Vabaerakonna seisukohad mesinduse küsimustes

Vabaerakond on otsustanud toetada nendel Riigikogu valimistel täies ulatuses Eestimaa Talupidajate Keskliidu poolt väljatöötatud ettepanekuid maaelu- ja põllumajanduspoliitika muutmiseks. Kandideeringi sellepärast Vabaerakonnas, ja olen Vabaerakonna põllumajandusministri kandidaat, et seda programmi ka ellu viia. Täpsemalt vaadake ka: www.taluliit.ee

Vabaerakonna jaoks on kõige olulisem põllumajanduspoliitiline eesmärk eelisarendada kõikide sektorite ülese meetmena väiketootjaid ja peretalusid. ÜPP otsetoetuste eelarve, ca 1 miljard eurot, on ette nähtud kolme eesmärgi saavutamiseks: konkurentsivõime arendamine, keskkonnakaitse ning tootjate sissetulekute tõstmine ja hajaasustuse tagamine maapiirkondades. Kõikides liikmesriikides on rohestamise ehk keskkonnatoetuste osakaal 30%, kuid suured erinevused on konkurentsivõime ja sissetulekutoetuste osakaalude vahel. Leedus on see vahekord 38-30-32, Soomes 49-30-21, Lätis 54-30-16, Rootsis 55-30-15, aga Eestis vaid 66-30-4. Seetõttu tõstame otsetoetuste eelarve raames 100 mln eurot ümber konkurentsivõime toetustelt väiketootjate, raskustes sektorite ja piirkondade sissetulekutoetusteks. Siia alla kuulub ka aiandus, sh mesindus.

Teiseks kehtestame ühe meetmeteülese investeeringutoetuse limiidi 300 000 eurot tootja kohta, et toetused jõuaksid 300 asemel vähemalt 3000 tootjani.

Teiseks tuleb muuta senist investeeringutoetuste 1 miljardi jagamist. Kuna tänased toetuste määrad on sedavõrd kõrged, pääseb maksimaalses ulatuses investeeringutoetustele ligi vaid 300 tootjat. Meie kehtestame ühe meetmeteülese toetuslimiidi 300 000 eurot iga tootja kohta, millega laieneb maksimaalses ulatuses toetuste saajate ring vähemalt 4 korda. Välistame sh ka mitmekordsete maksimaalses ulatuses toetuste väljapetmise. Avame kõik (st tootmise, töötlemise, turustamise, kollektiivse turunduse, nõustamise jms ) toetusmeetmed  ka mesindussektorile, kuid tegemata otstarbekuse kaalutlustel selleks mesindusele eraldi MAK-i meedet.

Eelistame põllumajandussektori investeeringutoetuste meetmes ühistulist tootmist, töötlemist ja turustamist ning väikekäitlejaid, kes ise toodavad, töötlevad ja turustavad. Siia alla kuuluvad ka mesinikud.

Tühistame põllumajandustoetuste tulumaksustamise, mis puudutab kõiki neid, kes tegutsevad sektoris eraisikutena.

Peame äärmiselt mõistlikuks Eesti riikliku mesindusprogrammi rakendamist ja jätkamist ka peale 2016. aastat. Toetame nendes sõnastatud ja ühiselt kokkulepitud eesmärke, sh ka riiklikku rahastamist.

Vastates EKMÜ spetsiifilistele küsimustele, saame me Teile öelda järgmist:

1) Mesindus on üks neid tootmisharudest, kus on näha, et nõudlus mahetoote järele kaalub selgelt üles tehtavad lisainvesteeringud ja kohati mõnevõrra väiksema saagi. Samuti on mesilaste suremus selgeks indikatsiooniks, et maheviljelus on keskkonnale ohutum ja jätkusuutlik tootmisviis, tagades parema elukeskkonna kõigile Eesti inimestele. Kui oluliseks peate Eesti puhta keskkonna kuvandile sisu loomist, selleks ka jõulisemalt mahepõllumajanduse toetamist ja propageerimist? 

2) Kas toetaksite „Mahe Eesti“ tasuvusanalüüsi läbiviimist, mille eesmärgiks oleks Eesti üle viia mahepõllumajanduspiirkonnaks, arvestades tekkivat tulu kõikidest aspektidest (põllumajandus ja selle suurem tööhõive, mesindus, turism jne)?

3) Kas peate võimalikuks mesindussektori toetamist selle erinevates püüdlustes nii puhtama keskkonna kui ka „Eesti kui mesindusriigi“ osas, selleks võimalusel luues koordineerivad ametikohad nii Põllumajandus- kui ka Keskkonnaministeeriumi juurde ja leides rahalisi vahendeid kompetentsikeskuse rajamise ja koolitusprogrammide tarvis?

