Minu viimase postituse peale on tõstatunud vana põhjendatud küsimus, et palju siis Eestis ikkagi mesilasperesid on? Ekspertide arvamused on seinast seina alates 40st kuni 60 tuhande pereni. Fakt on see, et kohustuslik on mesilaspered prias arvele võtta ja sinna on neid registreeritud ca 10000. Järjekordse eksperdina puusalt pakkudes ütleks ma, et meil on ca 30000 mesilasperet, aga õnneks tulevad siin numbrid appi ja puusalt tulistamine pole üldse vajalik.
Üsna loogiline on, et lattu mett ei toodeta ja samuti ei ole meil teadaolevalt märkimisväärset eksporti. Kui on üksikud mesinikud, kes teatud tagavara hoiavad, siis see ei ole statistiliselt märkimisväärne osa ja ei ole kumuleeruv. On ka mõned eeskujulikud ettevõtted, kes on alustanud eksportturgudele laienemist, kuid mahud pole veel kümnetes tonnides.
Eestis on inimesi 1,4 miljonit, kelledest igaüks sööb ca 0,7 kg mett (Tabel 1.1, kui keegi leiab uuemad andmed, siis palun andke teada), mis on umbes Euroopa keskmine. Kuna mee tarbimine on tugevas korrelatsioonis elatustasemega, siis oleme selle näitajaga päris tublid ja pole erilist põhjust selles numbris kahelda. Niisiis kõiki näitajaid pisut üles ümardades saame Eesti aastaseks meetarbimiseks 1000 tonni.
Üsna loogiline on, et lattu mett ei toodeta ja samuti ei ole meil teadaolevalt märkimisväärset eksporti. Kui on üksikud mesinikud, kes teatud tagavara hoiavad, siis see ei ole statistiliselt märkimisväärne osa ja ei ole kumuleeruv. On ka mõned eeskujulikud ettevõtted, kes on alustanud eksportturgudele laienemist, kuid mahud pole veel kümnetes tonnides.
Eestis on inimesi 1,4 miljonit, kelledest igaüks sööb ca 0,7 kg mett (Tabel 1.1, kui keegi leiab uuemad andmed, siis palun andke teada), mis on umbes Euroopa keskmine. Kuna mee tarbimine on tugevas korrelatsioonis elatustasemega, siis oleme selle näitajaga päris tublid ja pole erilist põhjust selles numbris kahelda. Niisiis kõiki näitajaid pisut üles ümardades saame Eesti aastaseks meetarbimiseks 1000 tonni.
Ametlikult! imporditakse viimastel aastatel Eestisse 200-250 tonni mett, mis teeb meie omatoodanguks ca 700-800 tonni. Lihtne tehe, toodang jagatud toodanguga pere kohta, annab meile nüüd perede arvu.
Toodang ühe mesilaspere kohta on muidugi keeruline teema. Läbi on käinud numbreid alates 20 kg/pere kuni 300 kg/pere. Samas ei maksa seda viimast väga tõsiselt võtta vaid pigem huumoriks pidada. Igaüks kes mee tootmisest midagi teab võib parimal juhul uskuda numbrit 150 kg/pere kui kõik tingimused ideaalilähedased on. Tänavust meeaastat võib keskmiseks või pigem kehvemapoolseks (viimase viie aasta kontekstis) pidada ja kutseliste mesinike loetletud andmete põhjal tean, et ca 4000 mesilasperet tootsid ca 200 tonni mett. Kui me nüüd omakorda selle 200 tonni, mis on registreeritud andmed, maha lahutame esialgsest, jääb järgi 600 tonni, mis oleks vaja jagada mesilasperede peale laiali. Kui võtta eelduseks, et Eestis on 64 tuhat mesilaspere, siis 60 tuhande keskmine peaks olema 10 kg/pere kohta. Kui eestis oleks ca 34 tuhat mesilaspere, siis selle aasta kontekstis oleks 30 tuhande keskmine 20 kg/pere.
Reaalsuses ma aga ei arva, et kutseliste tootjate ja ülejäänute keskmine toodang nii kardinaalselt lahku läheks ( eriti arvestades asjaolu, et minu kogutud andmed on vaid osalised) ja pakuksin üleüldiseks Eesti keskmiseks meetoodanguks pere kohta vähemalt 30 kg . See annaks meile 27 tuhat mesilaspere. Loomulikult on kogu minu jutu alatooniks see, et kaugeltki mitte ei ole selle sektoriga asjad hästi ja pikas perspektiivis ei aita probleemide lahendamisele kaasa nende ignoreerimine!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar