Tänasega saab kolmas nädal meevõttu läbi. Käed vaikselt värisevad juba hommikul tõustes(loodetavasti füüsilisest pingutusest mitte varajasest parkinsonist). Abimesinik Harro teeb veel üsna head nägu, aga mul endal on küll nädala lõpuks keskmiselt raske olla. Abimesinikul on veel füüsiliselt mõnevõrra nõudvamad ülesanded ka, nii et Lääne-Virumaa kõige kõvema mehe tiitli võib Harro vabalt saada. Kaido Höövelson käis ka ükspäev abiks ja peale ühte gruppi ütles lakooniliselt: "ma ei jõua".
Mõnedes metsa-ja rabagruppides on viimase nädalaga nektarit ja mett korralikult peale visanud, nii et seal lõpp kohe üldse ei paista. Kaalun kaalu viimist mõnesse sellisesse gruppi, kus veidike rohkem actionit on (sõnakordus on sihilik).
Mis puudutab seda, et kas on hea või halb meeaasta, siis tasub kuulata Jaanuse juttu alates 25.45: http://podcast.kuku.ee/2014/07/27/maatund-2014-07-27/
Ajakirjandus on vahepeal kajastama hakanud, et justkui oleks väga hea meeaasta. Mõnedes mesilagruppides võib öelda, et on tõesti väga hea aasta ja kui sul juhuslikult ainult üks grupp ongi, mis satub hea koha peale, siis sellega asi piirdubki. Kui võtta kümnete gruppide keskmine, siis see aasta enam nii väga hea ei ole. Ehkki päris ilma ikka ka ei ole.
Huvitava lähenemisega sellele küsimusele on ka Kalle Vihtre kes arvab, et viimasel kümnel aastal ainult head ja väga head meeaastad ongi olnud ning tänavune on hea meeaasta. Juhin tähelepanu, et tema väites sisaldub nii tõde kui ka kõrgelt arenenud huumorimeel.
Nagu Jaanuse jutustki välja tuleb, siis kas "hea" või "halb" on väga subjektiivne ja sõltub mesiniku ootustest. Eesti pikaajaline statistiline keskmine ca 30 kg/pere tõmbaks paljudel suunurgad allapoole samas kui keskmiselt ollakse sellega ilmselt rahul.
Siin veel üks huvitav artikkel mesilaste "geniaalsusest":
http://sciencealert.com.au/features/20142307-25907-2.html
Lühidalt: midagi uut ei ole.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar