Väikeses mahus alkohoolsete meesaaduste valmistamine

Kui ma peaksin nimetama kaks asja, mis mulle kõige rohkem närvidele käivad, siis oleks nendeks:

1) Raiskamine - ressursside ebaefektiivne kasutamine.

2) Kui lätlased milleski eestlastest paremad on.

Kahjuks on mesindus selline sektor, kus lätlased on eestlastest kohe päris paljudes asjades paremad. Rääkimata otsetoetustest mesilasperedele, on neil nüüd võrdlemisi lihtsaks tehtud ka väikeses mahus alkoholi tootmine. Muidugi on see praktika seadusega reguleeritud (lubatud) väga paljudes riikides kuigi see, et Sloveenia mesinike üheks peamiseks müügiartikliks on meeliköörid, mind millegipärast niiväga kadedaks ei tee. 

Natuke probleemi tausta selgituseks ja tulles tagasi esimese punkti juurde, mis mulle närvidele käib on see, et praegu on mesinikud olukorras, kus vahasulatusjäägid (väärt kraam, millest saab väga head alkoholi desitilleerida) lihtsalt maha kallatakse. Kui nüüd aus olla, ja see ajab mind ennastki veidi vihale, siis alles paar nädalat tagasi ma kallasin ise päris suure koguse magusat maha, kuna praeguses absurdses olukorras tuleb see odavam. 

Kes seda salaviina seaduse hirmus ikka niiväga osta või müüa julgeb, isegi kui see on hea ning kvaliteetne kaup? Tuleb välja, et ministrid julgevad, aga vähemalt mul ei ole sellist tutvusringkonda rääkimata moraalsest probleemist ja võimalikust karistusest müüjale. Ei saa muidugi öelda, et mul tootenäidist ei ole ja arvan, et nüüd ongi paras aeg see uuele reformimeelsele ministrile degusteerimiseks viia, sest kuhu me niimoodi jõuame, kui isegi lätlased meist edumeelsemad on? Õnneks on Ivari Padar juba samalaadsele projektile oma tunnustuse andnud ja ma ei näe takistusi, miks ei peaks ka meie seadusi kohandama normaalsuse suunas. Loomulikult tuleb tegelikult seadusi muuta riigikogus, kuid mul ei ole seal eriti käppa sees. Mitte, et Ivari mu semu oleks, aga paar vastuseta jäänud kirja olen talle saatnud, kui ta Europarlamendis oli. 

Kas keegi teab kedagi, kes sellise seaduseelnõuga riigikogus tahaks tegeleda? "Väikeses mahus alkohoolsete meesaaduste valmistamine" - või midagi taolist. Vastutasuks saab arvestatavat poliitilist kapitali, milleks on 7000 mesinikku ja teised mõistlikud inimesed.

Kui keegi ehk arvab, et see mingi naljajutt on, siis pean Teid kurvastama. Tegu on üsna tõsise küsimusega, kui arvestada, et Eesti mesilasperede peale tuleb aastas ca 100-150 tonni magusainet, millega ei ole mitte midagi muud peale hakata kui maha valada või alkoholiks teha. Praegu ei või me sellest magusainest saadavat alkoholi isegi klaasipesuvedelikuna kasutada. Erinevate mesindusreiside ja -ekskursioonide jooksul olen üsna paljusid meejooke degusteerinud ja omast kogemusest võin kinnitada, et need tooted on kaugelt rohkem väärt kui "salaviina" staatus. 

Meil on poliitikutel Eestis viimasel ajal moes rääkida igasugusest kõrgema lisandväärtuse loomisest. Ma ei ole küll mingi ekspert, aga selle mahu pealt, mis praegu maha valatakse aga oleks võimalik ka läbi ajada, võib lõpptoodangu käive hinnanguliselt jääda koos aktsiisiga 1,5-2 miljoni euro juurde. Ei ole just miski, mis veaks majanduse tõusule, küll aga piisav, et mitte ignoreerida. Samuti tekib kasu mesindussektorile, mille hea tervis on omakorda oluline edukale põllumajandusele.