Olustvere viimasel koolitusel veebruari lõpus oli minu jaoks inspireerivaim klimatoloog Jüri Kameniku loeng kliimast ja ilmast. Tutvuge tema blogiga siin. Väga huvitav on kuulata inimest, kes ise ilmselgelt oma tegemistest vaimustuses on ja oskab seda ka huvitavalt edasi anda. Igaljuhul sain ma sellest loengust aru, et märtsi teine pool tuleb soe ja hakkasin oma peas keerutama mõtet varajasest põhjade vahetusest. Tegin plaani järgmisel nädalal selle tööga peale hakata ja käisin täna luurel. Oh-imet, Pandivere ei jäänud võlgu. Seal on lund veel kohati pool meetrit ja mul õnnestus dziibiga kõhu peale kinni jääda järjekordselt. Iseenesestmõistetavalt labidat kaasas ei olnud ja pidin kümne küünega autot välja kaevama. Tegin plaani korrektuurid ja lükkan põhjade vahetust edasi. Siiski kontrollisin paarisaja pere talvitumist. Esimestes gruppides tundus olukord kohati hapu olevat ja hindasin keskmist talvekadu tunde järgi 15-20% peale, aga kui liikusin idast lääne poole, siis läks pilt paremaks. Paar-kolm gruppi järjest olid talvitunud 100% edukalt ja üleüldine keskmine võib siiski 10% kanti tulla kui muudes piirkondades suuri üllatusi ei ole.
Lisan siia ka mõned pildid tänasest. Paar näidet ideaalselt talvitunud perest piisava söödavaruga ja üks mitte nii väga hästi ei talvitunud mesilaspere. Viimasel pildil on näha, et nugis puitkorpusest otse läbi ei lähe, aga kui tal õnnestub katus maha nihverdada, siis ülevalt läheb kergesti sisse. See aasta on meil nugisekahjudega üldiselt päris hästi ja see jääb alla ühe protsendi.
Lisan siia ka mõned pildid tänasest. Paar näidet ideaalselt talvitunud perest piisava söödavaruga ja üks mitte nii väga hästi ei talvitunud mesilaspere. Viimasel pildil on näha, et nugis puitkorpusest otse läbi ei lähe, aga kui tal õnnestub katus maha nihverdada, siis ülevalt läheb kergesti sisse. See aasta on meil nugisekahjudega üldiselt päris hästi ja see jääb alla ühe protsendi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar