Päris palju huvitavaid küsimusi on tõstatatud selles mesindus.ee foorumi teemas talvesööda kohta. Huvitav on ka see, et Metsamesinik just väga tihti ei eksi mesindusalastes küsimustes(kompliment) ja laias plaanis tasub tema nõuandeid jälgida siit, aga seekord ta on asjale liiga dramaatiliselt lähenenud. Kristallid talvesöödas ei põhjusta sööda kristalliseerumist sellisel määral, et pere nälga sureks. Anumas milles sööta segan on pea alati kristallid põhjas (5 cm) ja neid satub sööda pumpamisel mõnele perele üsna palju, kuid mesilased lagundavad need ära. Mis puudutab sööda õiget kontsentratsiooni, siis vee kättesaadavusel võib mesilasi sööta ka kuiva suhkruga.
Vaatan tarukaalu andmeid: kokku olen kaaluperele andnud 43 kg sööta (ebavajalikult palju, kuid tahtsin täpsemaid andmeid saata just sööda niiskuse aurustamise kohta), millest mesilased on välja aurutanud 20 kg. Kui arvestada, et tegin sööda suhtele 3:2 mis on ca 60% niiskusesisaldusega sööt mahu järgi (40% massist). Eeldusel, et mesilased viivad sööda niiskuse umbes samale tasemele kui meel, mis oleks 17-18%, siis on neil vaja välja aurutada 42-43% söödast niiskuse näol. 20/43=0,46. Tundmatuks on muidugi mesilaste tarbimine sel perioodil, aga suures plaanis matemaatika peab vett.
Selles osas on Metsamesinikul jälle õigus, et sööda konsistentsi valimine sõltub ajast ja eesmärgist. Mida vedelam sööt, seda ergutavamalt see haudmetegevusele mõjub. Väiksema niiskusega sööda töötlemisele kulub aga mesilastel vähem energiat. Pikem ja väga põhjalik jutt mesilaste talvesöödast ja söötmisest on siin.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar