Kolm küsimust

Lgp. .... (erakonna esindaja),

Kuna valimiste-eelne aeg on traditsiooniliselt kodanikega suhtlemise ja eesmärkide seadmise aeg, siis võtab ka siinkõneleja vabaduse pöörduda Teie poole ühe elanikkonna grupi nimel, leidmaks mõistmist ja võimalikku kokkulepet järgmiseks neljaks aastaks.

Sektori lühitutvustus: Eestis on umbes 6000-7000 mesinikku, kes on pigem kirglikud puhta keskkonna ja mesilaste suhtes. Samas on mesindus ka tootmisharu, mis lisaks otsesele toodangule ca 10 miljoni euro väärtuses (mesi, mesilasvaha, õietolm, suir, taruvaik, mesilaspered, mesilasemad jne), annab kaudset tulu läbi tolmendamise keskkonnale hinnanguliselt 10 korda rohkem. Samas peab tunnistama, et täna on Eesti mesindus madalseisus. Meil võiks olla kaks korda rohkem mesilasperesid ja kolm korda rohkem toodangut. Lisaks on meil palju täielikult tähelepanuta jäänud teenussuundasid nagu apiteraapia või apiturism. Samuti jääb mõne traditsioonilise mesinduse kõrvalsaaduse tootmine seadusandluse taha. Tegevusi ja mõtteid, mida oleks vaja teostada, on palju. Kahjuks napib meie sektoris, hoolimata suurest harrastusmesinike hulgast, nii inimressurssi kui ka kapitali. Võimalikest tegevustest olgu mainitud vaid kompetentsikeskuse rajamine, teaduse rahastamine, koolimesilate programm ja sellega kaasnev keskkonnaõpetus. Hetkel pole meil meega tagatud ka isevarustatuse taset.

Mul on Teile kolm küsimust, millele vastuseks ootan erakonna seisukoht. Vastused adresseerin Teie loal kõikvõimalike kanalite kaudu mesinduse huvigruppideni, et neil oleks 1. märtsil lihtsam oma valikut langetada:

   1) Mesindus on üks neid tootmisharudest, kus on näha, et nõudlus mahetoote järele kaalub selgelt üles tehtavad lisainvesteeringud ja kohati mõnevõrra väiksema saagi. Samuti on mesilaste suremus selgeks indikatsiooniks, et maheviljelus on keskkonnale ohutum ja jätkusuutlik tootmisviis, tagades parema elukeskkonna kõigile Eesti inimestele.

Kui oluliseks peate Eesti puhta keskkonna kuvandile sisu loomist, selleks ka jõulisemalt mahepõllumajanduse toetamist ja propageerimist?

2) Kas toetaksite „Mahe Eesti“ tasuvusanalüüsi läbiviimist, mille eesmärgiks oleks Eesti üle viia mahepõllumajanduspiirkonnaks, arvestades tekkivat tulu kõikidest aspektidest (põllu-majandus ja selle suurem tööhõive, mesindus, turism jne)?

3) Kas peate võimalikuks mesindussektori toetamist selle erinevates püüdlustes nii puhtama keskkonna kui ka „Eesti kui mesindusriigi“ osas, selleks võimalusel luues koordineerivad ametikohad nii Põllumajandus- kui ka Keskkonnaministeeriumi juurde ja leides rahalisi vahendeid kompetentsikeskuse rajamise ja koolitusprogrammide tarvis?

Mesindus on tüüpiliselt pere-ettevõtmine, mis annab tööd maapiirkonnas. Lisaks rohelisema ja keskkonnasõbralikuma riigimudeli suunas liikumisele kaalub võimalik lisanduv maksutulu üles tehtud pingutused, rääkimata loodud töökohtadest.

Lugupidamisega,

Mart Kullamaa
Eesti Kutseliste Mesinike Ühing

Juhatuse liige

Tel. ...

...