Kirjutan natuke ka praktilise mesinduse küljest oma kogemusele tuginedes.
Muide, kas teadsite, et Eesti keeles ei ole sellist sõna nagu "mesindama"?
Muide, kas teadsite, et Eesti keeles ei ole sellist sõna nagu "mesindama"?
Üks olulisemaid küsimusi mesindamise juures on loomulikult "kuidas", aga väga oluline on ka "kus"? Mesiniku kontoriks on mesilagrupid, neid võib olla loomulikult üks kuni mitu, aga selleks, et tööd oleks efektiivne, ergonoomiline, ohutu ja mõnus teha peab töökeskkonna põhjalikult läbi planeerima.
1. Korjeala
Kõige olulisem faktor edukaks mesindamiseks on mitmekülgne ja piisav korjeala mesilagrupi lähiümbruses. On teada, et mesilane lendab ka 5 km kaugusele, ent suure pildi paneb paika mesilagrupi lähiümbrus ja vaadelge 1-2 km raadiusega ringikujulist maaala. Tavamesinduse puhul oleks ideaalne tasakaalustatus nii kultuur kui looduslike maastike vahel. Mahemesinduse puhul peate sügavamale metsa sisse minema ja siis hoidke raielankide lähedusse.
2. Kooskõlastus
Kindlasti saavutage selge ja kindel kokkulepe maaomanikuga. Kui maa omanik on algusest peale kahtlev, siis pigem vältige seda kohta, sest grupi ümberpaigutamine on suurem tüli kui asi seda väärt on. Hea oleks mesilagrupp paigutada mõne elumaja lähedusse, kus pererahvas nii kahe kui neljajalgsete suhtes mesilastel silma peal hoiab, kuid samas peab inimestega ka piisavalt distantsi hoidma. Kui inimesed peaksid nõelata saama, siis varem või hiljem kästakse teil mesilased ära viia.
3. Maastik
Ehkki olude sunnil olen ise paigutanud mesilagruppe ka raielangile kändude vahele, siis targem on seda mitte teha. Raskeid meekorpuseid või sööta tassides võib ebatasasustel kergesti jalga väänata ja üldse - halb on tööd teha. Isegi kui sööta pumpate, siis 30 m voolikut selle tarbeks kaasas vedada on tüütu. Ideaalis võiks pinnas olla sile ja kõva, pigem tagasihoidliku rohu kasvuga.
4. Tee
Ülimalt oluline on juurdepääs grupile. Tähtis, et autoga saaks sõna otses mõttes taru kõrvale sõita. Iga lisameeter kuhjub aastatega kilomeetriteks ja tööviljakus kannatab. Hea oleks kui grupi juures või selle lähedal on autole ka ümber-pööramise koht. Pikad tupikud võtavad jällegi lisaaega.
Ahjaa, peaaegu oleks unustanud-tee ise. Üks suurimaid vigu mis saate teha grupikoha valikul on teeoludega mitte arvestamine. See tähendab, et suvel kuiva ilmaga vaatate mingi hea nurgataguse koha ja viite sinna mesilased, aga hiljem selgub, et kevadel ja sügisel on see kaherattaveolise masinaga läbimatu. Ja küllalt tihti selgub, et ka neliveduga võib kinni jääta, ehkki mitte nii tihti. See kinnijäämise teema on päris tõsine ja üks suuremaid ebameeldivusi, mida nö tööpäev saab sisaldada.
5. Kui palju peresid ühte gruppi paigutada?
Mesinike seas on levinud arvamus, et õige number peaks olema kuskil 12 ringis, ent ma ise sellega päriselt ei nõustu. Loomulikult on õige arv selline, et kõikidele peredele jätkuks piisavalt nektarit ja õietolmu, aga minu kogemus näitab seda, et kui valemis konstandiks lugeda grupi asukoht (korjeala), siis palju enam oleneb tulemus ilmast kui mesilasperede arvust. Näitena võin tuua asjaolu, et 2015 tuli samast grupikohast keskmiselt vähem mett mesilaspere kohta 10ne perega kui 2013 aastal 150ne mesilasperega. Loomulikult on grupi suuruse kriteeriumiks perede läbivaatamise tempo, aga see on juba individuaalselt erinev. Silmas peab pidama, et viimasel perel peab olema mesi võetud enne kui tekib massiline vargus.
6. Tarude paigutus
Tarud paigutage kompaktselt, eriti metsas. aja jooksul võib selguda, et peab ka karjuse paigutama. Samas jätke iga taru kõrvale piisavalt ruumi, et oleks ruumi tööd teha.
6. Tarude paigutus
Tarud paigutage kompaktselt, eriti metsas. aja jooksul võib selguda, et peab ka karjuse paigutama. Samas jätke iga taru kõrvale piisavalt ruumi, et oleks ruumi tööd teha.
7. Teised mesilad
Ära paiguta oma mesilagruppi naabri omale liialt lähedale ilma kooskõlastamata. Teiste mesilate asukohti kontrolli pria kaardilt. www.pria.ee -> põllumassiivide veebikaart -> mesilad.
Mu jutust võis nüüd jääda mulje, et ideaalne oleks vana kolhoosi viljakuivati plats metsa ja kultuurmaastiku piiril, ent ka selle variandi puhul peab silmas pidama, et kui teil on plaanis meevõtul puhurit kasutada, siis ärge tarusid asfaldi peale paigutage! Otse tarude ees võiks asukohast hoolimata muru või hein kasvada!
Kui kellelgi on mingi aspekti kohta lisaküsimusi, siis täiendan!
Näide heast grupi asukoha valikust. Vasakul on põhipered piisava vahega, et oleks hea tööd teha. Paremal on iduperedel vahed väiksemad - põhiperede jaoks sobimatud.
Kui poolel teel gruppi jääd kõhu peale kinni, siis see on ebaõnnestunud valik. Metsatee künklikul alal, mida näete auto taga on ka suvel kaheveolise masinaga raskesti läbitav ja rööpas. Lisaks ei vii see tee mitte kuhugi mujale, kui raielangile, kus on ebamugav ja kitsas töötada.
Aga,veel on võimalik mesindada paviljonidega,tarudega platvomil,eriti tundub ahvatlev olema siisgi paviljon ,nendest on palju videosid venemaalt,ukrainast ,valgevenest ja euroopast.Eelised võimalik transport ilma tarusid laadimata,saab varakult pered suureks kasutades elektrikütet,parem talvitumine hoiab mikrokliima tarus stabiilse,ei häiri linnud loomad,läbivaatus kiirem ja võimalik iga ilmaga , võimalik ära kasutada erinevust korjeaegades, lõpuks võimaldab korjekonveieri kevadel pajust sügiseni kanarbikul ja täitsa usun Leningradi ob. mesiniku kirjutatud lauset:targalt tegutsedes on toodangut võimalik suurendada mõned korrad.Meil midagi on tehtud hobimesinike poolt,see mõte on veel võõras ja muidugi kõik oleneb ikkagi ka ilmast
VastaKustutaTänan asjaliku kommentaari eest.
VastaKustutaOlen paviljon-mesindusega kokku puutunud Ukrainas ja Sloveenias. Samuti kasutatakse mingil määral Lätis. Lääne pool see süsteem väga levinud ei ole. Nõustun paljude plussidega, ent samas ei saa ära unustada ka miinuseid. Mis puudutab pere kiiremat läbivaatust, siis sellega ei saa nõustuda. Ruumi on paviljonis vähem ja see segab mõnevõrra töö tegemist. Suurim miinus paviljonidel on loomulikult hind ja ka see, et Eestis peaksid nad ilmselt ARKis registreeritud olema ja omama ülevaatust ning kindlustust, mis on omakorda kulukas. Vastasel juhul kaob mobiilsuse argument ära. Eesti tingimustesse sobiks minu arvates pigem platvormide, mitte paviljonide kasutamine. Toodangu kahe- või kolmekordistamine on viisakalt öeldes kaheldava väärtusega väide. Kokkuvõtlikult on platvormide ja paviljonide kasutamine siiski tasuvuse küsimus ja praktika on tõe kriteeriumiks. See muidugi ei tähendaks, et küsimus kaalumist väärt ei oleks. Me (Muhe Mesi) oleme kaalunud nii spetsiaalsete platvormide ehitamist kui ka veoautode platvorm-haagiste soetamist.
