reede, 11. juuli 2014

Mürgitamine

Väga murettekitav teema mesinike jaoks suvel on agrokemikaalidest tulenev mesilaste hukkumine. Loomulikult puudutab see teema kõiki putuktolmeldajaid, ent teema fookuses hoidmiseks keskendun mesilastele. Eraldi teema on pestitsiidide kaudsed ja pikaajalised mõjud mesilastele kuid suvel tulevad alati välja ka nö. mürgistusjuhtumid.
Tüüpiline pilt mesiniku jaoks näeb välja selline, et taru ees on hunnik surnud mesilasi, iminokad väljas (ei pea vist lisama, et surnud). Lisaks sellele, et olukord on väga masendav, abitu ja nukker, on kahju mesinikule ja keskkonnale suur.
Seoses sellega kaks lugu sellest nädalast:
1) Helistab tuttav mesinik mitte kaugelt minu mesinduspiirkonnast ja küsib, et kas mul ei ole mesilastel mürgitust, kuna temal on ja meil on mõned mesilagrupid lähestikku. Ma uurisin, et kas taimekaitseinspektori ja vetarsti kutsus proove võtma? Nimelt on mesinike seisukohalt väga oluline olukord  fikseerida ja dokumenteerida, sest mürkide jäägid lagunevad suhteliselt kiiresti. Juhtus aga nii, et meie maakonna taimekaitseinspektor oli puhkusel ja teda asendama pidanud inspektor lubas, et tuleb alles järgmise nädala esmaspäeval proove võtma. Ma ei suutnud selle olukorra absurdsust uskuda. Taimekaitseinspektor - puhkab juulis? Siinkohal tahaksin tänada põllumajandusameti taimekaitse osakonna juhatajat, kes ametniku siiski samal päeval proove võtma saatis.

2) Teiseks on mul üsna positiivne lugu samal teemal. Eile hommikul nägin põllul sellist pritsi, et võttis lausa imestama. Ma ei teadnud, et meil nii ägedaid masinaid juba liigub. Umbes taoline, nagu siin pildil, aga mudeliga võin eksida.
http://www.deere.co.za/common/media/images/regional_home/4940_942x458.jpg
 Pärast imestamist hakkasin vaatama, et mida pritsitakse? Nägin põllul õitsvat ristikut, võilille ja servades põdrakanepit. Vaikselt hakkas minu hinge närima kahtlus, et päris õige see ikka ei ole.

Väljavõte riigi teatajast: 8) Taimekaitsevahendit on keelatud pritsida alal, millel on õitsvaid taimi, välja arvatud juhul, kui taimekaitsevahendi pakendi märgistusel on märge, et seda võib kasutada taimede õitsemise ja mesilaste lendluse ajal.

Mina: Tere, mida te pritsite?
Pritsimees: glüfosaati. (Märgin lisaks, et glüfosaati kohe kindlasti ei tohiks õitsvatele taimedele pritsida. Teeb maa mustaks ja tapab kõik elava).
Mina: Kuidas nii? Siin on ju õitsvaid taimi.
Pritsimees muheledes: Varsti on kogu maa must!

Edasi sain põllumehe telefoninumbri ja selgitasin talle oma muret õitsvate taimede pärast. Ta ei olevat osanud seda vaadata. Kui hiljem läksin samale kohale jälgi uurima, siis selgus, et prits oligi ringi keeranud ja sellel päeval töö tegemata jätnud. Ma olin tõesti väga positiivselt ülatunud. Suured tänud heale põllumehele südametunnistuse olemasolu eest! Võin ainult ette kujutada, et väga odav sellise masina töötund ei ole ja loodan, et järgmine kord vaadatakse hoolikamalt ka põldu ennast enne kui masinad välja saadetakse!
Kahjuks kuuleb taimekaitsevahendite väärkasutamise juhtumitest mesinike ringkonnas suvisel ajal üsna sageli ja probleem näib laiaulatuslik. See teema on mesinike poolt tõstatatud ka põllumajandusministeeriumi mesindusalasel ümarlaual. Loodetavasti hakkab see töö peagi vilja kandma ning meie põllumajandus muutub keskkonnasõbralikumaks.
Lühidalt: põllumärkide väärkasutamise tulemusena surevad mesilased ja teised putuktolmeldajad. Olukord on kurb - kahju mesilastele, mesinikele ja keskkonnale suur!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar