Olustvere

2015. jaanuaris peaks Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis lõpetama kolmas lend taasavatud "Mesiniku" eriala õppureid. Tegemist on üheaastase sessoonõppega ja vähemalt õppekavas on suur rõhk pandud ka suvisele praktikale. Kuni 1991. aastani oli "Mesiniku" eriala samas koolis õpetatud keskhariduse baasil kolmeaastase õppena. Peab ütlema, et tundes paljusid selle eriala lõpetajaid enne 1991. aastat (Aivar Raudmets oli vist viimane lõpetaja kas 92. või 93. aastal, kui ta oli millegipärast üksi istuma jäänud ja siis lõpetas teistest hiljem. (Või siis ei jäänud istuma vaid käis Taanis praktikal)), siis selle aja "mesinduse" lõpetajate juures on midagi palju põhjalikumat. On tunda, et inimesed on "mesinduse" omandanud. Loomulikult on oluline sõltuvus aja ja informatsiooni koguse vahel, mida inimestele on võimalik edasi anda, kuid arenguruumi ei maksa maha salata sellegi poolest. 

Olgu kohe öeldud, et mu kriitika ei ole mõeldud niisama hädaldamiseks, vaid eelkõige sõnumina, et eriala taasavamisega on väga suur samm astutud, kuid projektiga on vaja aktiivselt edasi töötada. Julgen väita, et kõige suurem vajakajäämine seisneb koolipoolses huvipuuduses. Kooli ainuke huvi paistab olevat pearahade saamine ja sellega asi piirdub. Nii on tekkinud ka kurioosne olukord praktikaga, kus 90% õppuritest ilmuvad praktikale vaid loetud korrad suve jooksul (ette nähtud on 600 tundi), saavad allkirja kätte ja lõpetavad kooli. Olen kuulnud, et paljud praktikaettevõtted kaaluvad üsna tõsiselt järgmisel aastal enam praktikante mitte võtta ja see võiks juba olla piisavalt tugev ohusignaal.  See, et juhendaja jätaks praktikale allkirja andmata on kooli poolt mitteametlikult mittesoovitatav, sest pearahasid saadakse ju lõpetajate pealt.

Loomulikult on hariduse devalveerumine laiem probleem, aga see pole mingi vabandus. Õppekava on loodud töötama ja Olustveres on ka mõned väga motiveeritud ja head mesinduse õpetajad. Kolm aastat on piisav proovikivi ja nüüd võiks ka kool hakata kokkuvõtteid tegema ja edasisi samme planeerima olukorra parandamiseks. Kindlasti ei saa kool öelda, et nad ei ole olukorrast teadlikud, sest kõik kolm lendu on ka ise õppekorralduse ja sisu üle valjuhäälset kriitikat teinud. 

Enda praktikantidega ma olen väga rahul olnud ja neist parem on olnud vaid legend Jaanuse praktikandist, kes olevat ka vabal ajal Langstrothi meekorpusega kükke teinud. Nendest räägin ehk järgmises sissekandes.

Siin on üks pilt Olustvere kooli mesinduse eriala lõpetajatest. Kas tunnete ära noormehe keskel?