reede, 3. juuli 2015

Tartu-Tallinn mnt.

Nädalad venivad aina lühemaks. Selle töönädala lõpetuseks tegelesime emade puuristamise ja märgistamisega, paarumistarude täitmisega, vageldamisega ja üldse emakasvatuse ning tõuaretuse vaimus. Siiski näpistasin päeva lõpu ära ja sõitsin Tartusse oma värskeimat kohustust täitma. Nimelt oli esimene Eesti Rohelise Liikumise juhatuse ja töötajate töökoosolek. Ehk kirjutan sellest organisatsioonist ka kunagi pikemalt, aga pärast kolmetunnist arutelu pidin jälle tagasi teise Eesti otsa sõitma. Üldiselt on see uus olukord väga inspireeriv, hoolimata sellest et ka koormav ja tähelepanu nõudev. Poole tee peal koju tekkis mõte, et kas poleks oma väärtushinnangutest lähtuvalt õigem piltlikult öeldes auto tee äärde jätta ja jala edasi minna? Mõttearenduse tulemusena leidsin, et siiski mitte, kellele minust siis kasu oleks kui ma päevade kaupa mööda maanteekraave vantsiks? Möödus veel ca kümme kilomeetrit ja jõudsin järeldusele, et oluline aspekt ei ole mitte siiski kasu vaid kahju. Inimkonnast tervikuna on ökosüsteemil suhteliselt vähe kasu ja vastutustundliku rohelise mõtteviisiga inimesena peaksin oma ökoloogilist jalajälge järgima ja vähendama. Mitte olema kasulik, vaid vähem kahjulik. Ma olen aru saanud, et enamus inimestele on see keskkonna teema täitsa igav ja mõttetu, aga mul on millegipärast vastupidi. Ei oska eriti midagi olulisemat välja mõelda. Igaljuhul...teema lõpetuseks suutsin endaga siiski rahu sõlmida ja autoga koduni ära venitada kui jõudsin mõtetega jälle mesinduse lainele. Antud keskkonnatingimustes, milles putuktolmeldajate elu on küllaltki raskeks tehtud, siis rohkem koššer elukutset keskkonna aspektist vist ei ole kui mesiniku oma. Viimasena öelduga täidan oma püha kohust EKMÜ ees, milleks on mesindust kui elukutset propageerida! Teen seda väga kerge südamega, kuna ma tõepoolest arvan, et see on maailma parim elukutse! Olge mõnusad ja keskkonnasõbralikud!
Ahjaa, selline mõte tekkis ka sõidu lõpetuseks, et kui on huvilisi, siis olen nõus tegema Facebookis grupi, kus vastan algajate ja vähem algajate mesinike küsimusele ja arutame koos erinevate tehniliste küsimuste ning mesindust puudutavate probleemide üle spetsiifilisemalt kui blogikeskkond selleks sobiv on. Kindlasti teen ennast paljudes küsimustes lolliks, aga olen nõus ka seda proovima. Ehkki ma pole seni suur facebooki sõber olnud, siis hiljuti jõudis kohale, et pole mõtet tehnoloogilise progressiga vaielda. Andke märku!

1 kommentaar:

  1. Tee ära, muidugi! Mesindushuviliste Klubi (FB) kubiseb küsimustest,aga vastused on kohati... nojah. Terv!
    Apikulturist

    VastaKustuta