Dream Team

Endalegi üllatuseks tehti mulle ühes maili-listis täna kompliment, mis paneb mind edasi pingutama suuremate eesmärkide nimel. Arvamus, et ma peaksin mesinduse juhtimises olulisemat rolli mängima mõjub mulle täpselt nagu "kiida lolli, siis loll teeb tööd". Tänan Eha Metsallikut lahkete sõnade eest! Ehkki ma pole temaga alati samal nõul probleemide lahenduskäigu osas, siis näen, et tema soov mesilasi ja loodust aidata on põhjalikult siirad. Jah, oleme oma mesindusliitude- ja  ühingutega pehmeltöeldes tupikutesse jooksnud, neist välja tulnud ja siis uuesti.... jne. Ei arene enamusi minu jaoks olulisi teemasid mesinduse vallas ka mulle meelepärase tempo järgi. Enamasti iseloomustab meie sektori tegemisi vanasõna "palju kära-vähe villa", mis tuleneb peamiselt väheste inimressursside suunamisest pseudo-eesmärkidele. 

Ehale vastuseks ütlen, et minust ei saa mesindussektori eestvedajat seni kuni selles peetakse olulisemaks inimesi, mitte loodust ja mesilasi. Nii on ju energiat suunatud tarbetu võimuvõitluse peale EML ja ülejäänud sektori vahel, kus tegelikud eesmärgid võiksid olla samad, aga alati taandub küsimus sellele, et kes on tähtsam? Demokraatlikus ühiskonnas kipub tähtsam olema see, kellel on ühingus rohkem liikmeid ja selle ühingu liikmed valivad omale juhid demokraatliku korra järgi. Nüüd aga tekib imelik olukord, kus mesindussektori üle otsustab mingi hulk inimesi, kellel on mesindusega kohati ehk üsna pealiskaudne kokkupuude. Julgen väita, et enamus selle ühingu liikmeid on väärikas eas hobimesinikud, kellel puudub vajadus suureks ja kaugeleulatuvaks visiooniks ning tahetakse jätkata harjumuspärases. pigem üha rahulikumas rütmis. Mida vähem muutuseid, seda parem. 

Sellises olukorras on võimalik suurt muutust läbi viia vaid juhul, kui panustada tugevalt populaarsusmängu võidule. See on aga teema, millega vähemalt mina ei soovi tegeleda. Üritan panustada pigem millessegi, millest oleks kasu.

Siiski ei lasknud ma mõtet lendu laskmata jätta ja valisin endale Eesti Mesinduse Dream Teami kokku. Jätan täpse struktuuri enda teada, aga toon ära põhjused, miks need inimesed on vajalikud. Juhtimine peaks olema kaheastmeline, milles on nõukogu ja juhatus erinevate töörühmadega. Kui erinevad organisatsioonid omavahel koostööd teeks, siis leiaks see mudel piisava mehitatuse.  Muide, need kes arvavad, et ma liiga ambitsioonikas olen siis tuletan meele, et see on vaba inimese ilukirjanduslik tekst vabas vormis!

Aleksander Kilk (Kogemused, perfektne mälu)

Jaanus Tull (Visioon, praktiline mesindus, ettevõtluse arendamine)

Jaanus Järva ja CO (Siin ma annan kõige rohkem avanssi kuna isiklik kontakt on väike, aga tundub, et nende ühistust võib asja saada ja inimestel on teotahet)

Tago Holsting (Organisatoorne võime ja suhtlus ametkondadega)

Antu Rohtla (Teaduslik pool, kogemused)

Illar Lemetti (Ilmselt on hr. asekantsleril ka prestiižikamaid väljakutseid, kuid meie sektor vajaks nõuandval tasandil nö. positsiooniga ombudsmani)

Kalle Vihtre (Mesinik)

Ardi Asten (Mesinik)

Rein Männiste (Mesinik)

Sergei Kozlov (Mesinik)

Mait Mardla (Mesinik)

Priit Pihlik (Mesinik)
Tõnis ja Aili Taal (mahemesinikud)

Arnold Pastak (Olustvere kool on mesindusele oluline ja tähtis partner)

Valmar Lutsar (Olustvere kool on mesindusele oluline ja tähtis partner)

Aivar Raudmets (Kogemused MP juhina)

Siim Õunap (Nooruslik teotahe, ettevõtlikkus, tulevikku vaatamine)

Taavi Tull (Nooruslik teotahe, ettevõtlikkus, tulevikku vaatamine)

Sander Sulane (Nooruslik teotahe, ettevõtlikkus, tulevikku vaatamine)

Harro Rannamets (Nooruslik teotahe, ettevõtlikkus, tulevikku vaatamine)

Mart Kullamaa (Ennast oskan ma väga hästi kiita, küsige ainult)

+ kõik kes soovivad mesinduse ja looduse hüvanguks panustada ning oskavad teha meeskonna-tööd!

See nimekiri täieneb pidevalt.

Kui kellelgi tekkis küsimus, et miks ei ole selles ambitsioonikas nimekirjas siis juba ka mõnda kõrge profiiliga poliitikut, et asja lihtsamaks teha, siis leian, et poliitiline tahe tekib niipea kui me ise suudame oma teemasid korrektselt serveerida ja need vääriliselt tähtsaks argumenteerida. Ei varem, ei hiljem!

Rõhutan, tegelikult pole absoluutselt oluline ega vajalik, et see nimekiri just selline peab olema. Oluline on see, et asja veaksid tulevikku vaatavad, motiveeritud, teotahtelised meeskonna-mängijad. Just viimane on eriti oluline aspekt. Mesinduses on liiga palju probleeme, et neid jõuaks lahendada üks inimene. Seetõttu pole ka oluline, et juht oleks ilmtingimata kõige targem! vaid pigem karismaatiline meeskonna-mängija, kes suudab ennast ja teisi motiveerida!

PS! Palju õnne Aleksandrile! Et järgmised kaks aastat oleksid Eesti mesindusele sama viljakad kui eelmised 20!

PPS! Olen Peter Pihlile võlgu ühe postituse teemal "kuidas raha (täpsemalt Mesindusprogrammi raha), Eesti mesinduse peeti keeras". Ei ole unustanud! Praegu sellel teemal pikemalt ei peatu, aga viskan mõtteainena õhku!