Käisin 9. veebruaril mesilas ja tegin mõned pildid. Kui nii mõnelgi pool oli 10. veebruaril kas osaline või täielik puhastuslend, siis meie kandis on pool meetrit lund ja see teeb asja kohati keerulisemaks. See on muidugi hea, et mesilased saavad veidi koormat kergendada, sest kui ilmad märtsis jahedad ja ja välja ei saa, siis lõpuks hakkavad neil sooled pitsitama. Kui praegu saavad natuke pealt ära lasta, siis pärast on pinge väiksem. Kergitasin natuke katuseid veendumaks, et kevadel ikka on materjali millega tööle hakata. Lisan näitlikult kolm pilti: Suur kobar, keskmine kobar ja väike kobar. Enamus pered on täitsa kobedad. Kas keskmised või suured või midagi nende vahepealset. Nendega on hästi, pole vaja muretseda ega näppida. Võib olla, et nad hakkasid nüüd soojade ilmadega hauet tegema, aga söödavarusid jätkub kenasti, kontrollin seda märtsis. Kolmandal pildil olev väike kobar on sellises seisus, et seda on juba raske aidata. Põhimõtteliselt ta normaalselt välja ei mängi, kui on võimalus, siis tuleks sellised omavahel ühendada. Mida varem seda parem. Isegi praeguste soojade ilmadega oleks võinud seda teha. Kui jätta ta nii nagu on, siis tõenöoliseid stsenaariume on kaks.
1) Läheb märtsis välja
2) Nibin-nabin jääb ellu. Oleneb ilmadest. Roojab taru täis, mesinik annab pidevalt lisasööta aga mesilaste hulk on niivõrd väike, et ilma haudmega toetamiseta normaalset arengut ei teki. Põhimõtteliselt on muidugi võimalik see pere eraldiseisvana päästa, aga igatpidi ratsionaalsem on sellised ikkagi ühendada. Haudmega toetamisel ei pruugi olla neil piisavalt mesilasi, et haudmeraami katta ja ebasoodsate ilmadega tekib veel haudme jahtumise risk.
Ehkki esimene puhastuslend on Eestis osaliselt toimunud, siis keerulisem ja kõige raskem periood on veel ees. Kui meie mesilas on praegu talvekadude protsent 1-2 (peamiselt nugiste tõttu), siis selle üle ei maksa veel üleliia rõõmustada. Tibusid loeme kevadel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar