Esmaspäev, 15. veebruar 2016

Mõtteaineks mesinikele

Kuidagi raskelt tuleb see väga konkreetne asi mida mul öelda on. Ühest küljest ei puuduta see küsimus üldse väga paljusid mesinikke, teisest küljest meid kõiki. Ja kas just mina pean olema see inimene, kes selle teema üles võtab...aga keegi teine ju ka ei võta. On ju probleemseid teemasid teisigi, mida mesinikud suitsunurgas ja mujal vaikselt sosistavad, aga avalikult keegi arutada ei võta, sest...justkui ei ole kombeks või nii. Mina olen aga seda meelt, et ka probleemidest tuleb lugupidavalt, aga avalikult ja sirgeselgselt rääkida, sest muidu need ei arene lahenduse suunas vaid vaikselt süvenevad.

Olen korduvalt väljendanud, et kui mesinike hulgas oleks null-tolerants importmee sildistamise osas Eesti meena, siis seda probleemi vaevalt, et üldse ilmneks.  Sotsiaalne surve on efektiivsem kui keelud ja kontrollid. Praegu on aga selles teemas üsna hägune seis ja inimesed andestavad väga kergesti. On kuuldud ja nähtud, aga lihtsalt suitsunurgas sellel teemal pobisemisest ju ka midagi ei muutu?! Kui me avalikult välja ütleme, et selline käitumine ei ole tolereeritav, siis hakkavad hoiakud ja normid tasapisi muutuma. Sellest teemast pikemalt mõni teine kord...
PS! Parimaks näiteks kollektiivsest ignorantsusest on asjaolu, et mõni aeg tagasi oli mesinike hulgas levinud eksiarvamus, et kui segada importmett Eesti meega 50% ja 50%, siis võib selle sildistada Eesti meeks. Kes sellise mõtte mesinikele maha müüs ja nad uskuma pani nii pimedalt, et keegi isegi ei kontrollinud - müts maha! Nii suure hulga inimeste hüpnotiseerimine ei ole kindlasti lihtne!

Tagasi põhiteema juurde.
Mõned aastad tagasi kehtestati nõue kanda mesilaspered PRIA registrisse. Alguses läks see muidugi väga vaevaliselt. Mesinikud kartsid veterinaarkontrolli, ruumidele kohaldatavate hügieeninormide täitmist ja ilmselt kõige rohkem maksuametit. Alguses oli üks levinud tööstuse standardeid mesilased küll registrisse kanda, kuid märgiti igal juhul alla 15 mesilaspere, mis on piiriks rangemale kontrollile, ehkki nõuded on kõigile samad. Ülejäänud mesilaspered märgiti naiste, laste ja ämmade nimele. Kõigil oli 14 mesilaspere. Hea seegi! Registri üks olulisemaid eesmärke on ju taudide leviku monitoorimine ja vajadusel nende tõkestamine. See on mõeldud eeskätte meie endi, mesinike ja mesilaste kaitseks. Esimestel aastatel saadi registrisse ca 10-tuhat mesilaspere. Aastate jooksul on teadlikkus suurenenud ja 2015 oli registris juba 20-tuhat pere, ligi pool Eesti mesindusest. Loomulikult tahaks näha selle trendi jätku, sest see ei ole ju otseselt valikuline küsimus. See on seadusest tulenev kohustus!
Kuna PRIA kaardile kantud mesilate asukohad on avalikud ja kõigile nähtavad, siis osutus see efektiivseks tööriistaks ka mesinike omavahelise kommunikatsiooni mõttes. Saan vaadata teiste mesilate asukohtasid ja enda omasid nendega arvestades planeerida. Viimasel ajal on aga ilmnema hakanud kummalist käitumismustrit. Alguses harrastasid seda mõned üksikud mesinikud, aga kahjuks nüüd juba üha rohkemad. Kaardile märgitakse oluliselt rohkem mesilaid kui mesinikul kohati  isegi peresid on. Enne kui me kõik selle maailmavallutusega kaasa lähme tahaksin korraks hoo maha võtta ja küsida, mis on selle tegevuse mõte? Ma saan aru, et kümne aasta perspektiivis tahavad kõik oma mesilaid 100 korda suuremaks teha, aga nii lihtsalt see ka ei käi, et märgime kaardile ja ongi korras. Vastupidiselt, mida ma arvan et võiks olla sellise teguviisi eeldatav tulemus, kaotavad sellise käekirja harrastajad teiste ümberkaudsete mesinike lugupidamise ja enam ei arvestata, mida nad sinna kaardile märkinud on, isegi kui mõned neist mesilatest ka päriselt olemas on. Niisiis mõtleme korraks veel rahulikult järele ja lähtume ikka reaalsusest ning sellest, kuidas me tahame, et teised mesinikud meie suhtes käituksid. Kirjeldatud käitumismuster kindlasti ei tõsta kellegi tõsiseltvõetavust. Lõpuks ju ei anna ka see kaardile märkimine mingit garantiid, et teised mesinikud ei või 30 m kaugusele oma gruppi panna vaid garantii annab ikkagi mesinike omavaheline lugupidav ja arvestav suhtumine.
Selgituseks tahan öelda, et mul ei ole isiklikult kellelegi midagi ette heita. Ehkki ka meie piirkonnas praktiseerivad sellist kaardimängu 4-5 mesinikku, siis olukord on veel kontrolli all. Tore oleks aga sellise käitumise süvenemisele piir panna, sest vastasel juhul ei ole mõtet seda kaarti üldse täita või vaadata.


11 kommentaari:

  1. Kas see aitaks, kui tekitaks mesilate nn valideerimise võimaluse? St teenus, kus tuvastatud kasutaja saaks lisada (koos pildiga?) kinnituse, et "mesila olemas / puudub"?

    VastaKustuta
  2. Lugesin Mardi mõtteid ja silme ette kerkis pilt nagu oleks pria-kaart (register) ainult mesinikele.
    Tegelikult on Mardil õigus, et register on vajalik eeskätt tauditõtjeks ja lisaks ka põllumeestele taimekaitsetööde tegemisel info hankimiseks.
    Milline mõte oleks registril ja kaardil, kui seal on hulgaliselt nii öelda "surnud hingesid". Ei ole ju kaardilt näha, kas registreeritud paigas on peresid või mitte.
    Põlluharijate suhtumine sellisesse eksitavasse infosse ainult vähendaks nende huvi mõelda mesilaste peale üldse. Seega oleks selline käitumismuster kahjuks eeskätt mesinikele endile.
    Taudide tõrjumist ja mingite proovid kogumise planeerimist segaks selline käitumine samuti kui seda kunagi tegema hakatekse.
    Igal juhul ei ole selline tegevus kuigi mõistlik ja minul oma grupi samasse kohta toomist see ka ei takista.

    VastaKustuta
  3. 1. hakkasin juba kirjutama, et mul on märgitud kaardile metsa grupp, kuid sügisel tõin need metsast ära... aga nüüd vaatasin kaarti ja ma polegi veel neid kandnud registrisse/kaardile. see grupp sai tehtud möödund jaanipäeval.

    2. imho pildiga valideerimine on tüütu kohustus ja kerge petta

    3. kuna probleem on tootjatel, sest hobimesinikud ei hakka oma kümmet peret õue pealt ära viima, siis a) tuleks probleemne käitumine tootjate vahel taunivaks tunnistada, b) edaspidi häbiposti panna. selle lahenduse miinuseks ma ei tea, kuidas tootjad saaksid seda kokkuleppida? suur osa tootjaid on ekmü-s, kuid mitmed väga suured seal ei ole.

    4. kui pakutud lahendus ei tööta, siis mõelda õigusakti / korra kehtestamisele.

    VastaKustuta
  4. taat, ma mõtlesin teiste mesinike / asjaomaste poolt valideerimist.

    VastaKustuta
  5. Hagbard, meil koolis oli "Taimekaitse" tund, keegi tähtsam tädi ütles seal meile otse, et põllumehel/talunikul/taimekaitsetööde tegijal pole kohustust pria kaarti üldse mesilate suhtes vaadata. MEsinik pidavat ise oma mesila ümbruses otsima tegutsevad talunikud/ettevõtted üles ja neid teavitama. AGA tegelikult ju vahet pole, ma ei tahagi talunikega võib-olla suhelda, ega ei peakski ju, kui kõik asjad õigesti ja õigel ajal tehtud saaks....


    Rando.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. 2014.a. alguses lubati Põllumajandusministeeriumi Ümarlaual ministeeriumi esindajate poolt, et 2014 aastal promotakse põllumeeste seas mesilate kaardi vaatamise vajalikkust. Lubati ka, et hiljemalt 2015.a alguseks muudetakse ministri määrust ning mesiniku poolne teavitamiskohustus asenduks hiljemalt 2015.a. kevadel pritsimistööde läbiviija poolse kohustusega mesinikke teavitada pritsimistöödest. Põhjendati sellega, et põllumehed vajavad üleminekuaega. Mul on see täpselt meeles, kuna nimelt küsisin seal selle küsimuse veel üle, et ei tekiks kaheti mõistmise võimalust.

      Tulemus aga nagu ikka... :)

      Kuna teema ei ole minu jaoks kriitilise tähtsusega (põllumehed on olnud siiani mõistlikud ning nagunii perede lennulaudasid kinni panemas ju ei käi), siis ei ole teemat tõstatanud.

      Sellega seoses meenub lihtsalt ütlemine: "Mees annab sõna...ja mees võtab sõna..." :)

      Loodame, et see ütlemine siiski päris iga ministeeriumi poolse lubaduse kohta ei kehti :)

      Kustuta
    2. Ma mäletan ka seda lubadust väga hästi. Millalgi 2015 ma küsisin üle, et kaugel see asi nüüd siis on? Pr. Hillepi vastus oli umbes nii, et see viiakse sisse koos teiste taimekaitse-seaduse muudatustega ja võtab natuke aega. Pole uurinud, et kaugel see taimekaitse-seaduse muudatuste pakett on, aga jäi mulje, et 2016 läheb käiku.

      Kustuta
  6. Põllumeest ise ka ei saa kätte, kontakte vähemalt avalikult küll mitte. Seis on selline, et kui kuhugi grupi teed ja tahaks isiklikult põllumeest teavitada, siis peab külapoe taga numbrit sebimas käima :) Lihtsamalt öeldes kui on probleem mürgitamisega, siis kutsuda kohale samal hetkel ametnik ( lootes, et tuleb lähipäevil) ja tema siis otsib ise kelle põld jne. Veel lihtsam ja ilmselt kõige vähem aega võttev on pöidlad pihus loota, et midagi sellist ei juhtu. Minul on juhtunud, korduvalt. Paras peavalu tekib sellest.

    VastaKustuta
  7. Ära räägi :D, minul 2 hooaega seljataga, nüüd läksin sedasamust õppima ja oli taimekaitsetund kus kohal oli Taimekaitseinspektsioonist üks tädi, no ta oli juba enne loengu hakkamist mingi kaitsepositsiooni võtnud ja tõi näiteid vaid rumalatest mesinikest. Ala, et sügisel kutsus inspektori sest suvel mingi prits sõitis. Ühesõnaga eelmisel hooajal oli mul 2 korda juhus kus minu gruppide lähedal kasutati glüfosaati 1 kord jaanipäeval ja 2 kord juuli alguses mõlemal korral heinamaal. Ajasin inspektori välja, õitsvad taimed ja keset päeva päikeselise ilmaga jne jne. Lõpuks ta ise vist kohale ei tulnudki vaid otsis üles siis nö. rentniku või maaomaniku kes tõesti ütles, et kasutas jah aga ilma kleepaineta :D. Hiljem siis helistati ja küsiti minult, et mis nüüd teeme, nagu mina oleksin otsustaja vms. ja oskaksin hinnata või rahasse panna keskkonnale tekitatud kahju. See ikka nende pädevusse peaks minema.
    Aga koolis ta rääkis, et neil iga piirkonna peale 1 inspektor ainult ja et ei jõuagi kohale alati. Samas küsiti, et miks siis rohkem inspektore ei võeta hooajaks näiteks, siis ta ütles, et nad saavad hakkama. :) ei saa aru.

    VastaKustuta
  8. Mina tunnistan, et tõesti ei hoia PRIA kaardil märgitud asukohtades mesilasi aastaringselt. Oleme juba mitu, mitu aastat praktiseerinud tegutsemist, et sügisel peale koondamist, veame pered kodu juurde kokku, et vähendada söötmise ja ravimisega kaasnevaid sõidukulusid. Kevadel veame oma pered kaardil märgitud asukohtadesse tagasi. Sõltuvalt kevadest vahel varem, vahel hiljem.
    Antud olukorras ma ei oskagi otsustada, et kas me oleme ka need kaardiga patustajad?
    Lugupidamisega,

    Martin Valtin

    VastaKustuta
  9. Tere Martin,
    Ma arvan, et teie praktika ei ole kuidagi vale. Söötmise ja ravi jms jaoks kokkuvedamine on täitsa mõistlik tegevus, eriti nugiste vastu jne. Ma ei arva, et talveks peaks grupi kaardilt kustutama. Pigem pidasin silmas sellist tegevust, kui mesinikul on mesilagruppe rohkem kui peresid ja kaarti nö lauamänguna kasutatakse.

    Tervitustega
    Mart

    VastaKustuta