Me ei pea hästi mõeldavaks mahemesindust ilma tööstusliku mahepõllumajanduseta. Eesti põllumajanduse mahepõllumajandusele üleminek võib küll olla ilus unistus, kuid arvestades poliitilist reaalsust ja enamus põllumajandustootjate majanduslikke huve, samas siia kõrvale ka tarbija käitumist, ostujõudu ja rahvusvahelist turukonkurentsi, ei loe ma sellist eesmärgipüstitust riikliku sunni läbi reaalseks. Need, kes seda lubavad, ei suuda paraku vastutada oma sõnade eest. Need poliitikud peaksid siis esmajoones sulgema meie kaubanduse odavale tööstuslikule import põllumajandussaadustele.

Hakkame aga lähenema mesindussektori eesmärkidele teiselt poolt. Esiteks seisab Vabaerakond, erinevalt sotsidest ja IRL-ist, vastu geneetiliselt muundatud organismide ja kloonitud loomade lubamisele tööstuslikuks tootmiseks ja tarbimiseks Eestis.  

Teiseks muudame me tänast toetuspoliitika filosoofiat. IRL ja sotsid on jõustanud toetuspoliitika, mis sarnaneb meie vanemahüvitisele: rikaste laps on väärt 2549 eurot ja vaeste laps on väärt 390 eurot kuus. Selle nähtuse nimi on plutokraatlik eugeenika. Me viime aga sisse toetuspoliitika, mille toime on sarnane täna Eestis kehtivale tulumaksumiinimumile palgatuludele. Laiendame seda ka mahetoetustele. Sellest võidavad ka mesinikud.

Kolmandaks peame me mõistlikuks mahetoootmisele üleminekut vabatahtlikult, kuid toetuste kaasabil. Kui mahetootmine suureneb, tuleb suurendada ka mahetoetusi intensiivse tootmise arvelt. Peame seda kõige tõhusamaks meetmeks mahetootmise ja intensiivse põllumajandustootmise uute osakaalude leidmisel. 

Mesinduse kõige suuremaks probleemiks peame me hetkel intensiivse põllukeemia kasutamise tõttu suurt mesilasperede suremust. Kuidas siis selle vastu võidelda? Peame oluliseks ennekõike järgmiste riiklike preventiivsete meetmete rakendamist:

-          Peame otsima koos võimalusi PRIA mesilasperede registri mõjusamaks rakendamiseks;

-          Toetame taimekaitsevahendite mõjude analüüse ja uuringuid Eesti mesindussektorile;

-          Kaalume kolme mesilastele ja teistele tolmeldajatele ohtliku neonikotinoidse insektitsiidi (klotianidiin, imidaklopriid ja tiametoksaam) kasutamise keelustamist Eestis kõigil kultuuridel, mis on mesilastele atraktiivsed;

-          Peame vajalikuks veterinaararstide mesindusalast väljakoolitamist riigi finantseerimisel nii Olustvere TMK-s, kui ka süvaõppes välisriikide õppeasutustes;

-          Peame vajalikuks Veterinaar-ja Toiduameti süsteemi siseselt töötada välja loomatauditõrje programmid ohtlike mesilashaiguste (parasiitide) jaoks;

-          Püüame parandada Veterinaar- ja Toiduameti ning Ravimiametiga koostöös mesilasravimite kättesaadavust;

-          Kehtestame rangemad sanktsioonid taimekaitsetöödel eksinud ettevõtete suhtes ja kaalume mesindushuvidega arvestamise nõuete (hea tava) sisseviimist otsetoetustele kvalifitseerumise eeltingimustesse.

Näeme probleemina veel sedagi, et imporditud mett turustatakse Eesti kaubandussüsteemis sageli Eesti päritolu meena. Siingi peame vajalikuks Veterinaar- ja Toiduameti seireprogrammide tõhustamist ja täiendavat rahastamist, kuid koos sellega ka tarbijaid eksitavate maaletoojate ja kaubandusettevõtete täiendavat sanktsioneerimist. Kaalumist vääriv idee on otsida ka uusi võimalusi kohaliku mee tarbimise suurendamiseks Eesti koolides.

„Mahe Eesti“ tasuvusanalüüs, kui selline, peaks aga olema edasiste põllumajandussektori konkurentsivõime uuringute üks lahutamatu osa, et hinnata kas või nende poliitikate maksumust tootjatele, tarbijatele ja ka maksumaksjatele. Usun, et selline info on juba ka täna nii põllumajandusministeeriumis, kui ka Euroopa Komisjonis olemas.

Seega, Vabaerakonnas on olemas sisuline kompetents ja tahe tegeleda mesinduse küsimustega. Oleme seega avatud konstruktiivseks koostööks mesinikega mistahes teemal.

Kaul Nurm