaa paaris maakonnas kuni 95% mesilasperedest ja põhjuseks peetakse varem tundmatu mesilasparasiidi "mängutulekut".

ERR (alates 4:14)

Reporter

TV3

Soovin veelkord tänada OÜ Loodusvägi häid inimesi ja vabatahtlikke, kes väga õilsa eesmärgi nimel vaeva nägid!