Ise olen kasutanud rändmesinduses sellist seadusekonksu, et pukseeritav seade ei vaja regamist ega kindlustust. Muidugi peab suutma tõestama, et tarud on tõesti statsionaarselt just sellel platvormil ja muud tööd ei tehta.
KustutaTeet
Hea et leidsid aega kaasa mõelda.Kuna mind asi huvitab ja aega on ,siis olen aastaid asja uurinud,siis vaidleks vastu.Ilma eriloata võib vedada -3 m laiust veost,kõige odavam sõiduauto järelhaagisel .Ukrainas Vinnitsas tehakse alates 16 pere jaoks mida saab vedada sõiduauto haagisel 750 kg,lilles ise kahtlen,aga dziibile koos piduritega käru on 2,8 t massiga,kui käru on keskelt läbi 800 kg siis 2 tonni saab koormat panna.Jõumehel siin on käru 5m pikk ja 3,5 t kandejõuga,ise nägin dziibi järel.Laadimise jaoks on 2 auto tung rauda 20 sm kaupa eest ja siis tagant poolt, 0,5 m piisab et autokäruga alla või ära sõita.Kõige mugavam kraanaga autoga need on mitme tonnise kandejõuga olemas.Mis puudutab läbivaatus kehvem, vastupidi kordades mugavam kiirem.Kui kogulaius 2,8 m võtta maha tarude laius seina paksus,jääb ruumi julgelt üle 1,5 m,no ei tohiks olla kitsas.Esmane ülevaatus läbi paksu kile, see tehakse iga taru küljele ja iga 2 korpuse juurde saab 2 riivi lahti teha ja tõmba korpus kui kapisahtelpesast välja,laes peab olema luuk kuhu mumm valguse peale lendab ja sealt oma pessa.Mis hinda puutub no see on täpselt nagu iga asjaga ,saab väga erinelt ise arvan 20 perelise peaks saama 2-4 tonniga, see on ainult materjali maksumus ise tehes ja otsides kõige odavamaid variante.Üldiselt siin eestis keegi usu paviljoni otstarbekuses, aga kindlasti teen ühe valmis ja kindlasti el. põrandaküttega
VastaKustutaVeel tuleb meelde,õppepäeval soomlased tutvustaid mesindamist platvormidel.Peresid vedas kerge veoautoga kasti pikkus 4-5 m.Sõidab autoga vastu platvormi mis auto kastiga samal kõrgusel ja siis 2 rattase käruga veab kui õllekaste. Ma laseks selle platvormi pärast alla et oleks parem mesindada.Ise olen vedanud Peugeot Partneriga 3.5 m pikkuse ja 1,5 m laiuse käruga kahekesi tõstes ja vahel ka üksinda ,nii saab korraga 21 peret vedada 17 käru peale ja 4 kongi.Küsimuse peale kas soomes on paviljone vastati et vähe ,on kallis
VastaKustutaKuna olen ise ka tundide kaupa kinni olnud, siis selle välimiseks osttsin traktori T-40,see liigub ka 40-50 km tunnis asfaldil ja saab hulk pehmemate kohtade juurde,natuke on ebamugavam aga ega iga päev ei ole vaja sõita, sinna kuhu traktoriga saab sõiduautoga kindlasti ei saa, seega vargakindlam, traktorit saab kasutada ka paljudel muudel eesmärkidel, sõitva kindla asja saab 2-4 tonniga seega küllaltgi soodsalt
VastaKustutaVeel paviljoni plussidest,venemaal tehakse nii suured et seal on ruum mesinikule,kus saab puhata ja süüa. Samuti saab korpuste vahel vurritada, mesilasi häirimata.Meil siin A.Rapp käib käsivrriga mesilas vurritamas.Kui keegi leiab miinuseid ,olen valmis enda nägemust avaldama.
VastaKustutaMa ei oska muud lisada, et kui hea korjekoht, siis võib kümmekond pere panna ühte kohta, siis 50 - 100 meetrit vahet ja jälle. Nii saab ilusti probleemideta mett võtta ja sööta. Aimar
VastaKustuta