Pühapäev, 13. juuli 2014

Külaline

Eile käis külas kolleeg Justin, North-Carolinast. Tavaliselt mesinikel suvel eriti aega külalistega tegelemiseks ei ole, aga Põhja-Ameerika mesindus on mulle endale ka piisavalt võõras ja huvitav, et võtsin paar tundi vabast päevast ja tegime väikse tiiru mesilasse. Vahetasime muljeid ja kogemusi nii korjemaa, kärjemajanduse, varratoositõrjemeetodite kui CCD osas. Tema regioonis pidid olema keskmised saagid 15-20 kg pere kohta ja hind üpriski madal. Hulgipakendis 4 dollarit/kg. Tavapakendis 7 dollarit/0,5kg Olin väga üllatunud kuna ameeriklased impordivad Argentina mett sama hinnaga, kuid tema sõnul on sealne tarbija mee osas äärmiselt harimatu ning ostetakse ikka kõige odavamat ning ei osata kohalikku usaldusväärsemat toodet hinnata. Paremates regioonides USA`s pidi saagikus siiski ka 70-80 kg/taru kohta olema. Samuti on seal mesinike jaoks sissetulekuallikaks veel tolmeldamine. Parimat hinda makstakse mandlite tolmeldamise eest-150 dollarit taru kohta. Rääkisin talle, et olen see aasta suutnud kõik pered ajada kärjepõhjadele, et vähendada haiguste riske. Neil pidi aga olema ametlik soovitus vahetada pesaraame iga viie aasta tagant. Praktikas seda aga ei tehta ja üldlevinult kasutatakse raame nii kaua kuni päike veel läbi paistab. Ta rääkis, et vanematel mesinikel on kasutuses veel ka alumiinium-kärjepõhjaga raame, millede tootmine lõpetati 70`ndatel. See oli päris üllatav, kuna tean Eesti mesinikke, kes sulatavad raame niipea kui kärjel on kasvõi üks pruun kann.

Võtsime lahti ka ühe taru. Juhuslikult sattus keskmisest tumedama pigmendiga ema olema, kuid tema sõnul nende(Usa) itaallaste kõige heledam variatsioon on umbes sama. Nimelt on USA`s ranged loomse materjali sisseveo keelud, mis ei võimalda tõumaterjali importida.
Huvitav võrdlus on veel see, et Justini arvates on USA`s võimalik mesindusest elatuda kui sul on 2000 mesilaspere. See on umbes kümme korda suurem number kui eestis.

Kokkuvõttes jäin väga rahule, aeg lendas ja sain  huvitavat informatsiooni. Loodetavasti jäi ka Justin põgusa ülevaatega Eesti mesindusest rahule ja kohtume veel.
Cheers Mate!


<Mina vasakul, Justin paremal.

2 kommentaari:

  1. Tervitan initsiatiivi ja soovin jõudu! Kohe ka küsimus: Kuidas suutsid ajada kõik pered 100%-liselt kärjepõhjale? Või on see tehnoloogiline saladus? :)

    VastaKustuta
  2. Tänan! Ja tänan ka küsimuse eest!
    Tehnoloogilisi saladusi väga ei ole, kui siis ainult mõned üksikud asjad. Ega ma ka väga erinev ei ole selles osas, et enamus asjad olen ju niikuinii teistelt kopeerinud ja imelik oleks siis neid omakorda järgmiste huviliste eest hoida.
    Pered talvituvad kahel farraril ja selleks, et pere kärjepõhjadele saada teen vähemalt kaks laiendust teisele positsioonile. Esimene laiendus teisele positsioonile liigub teise laiendusega esimeseks korpuseks. Kusjuures need laiendused ei pruugi järjestikused olla. Kõik pered arenevad erinevalt ja vahel on vaja igasuguseid lisaliigutusi.

    VastaKustuta