neljapäev, 17. märts 2016

EPBA annual meeting ja Beecome Malmös

Sellelt riigikogu keskkonnakomisjoni istungilt tormasime Tagoga otse lennujaama, EPBA aastakoosolekule. Läksime seekord kahekesi, sest mõte oli, et annan EKMÜ esindusliikme teatepulga Tagole edasi. Mul oli see neljas kord sellest auväärsest üritusest osa võtta ja olen tänu sellele väga palju nii mesinduses kui ka mesindust puudutavates regulatsioonides ja probleemküsimustes edasi arenenud. Enne minekut tundus, et on juba piisavalt käidud ja jaks hakkab raugema ent kui juba kohal olin ja kõiki tuttavaid sõbralikke nägusid nägin, siis oli jälle tore. Justkui kohtumine vanade heade sõpradega korra aastas. Teemad on muidugi aastast-aastasse aeglased vahetuma, sest suures, EU-pildis arenevad küsimused peaaegu sama aeglaselt kui Eestis. Samas näen, et osasid küsimusi ei ole Eestis mõtet aretada, sest lahendus tuleb niikuinii kõrgemalt ja naiivne on loota, et eesti näiteks glüfosaadi küsimuses oma peaga mõtlema hakkab või leiab mee võltsimise probleemile mingi lahenduse. Samuti ei ole meil mõtet siin tarumardika pärast väga sügeleda, sest see on kogu euroopa mesinduse ühine mure ja meist kahjuks ei olene midagi. Selles küsimuses me oleme siin Eestis muidugi ka liialt alarmistlikud. Eelkõige on see soojema kliima probleem ja isegi laiaulatusliku leviku puhul võiks ta liigitada mesilaspere halva hügieeni küsimuseks. Jah, me kõik oleme näinud seda ühte kõige õudsemat pilti, mis internetis levib ja mida ma ise ka vist levitanud olen, aga reaalsuses see probleem nii hull ei ole. Lisaks eelnimetatud teemadele on muidugi päevakorras alati ka organisatoorsed küsimused, riikide ettekanded, mesindust puudutavad teadustööd jne.
Eesti poolt tõime esile nagu tavaliselt, kahtlase importmee küsimuse ja "Ardi" juhtumi. Saime nii palju targemaks, et PMA soovitus TKV tootja vastu kohtusse minna on pehmeltöeldes jama ja seda tuleb ikkagi hoopis PMA vastu teha.


 See on mesinike jaoks probleemse vespa velutina (Aasia herilane?)levikuala kaart:

Ehkki me otseselt beecome`le ja selle expole ei jäänud ja lasime eelmine õhtu sujuvalt jalga, siis ometi selle aasta seni ühe parima mesindust puudutava elamuse sain sealt. Nimelt olid need just Austria ja Saksa kolleegid EPBA-st, kes eelmisel aastal soovitasid kaaluda Saksa tootja Wet-thermplate vurritusliini ostmist. Eesti mesinike hulgas on üsna pikalt vaikimisi valik ja eelistus olnud Soome Paradise-Honey toodang ning ta ongi ilmselt Euroopa juhtivaim liinide tootja, mis puudutab mahte, aga ma tahtsin parimat, mitte edukaimat. Samas pole seda üldse kerge kindlaks teha ja kindlasti leidub palju mesinikke, kes sellel teemal minuga ei nõustu ja vaielda sooviksid. Usas ja Austraailas on teised tegijad, aga vähemalt Lõuna-Ameerika Apimondial jäi ka enim silma just Paradise-Honey. Kiievi Apimondial hakkasid juba teised tootjad ka esile kerkima, aga arenguruumi on neil piisavalt (Lyson, Thomas jne). Reaalselt oleks valikus veel USA Cowen, aga praeguse kursiga on hinnad pisut absurdsed.   Kui ma seda küsimust üle poole aasta igapäevaselt vaagisin ja lõpuks siiski pisut kallima Saksa liini kasuks otsustasin ei olnud ma ühtegi veel oma silmaga näinud ega katsunud. Võib-olla oli see rumal ja kentsakas, aga see oli algusest peale valik enda ja teiste subjektiivsete hinnangute põhjal niikuinii. Umbes nii, et kas Audi või BMW?  See tuli mulle üllatusena, et Wet-Thermplate ka Malmös Beecome`il oli ja enne meie lahkumist eelmisel päeval oma boksi üles sättisid. Niisiis avanes mul võimalus esimest korda oma käega katsuda, mida ma tellinud olin. Mulje oli meeliülendav ja kui ma seal pikemat aega imetlesin, mil ajal teiste riikide kolleegid jutustama tulid ning arvasid, et see liin on parim, mis turul saada, siis ma rõõmustasin kohe väga. Tagantjärgi, kui ma oleks seda liini varem näinud või katsunud, siis oleks see valiku kergemaks teinud. Just robustsus, paksem metall ja parem viimistlus on need, mis üldises pildis muljet avaldavad. Murekoht oli mul algusest peale see silindriga raamide vurri lükkamine vs kettidega, aga loodan, et see on välja mõeldud probleem mu enda peas. Vastukaaluks muidugi kruvipress vs vahasulataja teeb otsustamise lihtsamaks. Meie oma peaks saabuma mai kuus ja ma ei jõua kohe üldse ära oodata - nii põnev! 




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar