Teisipäev, 7. aprill 2015

Minu Eesti

Enne valimisi meeldis mulle kõige rohkem Sotsiaaldemokraatide retoorika, milles nad lubasid oma kallite valimislubaduste katteallikaks majanduskasvu, mille nad saavutavad läbi koostöö ettevõtjatega. Mikser sõnastas selle umbes nii, et nad kuulavad senisest enam ettevõtjaid ja leiavad ühiselt võimaluse viia miinimumpalk nelja aastaga 800-euroni, nii et kõik võidavad jne. Eks enamikele valijatele tundus õigustatult see jutt paraja jamana ilmselt, aga mulle mitte täielikult. Eks selle sisu idealistlik ja liiga-hea-et-uskuda tundub,  aga... ma näen parendamiseks kõvasti ruumi ja olen ilmselt meeleheitel! Ma ei saa muidugi rääkida teiste sektorite eest peale mesinduse, sest võib-olla on just meie sektor kuidagi väga eriline ja eriliselt problemaatiline ning kõikide ametkondade must hobune, mis ei ole oluline, aga tahab liiga palju tähelepanu??? Nagu klassi viimases pingis istuv tähelepanu-defitsiidiga halvasti käituv laps, kes segab tundi ja ei lase õpetajal normaalselt tööd teha?

Olen meeleheitel, sest see kuidas riik praegu tegelikult ja reaalselt ettevõtjate ja sektori probleemidega ning ambitsioonidega tegeleb on pehmeltöeldes pettumustvalmistav. See dissonants Mikseri loogilise ja sümpaatse visiooni ning päris elu vahel on niivõrd suur, et see on nagu Alice Imedemaal, mille mõtleb välja inimene, kes on tarbinud psühhotroopseid aineid (või kõigest üle töötanud). 
Lähipäevadel astub uus valitsus ametisse ja meie (mesindussektor) jätkame sealt, kus pooleli jäime. Kruuse on juba kolmas erinev minister aasta jooksul, aga mingit erilist drastilist suunamuutust me ei oota ega looda. Tõeline suunamuutus oli viimastel aastatel, vaid GMO osas kui Rosimannuse keskkonnaministeerium tegi totaalse, vähemalt retoorilise, kannapöörde kui GMO teema liiga palju avalikku tähelepanu sai. Kahjuks olid selleks hetkeks suured otsused juba tehtud ja ilmselt saame meiegi neid vilju maitsta.
Teemadering on lai ja kiiret läbimurret me ei oota.

1) Taimekaitse ja pestitsiidide kasutamine - PÕM
Probleeme on palju alates taimekaitsevahendite etikettidest, mõjude hindamisest, väärkasutamisest, koolitusest ja poliitilisest suunavõtust. 
Äkki peaksime selle teema ka Keskkonnaministeeriumis tõstatama? See ei puuduta ju mitte ainult mesindust, vaid ka looduslikke tolmeldajaid ja ökosüsteemi tervikuna.
2) Mahemesinduse diskrimineerimine - PMA
Näiteks Soomes ja Saksamaal on valdaval enamikul maast võimalik tegeleda mahemesindusega, kui on täidetud nõuded tarumaterjali, talvesööda ja varroa-ravimite suhtes. Eestis, see on mu isiklik kogemus, ütleb ametnik, et meil ei ole alasid, kus oleks võimalik mahemesindusega tegeleda ja sellega jutt lõppeb. Ometi oleme mingil ühiskondliku teadvuse tasandil ju väga roheline ja looduslähedane riik? Kas peaksime sellest ideaalist siis loobuma, kui see üldse tõele ei vasta?
3) Veterinaarne tugi loomapidajatele - VTA
Hetkel on see olematu ja põhimõtteliselt on riik loobunud mesilashaiguste ja -taudidega tegelemisest.
4) Meeturg ja selle korrastamine - VTA
See kuidas riik ei seisa oma ettevõtjatele ausa konkurentsitingimuste tagamise eest on lihtsalt piinlik. Kogu aeg on ainult jutt, et me oleme jube tublid ja kindlalt edasi, aga elementaarsete asjadega ei viitsi keegi tegeleda.
5)...
...
...
Lühidalt: Pettumus.

Ahjaa...kas endine PÕM peaks olema nüüd MAM? See on küll sisuline samm edasi! <-Väike nali!


PS! Hakkasin kontrollima ja selgus, et praegusel valitsusel ja Padaril ministrina sai just täna aasta täis. Palju õnne! Meie mõnede kohtumiste põhjal jättis ta ainult hea ja tegusa mulje!

3 kommentaari:

  1. Kuidas mesilaspered arenevad?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tere,
      Pole väga põhjust ega ilma olnud lahti võtta, et põhjalikku vastust sellele küsimusele saada, aga ma arvan, et üsna tavapäraselt. Kobarad on päris suured ja hauet teevad juba ammu. Ootan pajult nektarit, siis on mõned hirmud ja mured möödas. Selles mõttes on Itaallased ju geneetiliselt meile oludele sobimatud, et ise nad hakkama ei saaks(pidev oht nälga jääda). See on muidugi relatiivne, aga kui võrrelda mingite tumedamate ristanditega siis talvesööda kasutamine on nagu öö ja päev. Samas ei ole neil tumedatel ristanditel kevadel mingit minekut ja üldse...!!! Sümbioosis mesinikuga on Itaallased aga parimad meetootjad ja mesinik tunneb ka ennast vajalikuna!
      PS! Kui rääkida veel sööda kasutamisest ja mesilaste näljaohust, siis eelmine suvi oli ka selline riskantne ja piiri peal. Vt. juuni kuu meil Väike-Maarjas läks päris kriitiliseks: http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/uploads/2013/01/aastaraamat_2014.pdf

      Kustuta
  2. Võibolla on asi selles, et mesindus on tegevusalana suuruselt võrreldav väikeettevõttega nii müügitulult kui töötajate arvult. Kõik saavad aru mesimummude olulisusest aga mastaap on lihtsalt olematu ja ei vääri samaväärset tähelepanu tootlikumate ja töljõumahukamate sektoritega.

    VastaKustuta